Päevatööd

Kokku, kooreke!

Jõhvi

Naiste Jüripäeva laul

KOKKO, KOKKO, KOOREKENE,
võist, Jumala viljakene!
Taivast tulgu, sisse mingu!
Münta-mänte männa ümber,
kodo lapse kuogi pääle,
karjalapse kako pääle!

(Pööripäeval koguvad vanad naised “Monopoli” kõrtsi ette kokku, onni vaat keskel ja laulavad sääl ümber, mehed kes vaatama tulevad võetakse kinni ja et mitte vaati lasta panna, ostavad naistele viina.)
EÜS VI 886 (62) < Jõhvi – A. Sildnik ja P. Penna < Liena Klüüts, 50 a. v. Voka v. (1909).

Laisk ketraja

Jõhvi

MU NAINE NÄBEDIKENE,
kujub kangast käbedikene:
üksi vaksa, kaksi pääva,
küünar kümneval nädalil!
Ei tal lõppend takud lakast,
ega lõppend villad vakast,
koti kangas kuke juurest!

Nigisevad-nägisevad niied,
sigiseb-kägiseb kangas!
Suga suuri, niied laiad!
Suga suuri – äia saadud,
niied laiad – ämma luodud,
kangas-jalad kaasa saadud,
istepink oli peiu saadud (1)!

Müeda läen peiu väravast,
kaudu kaasa uonetesta;
läen sisse vaatamaie,
mitu sängi neil tuassa.

Seitse sängi neil tuassa:
isa säng oli istemista,
ema säng oli elmilene,
peiu sang oli preesilene,
küi säng oli küüsilene,
nao säng oli nastulene,
minial mie vahasta,
poiste säng oli pulgiline!

1 (tehtud)

Tekst: EÜS VI 1161/2 (59) < Jõhvi khk., Voka v., Konju k. < Järvamaa – A. Sildnik < Mari Rosenwelt, 77 a. (1908); viis: EÜS VI 878 (29b) < Järve v, Valaste k – A. Sildnik ja P. Penna < Gustav Ossi (1909).

Käsikivilaul

Vaivara

Kivid olid nagu nüüdki veski kivid, aga palju veiksemad, millest alumine kõvast laua külge kinni oli needitud. Ja PÄÄLMENE kivi võis vabalt ümber veerda. Laual oli nii kõrge serv, kui kivid kõrged olid, et mitte jahud üle serva maha ei langeks. Noor ehk vana, kes kivisid ümber ajas, laulis järgmiselt, mis mina natukene läbi udu mäletan. See oli järgmiselt:

VEERGE, VEERGE, RUTEMINE,
et saaks väljal kündamaije,
puida kodu korjamaije,
asju korda säädemaije!

Keerge, keerge, kivikesed,
veerge, veerge, rutemine,
et saaks valmis jahukesed,
ja neist tehtud leivaksed!

Tekst: E 553/4 < Vaivara – H. Hendel (1892); viis: EÜS VI 886 (62) < Jõhvi – A. Sildnik ja P. Penna < Liena Klüüts, 50 a. v <  Voka v (1909).

Võitegemine

Vaivara

KOKKU, KOKKU KUOREKENE,
voist, Jumala viljakene:
taevast tulgu, sisse mingu,
ümber männa müssa-mässa,
ümber kirnu kissa-kassa,
tot’s, tat’s leiva pääle.

Tekst: H II 1, 84 (109) < Vaivara khk, Udria k – M. Ostrov ja O. Kallas < Mari Kontsa (1888); viis: EÜS VI_891 (81) < Jõhvi khk, Illuka v, Nõmme k – A. Sildnik ja P. Penna < Lienu Kilk, 58 a. (1909).

Ketraja

Lüganuse

OLIN MA UBA SALUSSA,
käisin ma käbi külassa,
umaluida ostamassa,
villuje vahestamassa.
Sain mina villad, tõin umalad,
umalast sain uue kuue,
villast sain vileda särgi.

