Ema haual
Otepää
MUIDU ELÄS, KUIDA ELÄS.
Tulõp püha pääväke:
muu läävä esäsille,
esäsille, emasille,
Kohes lää mina vaene?
Võtsin liita liiva poolõ,
võtsin kaia kalmu poolõ,
üles liiti liiva linki,
üles kaivi kalmu kaasõ.
Mis ma sisse silmasin?
Esä istõ tooli pääl,
imä tooli veere pääl.
„Tulõ üles, memmeke,
tulõ kangasta kaema,
tulõ toime tundemaijõ!”
„Ei saa tulla, linnukõne,
ei saa tulla, ei tõota –
mull om manna maa haisu,
suu manna surma haisu,
kaala manna kalmu haisu,
kätte manna kääpä haisu.”
„Tulõ ikka, memmeke,
ma küttä sullõ sannakõsõ,
küttä sanna köömenista,
viha havvu virdõesta,
lõnnu rõõsasta piimasta.
Vihu manta maa haisu,
suu manta surma haisu,
kaala manta kalmu haisu
kätte manta kääpä haisu.”
„Ei saa tulla, linnukõne,
ei saa tulla, ei tõota!
Mul om kolmi hoitijata:
Tooni poiga pähitselõ,
Tooni tütar jalutsella,
vana Tooni keskeella.”
Viis: Mari Wulff (71 a) (EÜS V 150 (65) < Otepää khk, Vastse-Otepää v, Juusa t – A. Kiiss, 1908), teksti kirjutas üles Jaan Jürgenson (H I 3, 564 (7) < Tartu < Otepää, 1891), täiendatud (H II 44, 513/5 (19) < Otepää – Villem Vaher, 1891).