Karjane tahab koju. Kari kadunud
Sangaste
IMÄKENE MEMMEKENE,
kas ma karja kodu aja,
kas om valmis vas’ka-juuki,
lehmi-haina havvutedu?
Ei ole valmis, latsekene,
ei ole valmis vas’ka-juuki,
lehmi-haina havvutedu.
Aja kari kavvembõle,
ligi linna lepikule,
taga Tartu tanumida,
sääl süü kari kalde-haina.
Esi mängi mäe otsan,
esi vahi vaarikule.
Vaarikun oll’ võsahunti,
murdse maha mu karja,
kiskse ärä kirju karja.
Mina juuskse mõtsa poole,
katte ärä kuusistude,
ess’ü ärä esikude.
Kes-tu minda kodu ooti?
Imä minda kodu ooti.
Imä uutse, osa peon,
esä kaie, kala peon:
konas tule tütarlatsi,
konas astus armas latsi?
Osa lõpes uuteenna,
kala piiju kaieenna:
ei nu tule tütarlatsi,
ei nu astu armas latsi.
Viis: Anna Kits (86 a) (RKM II 225, 596 (1) < Sangaste khk, Tagula k, Kaja t – H. Tampere, 1967); tekst: Liisa Siirak (Kösti Liisa, 59 a) (E 56447 (13) < Sangaste khk, Lauküla – N. Treumut, 1925), täiendatud (H II 5, 584 (270) < Sangaste khk – J. Hurt, 1877).