Viru villad, Arju takud,
Laiuse linad lahedad,
tuoge meie neiu kätte,
sie on kempi ketramaie,
viks on villu kraasimaie,
traks on vokki tallamaie.

Nüid mina ütlen ümber jälle,
ümber jälle, taas tagasi,
ehk sina kedrad, üöd ja päevad,
pühapäevad pääle kauba,
ei saa suves sukki jalga,
pühapäivas püksi jalga,
kuu kauaks uuta kuube,
ega aastas valget särki.
H II 3, 634/5 (230) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. – H. Prants < Juula Kaabur (1890); viis: RKM Mgn II 743 g < Lüganuse khk, Irvala k – Herbert Tampere < Liisi Rikka (1962).

Võitegemise laul

Lüganuse

Tekst ja viis: EÜS XII 1405 (1) < Lüganuse khk, Kerlaküla – Oskar Köster < Linda Normak (1915)

Võitegemise laul

Lüganuse

KÜLANAISED – LAISAD NAISED:
ei nad viitsi voida tehja,
viskvad kėrnu koppelie,
kėrnu männa männikuie.

Tulin ma tiolt kodoie,
võtin kėrnu koppelista,
kėrnu männa männikusta,
akkan kuored koputama.

Kokko, kokko, kuorekene,
ümber männa münta-mänta,
siis sai võõral võida süüa,
sulasel sai suuri ulka,
karjalapse karbi nurka.
H II 34, 67/68 (76) < Viru-Nigula khk, Härjapää k < Lüganuse khk, Püssi v, Tagamaa k – Jakob Valk < Leenu Müür, 62 a (1892): viis: EÜS XII 1405 (1) < Lüganuse khk, Kerlaküla – Oskar Köster < Linda Normak (1915).

Lõikuslaul

Jõhvi

LÕPETAME SELLE PÕLLU,
vähendame selle väila!
Jätame täda sirgu süia,
sirgu süia, virgu viia,
musta lindude muneda,
karja lindude karata
alli ruuna ratsutada!

EÜS VI, 957 (82) < Jõhvi khk, Puru k < Simuna,  Laekvere v. – A. Sildnik ja P. Penna < Mari Rajapuu, 56 a (1909); viis: EÜS VI 892 (85) < Jõhvi khk, Illuka v, Nõmme k – A. Sildnik ja P. Penna < Mari Amba, 48 a (1909).

Sirbiviskamise laul

Jõhvi

SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE,
kõlise, kõlise, kõvera rauda!
Kelle sirp siin ette jõuab,
selle peigmees vastu ruttab.
Läheme lauldes läbi metsa,
kelle ääl sääl selgest kostab,
selle peigmees mütsi ostab.

EÜS VI 934 (49) < Jõhvi khk,  Voka v,  Toila k – A. Sildnik ja P. Penna < Jüri Blum, 84 a, “sünd. Kiiklas, Arvila kül., Pungerjal kasvanud (olnud Püssis ja Jõhvis metsakoolis)” (1909); viis: EÜS VI 890 (75) < Jõhvi khk, Illuka v, Raudi k – A. Sildnik ja P. Penna < Lien Pakas, 64 a (1909).

Sirbiviskamise laul

Jõhvi

SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE,
kõrise, kõverikene,
räägi, rootsi rauakene!
Kelle sirpi ette sõuab,
see meista mehele lääb,
kelle sirpi taha jääb,
see meista kodu jääb.

EÜS II 660 (155) < Iisaku < Jõhvi, Kukemäe < Jõhvi khk, Illuka v, Lähtepea k – P. Penna ja K. Luud < Mari Porkun, 77 a. (1905); viis: EÜS II 757 (138) Kurtna – P. Penna < Mai Krassmann (1905).

Sirbiviskamise laul

Jõhvi

SIRISE, SIRISE, SIRPI,
kõnele, kõverikene,
räägi, ruotsi räägokene!
Kie meista mehele lähäb –
sene sirpi kauge’ella!
Kei meista ära sureb –
sene sirpi maa siseje!

