Unenägu
Sangaste
MAGASI MA MARJAMÄELLA
sine-ninni seanna,
vaha-ninni vaiheella.
Näie ma unda maantana,
tõista üles tõusteenna. –
Üits ol haaba aida manna,
tõne saare sanna manna,
kolmas kuuse kua manna.
kuslap oll’ meil kua lävel,
tamm meil kasvi tare lävel,
kõju kasvi kõlkse lävel,
visnapuu vee veere pääl,
sarapuuda sanna lävel,
haavapuuda aida lävel.
„Emakene memmekene,
mõista ära minu uni,
mis ma näie maatenna!”
„Tütarlatse linnukene:
kuslapuusta tuvvas kosja,
visnapuusta tuvvas viina,
sarapuusta saava saja,
kõjust saa kõlksen kõndimista,
tammest taren tandsimista,
haavast aidan ehtimista. –
Siiä saava suure saja,
suure saja pikä pulma!”
Tütarlatse linnukene
sinust saa sulase naine,
orjapoisse osjakene.
Seo ei ole minu süüdü –
seo om vana naise süüdü,
keä vei sanna vihtumaie,
säält tõi usse tuulumaie.
Sis vei orja (v)ooteele,
palgapoisse palajile. –
Selle saa sinust sulase naine,
orjapoisse osjakene.
Suur olgu sulase naine,
paks vai palgapoisse naine,
keä jõud sängü sällan kanda –
ait täl sällan, taba kaalan,
võtma rihma rinna een.
Viisi kirjutas üles J. Tamm (H II 59, 818 (13) < Sangaste khk, 1909), tekst: Matli Tammemägi (u 80 a) (H II 31, 576/7 (29) < Otepää < Sangaste, Pringi v. – J. Tammemägi, 1890), täiendatud (ERM 144, 26 (38) < Sangaste khk, Tõlliste v, Uniküla, Kaasiku t – August Karu < Ann Potsepp (66 a), 1920).