Põdratapja
Kambja
x
MIND ON LOODUD KÜNDIJASSE,
kündijasse, külijasse,
ja ka maade arijasse.
Alla mina kääni aina poole,
pääle kül’le musta mulla poole.
Kiutu kündis, säl’ga nõtsku,
Val’li kündis, pää vabisi,
Kiuttu kündis killingitta,
Val’l kündis valu taaleritta.
Teije mina orgu orasse,
mäe kül’le kenku keerud kaerad.
Tul’li pukki, laiad sarved,
seije orusta orasse,
mäe kül’le kengust keerud kaerad.
Voti mina pukki sarvist kin’ni,
leije mina pukki vastu maad.
Liha sai süvvä, nahk sai müvvä,
liha sai liina litsidelle,
nahk sai Narva sundijalle
suured sarved said minule.
Viisi mina sarved sepa manu,
lassi mina sepäl lutu tettä,
naksi mina lutud ajama –
eli kuulda Rootsi maale;
Rootsi saksa kaklemaie,
tõine tõist iks tõuklemaie.
EÜS V, 115/6 (135) < Kambja khk., Kodijärve (end. Kammeri) v. – E. Eisenschmidt < Jaan Mark (1908).