EÜS VI 1018 (172) < Jõhvi khk, Illuka v, Raudi k – A. Sildnik P. Penna < Lien Pakas, 64 a. (1909); viis: EÜS II 755 (131) < Jõhvi khk, Kurtna v, Edivere k, Raudi t – P. Penna & k Luud < Leenu Pakas, 59 a (1905).

Sirbiviskamise laul

Jõhvi

SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE,
kõnele, kõverikene,
räägi, rootsi rauakene –
ke´e meste ära suressi,
sene sirpi maa siseseje,
ke´e meste mehele läheb,
sene sirpi kauge´elle.

Tekst ja viis: EÜS II 668 (165) ja EÜS II 755 (131) < Jõhvi khk, Kurtna v, Edivere k, Raudi t. – P. Penna, K. Luud < Leenu Pakas, 59 a (1905).

Lõikuslaul

Jõhvi

LÄHME ME’ ESILE, HELLAD,
käime, pärjad, pääle põllu,
hõikageme, lõikageme,
tõe mielel tõmmakeme,
viha mielel vinnakeme!

Tõmmame, õed, tõeste,
vinname viha perasta,
kas saame vanuja võitu,
usinuida unutada.

Võidame vanad vaole,
usinad unimäele,
liiga targad tatrikuile.

Kül ma lõikan, vaid ei jõuva,
kül ma aitan, ei avita,
vihud väänan, ei vähäne,
kuud kieran, ei kahane.

Kas on iesta mendud,
vai on taganda käidudt,
vai on kääd kinni pandud,
sõrmed sirpije siutud.
Jalad pandud kammitsaije,
üle tüki hüpand hullu,
läbi lamme läinud laiska,
kured ies, kured taga,
kured kummalta käälla.

Kure jättis kurja kaije,
iie laija laitamaije –
ei ma kurda kurgijanna,
laida ei laijada esida.
Kui sirpi kure kulutab,
raud jo piirab põllu pitka,
annan sirbile südanda,
kõver rauale kõmuda,
kää rauale ramuda.
Kül minu kurest korjetakse,
je otsast otsitakse,
kui enne, ne’ sügise,
jõulu pitsilla puhulla,
jaani ella valgeella.

Suvel kuigutan kuressa,
talvel luigutan lumessa,
jõulul laulan laua otsas,
õlle kannu kaendelassa.

Viis: Mai Krassmann (67 a) (EÜS II 757 (137) < Jõhvi khk, Illuka v, Kaidma k – P. Penna ja K.  Luud, 1905), teksti kirjutas üles M. M. Eljas (kaupmees) (H III 1, 241/3 (36) < Jõhvi khk, Voka k (1888).

Lõikuslaul

Jõhvi

LÄHME ME’ ESILE, HELLAD,
käime, pärjad, pääle põllu!
Hõikageme, lõikageme,
tõe mielel tõmmakeme,
viha mielel vinnakeme!
Tõmmame õed tõeste,
vinname viha perasta,
kas saame vanuja võitu,
usinuida unutada,
võidame vanad vaole,
usinad uni mäele,
liiga targad tatrikuile.

Kül ma lõikan, vaid ei jõuva,
kül ma aitan, ei avita,
vihud väänan, ei vähäne,
kuud kieran, ei kahane. –
Kas on iesta mendud,
vai on taganda käidud,
vai on kääd kinni pandud,
sõrmed sirpije siutud,
jalad pandud kammitsaije.

Üle tüki hüpand hullu,
läbi lamme läinud laiska,
kured ies, kured taga,
kured kummalla käälla.
Kure jättis kurja kaije,
iie laija laiska maije.
Ei ma kurda kurgijanna,
laida ei laijada esida.
Kui sirpi kure kulutab,
raud jo piirab põllu pitka,
annan sirbile südanda,
kõver rauale kõmuda,
kää rauale ramuda.

Kül minu kurest korjetakse,
ie otsast otsitakse,
kui enne, ne’ sügise,
jõulu pitkilla pühülla,
jaani´ella valgeella.
Suvel kuigutan kuressa,
talvel luigutan lumessa,
jõulul laulan laua õtsas,
viina-piekeri pihussa,
õllekannu kaendelassa.

