Puhja
Laisk neiu – lehmad lüpsmata
ÜLES, ÜLES, KÜLARAHVAS, üles, üles,
üles lehmi lüpsemaie (nüssemaie), üles, üles,
üles karja saatemaie, üles, üles!
Juba kuu koa lävel, üles, üles,
agu armas aida lävel, üles, üles.
Laiska neiu kosti vasta, üles, üles:
„Küllap leppa lehma lüpsa, üles, üles,
kahar kõivu karja saadi, üles, üles,
silepuu sinike söödi, üles, üles,
vaherpuu vasika joodi, üles, üles!”
Viis: Mari Pehka (pärit Puhjast, 58 a) (EÜS V 551 (9) – M. Pehka, 1908); tekst: Ann Sirel (H IV 3, 828/9 (12) < Puhja khk – D. Schmidt, 1888).