Puhja
Veere, päev
Karjalatse õhtale igatsus.
VEERI, VEERI, PÄIVAKENE,
veeri, päiva, vetta mööda,
lase mõtsa latva mööda,
veeri sinna, kon su velle,
sõõri sinna, kon sõsare,
veeri velle aida pääle,
sõõri sõtsi kirstu pääle.
Sinna päiva ootetie,
sääl on päival pailu tööda:
päiv suib sulasse pääda,
kammib karjalaste pääda.
Veeri, veeri, päivakene,
veeri alla vette poole,
sõõri, sõõri sinna poole,
sõõri sinna, kun su sõtsi,
veeri sinna, kun su velle.
Viis: Kadri Sütt (75 a) (EÜS VI 727 (55) < Puhja khk, Kavilda v – M. Pehka ja E. Eisenschmidt, 1909); tekst: Ann Sirel (H IV 3, 830 (14) < Puhja khk – D. Schmidt, 1888), täiendatud (ERM 51, 32 < Puhja khk, Ulila – A. Antik, 1915).