Tekst: H III 1, 241/3 (36) < Jõhvi khk, Voka v – M. Eljas (1888); viis: EÜS II 757 137< Jõhvi khk, Illuka v, Kaidma k – P. Penna ja K. Luud < Mai Krassmann, 67 a (1905).

Sirbiviskamise laul

Vaivara

SIRISE, SIRISE, SIRPI,
kõlise, kõvera rauda!
Kelle sirp siin ette jõuab,
sellel peigmees vastu sõuab.
Lähme lauldes läbi metsa –
kellel hääl siin hästi kostab,
sellel peigmees mütsi ostab.

Tekst: E 40975/6 (7) < Vaivara khk, Samokrassi – Friedrich Feldbach < Leena Saareleht, 66 a (1901); viis: EÜS VI 890 (75) < Jõhvi khk, Illuka v, Raudi k – A. Sildnik ja P. Penna < Lien Pakas, 64 a (1909)

Lõikuslaul

Lüganuse

PIIAD, PIIAD, SÕISKA PRISKED,
naised, naised, sõiska vaprad,
mengä vihku väändämäie,
kulla kubu tõstemaie.
Tehka te vihud vägeväd
tehka ku´ud kuulusamad,
anijalad auusamad!
Kuhjad mieste, nabrad naiste,
anijalad tüttärije.
Kuhjad paistid Kunda´aie,
saadud Samma mõisaaie,
anijalad Alutahaje,
viisikud Viru keriku.
Kus kerik kivista tehtu,
lagi on laudusta laotu,
põrand on pandu paasidesta,
kukur on kullasta valetu.
Tekst: Veske kad. 69 (5) < Lüganuse khk, Püssi v, Lüganuse k – M. Leske (1875) (K. Krohni ärakiri 1883); viis: EÜS XII 1406 (17) < Lüganuse khk, Erra v – V. Rosenstrauch, Oskar Köster < Mai Alasi (1915).

Sirbiviskamise laul

Lüganuse

SIRISE, SIRISE, SIRPI,
kõrise, kõrise, kõvera rauda,
räägi, rootsi rauakene:
ke meist, linnuke, linale,
ke meist, taimeke, tanule,
ke meist piab pitka põlle,
ke kannab kalevikuue?

Sirise, sirise sirbikene,
kõlise kõvera rauakene –
kelle sirpi ette jõuab
sellel varsti peigmees sõuab.
Lähme lauldes läbi metsa,
kelle hääl sääl selgest kostab,
sellel peigmees mütsi ostab.
Lähme joostes sooja sauna,
vihakene võtab viimse!
Ilusamast hiilgvad kuldsed juuksed,
paremast paistvad punased paelad.
Tekst: EÜS XII 1417/9 (6) < Lüganuse khk, Püssi v, Moldova k – O. Köster ja V. Rosenstrauch < Miina Küllik, 80 a (1915) ja E, Stk 8, 361 (3) < Lüganuse khk, Savala k – Mihkel Jürna < Leeno Raho (1921); viis: EÜS XII 1406 (13) < Lüganuse khk, Püssi v, Moldova k – O. Köster ja V. Rosenstrauch < Miina Küllik, 80 a (1915).

Lõikuslaul

Lüganuse

LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE,
lõpe, lõpe, kui mina leikan,
aki, armas, kui avitan,
lõpe, põldu, põlvildagi,
sõre liiva, sõrmildani.

Lubasid, põlluke, jalula joosta,
sälu säärilla sivata,
varsa kapjula karata –
nüüd ei lõppe lõikadessa,
saa otsa saatadessa.

Küll mina leikan, ei ma jõua,
küll mina ajan, ei avita,
vihu väänan, ei vähene,
kuo keeran, ei kulune –
kas on hella eesta käinud,
või on toine taganta jooksnud,
kas on käed kinni pandud,
sõrmed selgaje seutud,
jalad niinije niutud,
käed on pandud kammitsasse.
Tekst: EÜS XII 1457/9 (46) < Lüganuse khk, Erra v – O. Köster ja V. Rosenstrauch < Mai Alasi, 80 a (1915) ja H IV 4, 49 (2) < Püssi – Jaagup Thomson (1893); viis: KKI, RLH 61: 25 (10) < Rebu k – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Miina Männi (1961)

Talgulaul. Suur härg

Jõhvi

         1.

