Paistu
Kiigu laul
*
KUS SII KIIKU VÄL’LÄ TUUDU?
Kiiku tuudu Kirjussesta,
kiigu lauda Laiussesta,
kiigu puu Purjussesta.
Tuhat olli obest toomannagi,
sada olli saamannagi.
Kunnes kiik üü magasi?
Üitskülän üü magasi.
Kunnes kiik pää sugisi?
Päitskülän pää sugisi.
Siit ma kiigu kõrge’esse.
Mis säält kõrge’est näisse?
Näis säält kolmi uibukesta,
egän uibun sääl ubine,
egän tipun sääl tigane,
egän ladvan laululindu.
Üits ubin meele võitu,
tõine vaabatu vahale,
kolmas kullal kirjutetu.
Mis ubin meele võitu,
selle anni ma emäle;
mis olli vaabatu vahale,
selle anni ma esäle;
mis olli kullal kirjutetu,
selle pitsiti peosse,
selle kääni käisse’esse,
kääni käisside peräle.
Selle’g petti peiu noore,
augudi kaasa kavale;
petti peiu kammerise,
kaien kaasa kombe’ida.
kas olli ulpi või olli alpi,
kas olli ulpi õllellagi,
või olli alpi aanikalle,
kas olli viinale vihane?
Küll olli ulpi, küll olli alpi,
küll olli ulpi õllellagi,
küll olli alpi aanikalle,
küll olli viinale vihane.
Taas ma ütle tõisipidi,
ütle ümmer ütsipidi:
küll olli miista, küll olli miilta,
küll olli pääd kübäre täisi,
pihta peene amme täisi
jalga suure suka täisi,
kättä kirju kinda täisi.
Tekst: ERA II 2S, 558/60 (13) < Türi, Särevere v – Richard Viidebaum < Ell Ilves (sünd 1851 < Paistu khk, Holstre v) (1930).