Vihm ja karjane
Puhja
VIHMAKENE, VELLEKENE, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee,
hookene, omatsekene, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee,
ära tee likkes linnukesta, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee,
ära kasta karjalatsekesta, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee –
ei ole kodu, kos ma kuiva, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee,
tõista tarre, kon tahenda, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee,
ei ole kodu kuivatajat, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee,
kuiva hamme andijatta, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee.
Mul om kodu kuuse alla, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee,
tare tamme juure alla, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee.
Viis: Mari Jürgenson (72 a) (EÜS VI 728 (60) < Puhja khk., Konguta v. – M. Pehka ja E. Eisenschmidt, 1909), tekst: Ann Sirel (H IV 3, 829 (13) < Puhja khk – D. Schmidt, 1888).