2.

OLGU TERVE MEIE ERRA,
saagu palju meie saksa!
Tegi seda, mi tõoti:
tappis ärja talgussesta,
lei lehmä lüpsikulta,
tuhat Turgi kukekesta,
sada Saksamaa kanada.
See oli härga, mis oli härga –
tuhat sülda turi lai,
sada sülda sarved laiad,
kõht tal juoksis müeda kõrta,
magu juoksis müeda maada!

Tekst ja viis Kadri Odakas (76 a):  EÜS VI 899 (108) ja  EÜS VI 1076 (242) < Jõhvi khk, Kohtla v, Kohtla k – A. Sildnik ja P. Penna, 1909); teine viis: H II 8 (78) < Päite k – P. Paurmann (1889).

Oinaga künd

Jõhvi

1.

2.

MUUD AGA KÜNDSID KÜITUDEGA,
tõised lasid laukudega –
ei rikkunud jumika juurta,
ei pillanud puju pereta,
ei tappanud lasta tagialta!
Mina aga õige õilastega,
väänsin piada pässidega –
lõhki juured, katki kannud,
mättad selili sirutin!

Viis ja tekst: Juhan Porkun (55 a) (EÜS VI 887 (65)  ja EÜS VI 1002/3 (159) < Jõhvi khk, Illuka v, Lähtepea k < Jõhvi khk, Jõhvi m – A. Sildnik ja P. Penna (1909); teine viis: EÜS VI 898 (103) < Jõhvi khk, Mäetaguse v, Mäetaguse k – A.Sildnik ja P. Penna < Iida Anni, 32 a. (1909).

Talgulaul. Suur härg

Jõhvi

OI MEIE ELEDA ÄRRA,
oi meie saleda saksa,
õbepitsi preilikene,
kuldanuppu nooredärrad,
meie puhas prouakene –
ära tegi mis tõuti,
tegi pulmad põllulesa,
õletused õtrulesa,
kahinikud kairulesa.
Tappis ärja talguksesta,
lei lehma lüpsikulta,
sada saksamaa kanada,
tuhat turgi kukekesta.

Mis säälta järele jäine?
saba jäi ja jäivad sarved;
sarved jäid õluta juua,
saba jäi salvu pühkeesta.
Mida soovin ärradelle?
Ärral väljad vilja täisi.
Mida soovin prouadelle?
Proual põhud põrsukesi,
põhud põrsaste emija,
lauda täied lambakesi,
laudad lammaste emija.
Mida soovin preilidelle?
Preilil kolmed kõsilased,
ühed tulgu, teised mingu,
kolmandad koduje jäägu.

Tekst: H II 1, 333 (491) < Jõhvi khk, Kiikla m. – M. Ostrov,  O. Kallas < Mall Nurk, 63 a. (1888); viis: EÜS II 754 (123) < Jõhvi khk, Pagari v, Jõetaguse k – P. Penna ja K. Luud < Mari Räbin, 77 a. (1905).

Talgulaul. Kuri mõis. Kupja sajatus (?)

Jõhvi

OLGE TERVE, MEIE SAKSAD –
tegi pulmad põllulenna,
õletused õtrilella,
kahinikud kauridella.

Mida suovin ärralenni? –
Lautad täisi lambaaida,
põhud täisi põrsaaida.

Ärge te pahasta panga,
ärge võttage vihasta,
et jäi päida põllulenna,
saarele sea sabuda.

Oi meie ilusa ärra,
oi meie saleda saksa,
tulge valda vaatamaie,
kihelkonda kuulamaie,
kuida valda vaivatasse,
kihelkonda kiusatasse! –

Maha lüüasse madalad,
katki lüüasse kadalad,
lüüa piened pilpaasta,
jämedad järi jalusta,
suured suka vardaasta.
Pilli üüab, piitsa plaksub,
nuttu kuulub nurmeeie,
käe kaiku kaugeelle,
sõrme murdu muile maile.

