16. VIHMAKENE, VELLEKENE

Vihm ja karjane. Üle, vihm!

Otepää

vih,_teha

VIHMAKENE, õõ-oo-oo, VELLEKENE, õõ-oo-oo,
hoogukene, õõ-oo-oo, mo omane,õõ-oo-oo,
ärä minnu, õõ-oo-oo,  likkes tekku, õõ-oo-oo,
likkes’ tekku, õõ-oo-oo, linikest, (linnukest), õõ-oo-oo,
kastku karja-, õõ-oo-oo, latsekeist, õõ-oo-oo!

Mul pole kottu, õõ-oo-oo, kon ma kuiva, õõ-oo-oo,
ei ka tarre, õõ-oo-oo, kon tahena, õõ-oo-oo,
mul pole esä, õõ-oo-oo, tarre tennu, õõ-oo-oo,
veli pailke, õõ-oo-oo, veeritänu, õõ-oo-oo.

Külä-esä, õõ-oo-oo, tare tennu, õõ-oo-oo,
külä-veli, õõ-oo-oo, pailke veeritänu, õõ-oo-oo.
Uis aid tettu, õõ-oo-oo, undi-luust, õõ-oo-oo,
katus kana-, õõ-oo-oo, pudsaijst, õõ-oo-oo.

Viis: Anna Julie Kuuse (33 a) (EÜS V 153 (76) < Otepää khk, Vastse-Otepää v – A. Kiiss, 1908); teksti kirjutas üles J. Silde (H III 26, 233 (11) < Otepää khk, Palupera v, 1895).

Tagged with:
Posted in Lõuna