Mängu-katekõne

Paistu

Liiri-lõõri

*

LIIRI-LÕÕRI LÕOKE,
piiri-päärdä pääsuke,
kunnes sinu pesäke?
Mõtsan kuiva kuuse otsan.
Kunnes kuuseke?
Vanamiis rais kuusekse.
Kunnes sii vanamiis?
Vanamiis kooli ärä.
Kus temä mateti?
Pikä põllu piindres.
Kus temä säält jäi?
Kana sabits vällä.
Kus sii kanake?
Kana lennäs ruugu.
Kus sii ruuke?
Vikat niit ruukse.
Kus sii vikatike?
Vikat karas kandu.
Kunnes sii kannuke?
Karu jüräs kannukse.
Kunnes sii karuke?
Karu viirse vette.
Kunnes sii viike?
Must ärg jõi viikse.
Kunnes sii must ärg?
Must ärg läits lauta.
Kunnes sii laudake?
Tuli palut laudakse.
Kunnes sii tuleke?
Tuli läits taevase.
Kellek’ sinna järgi minna?
Tin’nege, tan’nege,
liudege, lusikidege,
ja padadege, pan’gege.

(Märkus: Teisik, vahetas read.)

Tekst: ERA II 24, 542/4 (3) < Türi, Särevere v – Richard Viidebaum < Ell Ilves (sünd 1851 < Paistu khk, Holstre v) (1930).

Paistu

Liiri-lõõri

*

LIIRI LÕÕRI LÕOKE,
piiri päädä pääsuke,
kun su kulla pesäke?
Mõtsan kuiva kuuse otsan.
Kun sii kuuseke?
Vanamiis rais kuusekse.
Kun sii vanamiis?
Vanamiis kooli ärä.
Kun temä mateti?
Pikä põllu piindres.
Kun sii piindreke?
Kana sabis piindrekse.
Kunnes sii kanake?
Kana lennäs ruugu.
Kun sii ruuke?
Vikät niit ruukse.
Kun sii vikätike?
Vikät karas kandu.
Kun sii kannuke?
Karu jüräs kannukse.
Kun sii karuke?
Karu viire merre.
Kun sii mereke?
Must ärg jõi merekse.
Kun sii must ärg?
Must ärg läits lauta.
Kun sii laudake?
Tuli palut laudakse.
Kun sii tuleke?
Tuli läits taeva.
Kelleg sel tulel järgi minnäs?
Padadege, pangege,
liudege, lusikidege.

Tekst: ERA II 11, 750/2 (9) < Türi, Alliku v – Lydia Puulbert < Ell Ilves, 77 a (< Paistu khk, Holstre v) (1929).

Helme

Liiri-lõõri

*

SIIRI, SIIRI, SIRGAKE,
liiri, lõõri lõoke,
kus su kulla pesäke?
Taga tare tamme otsan.
Kus sii tamm jäi?
Vanamiis ragus maha.
Kus sii vanamiis jäi?
Vanamiis kooli ärä.
Kus temä mateti?
Pikä põllu piindre ala.
Mis sinna pääle kasvi?
Penipütsik, sõnajalg.
Kus sii penipütsik, sõnajalg jäi?
Vikat niits maha.
Kus sii vikat jäi?
Vikat karas kandu.
Kus sii kand jäi?
Kand karas kivvi.
Kus sii kivi jäi?
Kivi viirse merde.
Kus sii meri jäi?
Mustik rüibäs ärä.
Kus sii Mustik jäi?
Mustik läits lauta,
pan’ds lauda palame.
Kus sii lauda ase jäi?
Kuke, kana rehitsive ärä.
Kus nii kuke kana jäive?
Kul’l viis taevas.
Kuis sinna perrä saia?
Puumege, pulkege,
raudege, ratastege,
tildege, tõldege,
vaskege, vangerdege,
liudege, lusikidege.

Tekst: ERA II 21, 634/5 < Karksi khk, Ainja vaestemaja – Leida Lepp < Reet Jakk, 72 a (< Helme) (1931).

Karksi

Liiri-lõõri

*

TILLUK-LINNUK LÕOKE,
kun su kullast pesäke?
Taga tare tamme otsan.
Kos sii tamm jäi?
Vanamiis ragus tamme.
Kos sii vanamiis jäi?
Vanamiis kooli ärä.
Kohes tedä mateti?
Pikä põllu piindres.
Kun sii pikk põld?
Must ärg künds pikä põllu.
Kun sii must ärg?
Must ärg karas ruugu.
Kun sii ruug?
Vikät’ niits ruu.
Kun sii vikät’?
Vikät’ karas kandu.
Kun sii kand?
Karu kis’k kannu.
Kun sii karu?
Karu karas merre.
Minkek sinna perrä minti?
Lusikide liudege,
padadege, pangege,
aganeste aistege,
leppise riige.

Tekst: ERA II 78, 123/4 (56) < Helme khk, Taagepera v < Karksi khk – R. Viidebaum < Reet Sari, 75 a (1934).

Paistu

Liiri-lõõri

*

LIIRI LÕÕRI LÕOKE,
piiri pääri pääsuke,
kus su kulla pesäke?
Mõisan kuiva kuuse otsan.
Kus sii kuju kuus?
Vanamiis rais kuiva kuuse.
Kus sii vana miis?
Vanamiis kooli ärä.
Kus temä mateti?
Pikä põllu piindre ala.
Kus sii pikä põllu peenär?
Kana sabits pikä põllu piindre.
Kunes sii kanake?
Kull kisk kanakse.
Kus sii kullike?
Kull lennäs ruugu,
Kunes sii ruuke,
Vikät niit ruukse.
Kunes sii vikätike?
Vikät karas kandu.
Kunes sii kannuke?
Karu kisk kannukse.
Kunes sii karuke?
Karu üpäs üle mere.
Kunes sii mereke?
Must ärg jõi merekse.
Kunes sii must ärg?
Must ärg läits lauta.
Kunes sii laudake?
Tuli palut laudakse.
Kunes sii tuleke?
Tuli lennäs taeva.
Mikege sinna perrä minnas?
Õlgege õbedege,
vaskege varrastege,
padadege pangege,
lusikige liudege.

Tekst: ERA II 40, 95 < Paistu khk, Holstre v – Johan Loorits (1926).