Võine mets
Sangaste
OTSKE VÄLLÄ NOO’ ORU’,
mäletäge noo’ mäe’,
kos mie’ enne öüdsin olli,
kon mie’ toona tulda teije,
kon mie’ mullu murru seije.
Võti mina võidu leibä,
sal´vi saija koorikut.
Maha jäivä võiju väidse’,
võiju-väidse’, leevä-väidse’,
võiju-väidse’ velle kätte,
leevä-väidse’ lelle kätte.
Vellekene elläkene,
lätsi karja katekeske,
lätsi öütsi, ellä veli.
sull ol´l´ sär´k´i, mull ol´l´ sär´k´i,
kask ütte katekeske,
pallaj paarini maata.
Teimi leeri lepikode,
aseme mie’ ani-paiju.
sündü ütte süömä,
mahtu ütte magauste.
Viisi kirjutas üles A.A. Borenius-Lähteenkorva (ERV 156 (1160) < Sangaste khk, 1877)(SKS Lähteenkorva nr 239), tekst: Kadri Susi (u 60 a) (H II 5, 454 (121) < Sangaste khk – J. Hurt, 1877).