Ärgu mullassa ma’aku (1),
ristiliivassa levaku,
avassa aseta saagu! –
Saagu tuules tutjumaie,
lepa latvas lehkimaie,
kase latvas karjumaie.
Tugevast lei tuule nuia,
vägevast lei väänu kaula,
kõvast lei käsi kõvera.

1 (=magagu)

Tekst: H II 1, 223/4 (327) < Jõhvi khk, Kohtla k – M. Ostrov,  O. Kallas < Liisu Riimal, 72 a (1888);  viis: EÜS II 757 (141) < Jõhvi khk, Järve v, Kukruse k – A. Sildnik ja P. Penna < Maarja Ots, 79 a (1909).

Tänu talgute eest. Suur härg. Koka kiitus

Jõhvi

OH MEIE ILUSA HÄRRA,
oh meie saleda saksa,
kulda-nupu nuari härra,
obe-pitsi preilikene –
tegid talgud latrikuile,
helinikud heinatelle,.
kahimikud kaeratelle,
tapis härja talgukasta.

Hüva kokka keetand lieme,
parajast on pannud suala,
tasa tanguja jaganud,
liiga lient ei lisanud.

Puhu pilli, poisikene,
aja sarve, saksukene,
puhu vilet, vennikene,
löä kannelt, kaunikene! –
Ma tahan menna tantsimäije,
mere helme (?) helkimaije.

Ma tantsin, tara müriseb,
tuba kuuskine kumiseb,
kammer kaskine kädiseb,
riijalune (rehealune) riksa-raksa.
Tekst: H III 1, 216/7 (14) < Jõhvi khk, Voka v – M. Eljas (1888); viis: EÜS VI 876 (21) < Jõhvi khk, Voka v,  Toila k – A. Sildnik ja P. Penna < Pouliine Teniissen, 53 a,  “Kose külas, Jõhvi k kasvanud ja laulud õppind sündin. Ranna Pungerjal” (1909).

Lõikuslaul. Talgulaul

Jõhvi, Vaivara

LÕIKAKAMME, HÕIKAKAMME,
tõemeeli tõmmakamme.
Tõmmame õed tõesta –
vinname viha perasta.
Kas saame vanadelt võitu,
usinaida uinutada.
Uinutame vanad vaole,
usinad unimäele,
liiad targad taitsikuile.

Tekst: H III 1, 114 (11) < Vaivara khk < Jõhvi khk, Voka v – Nikolai Heek (1889); viis: EÜS VI 901 (119) < Jõhvi khk, Järve v, Käva k – A. Sildnik ja P. Penna < Kristjan Villmann, 83 a (1909).

Rehepeksulaul

Jõhvi

REIEPAPPI, POISIKENE,
mina palun palveella,
eidan ellila sõnula:
pane sina parred peksamaje,
aru-varred ahtamaje,
lase mu Mari magada,
Annekene aigutada!

Pisut saab Mari magada
siisgi seinide nojala,
aru varside varala.
Kui se ukse uilasteli,
ukse linki ligasteli,
siis õlid orjad ulkumas,
vaarumas õlid vaesed lapsed.

Mina palun palveella,
eidan ellila sõnula:
mina, Mari maani tarka,
ani kannuni kavala,
tõstin varda kergeesta,
kergeesta, kõrgeesta,
enesele õlpusamast,
kehale jo kergemasta,
seljale seda parema.

Tekst: H II 37, 274 (8) < Jõhvi khk – D. Timotheus < Liisu Savest (1892); viis: EÜS VI 901 (119) < Jõhvi khk, Järve v, Käva k – A. Sildnik ja P. Penna < Kristjan Villmann, 83 a (1909).

Rehepeksulaul

Vaivara

REIE PEKSETA MINUSTA,
varta lüüa vaevatsesta,
kubu kullada siuta.

Mis minusta reielista,
ehk siis vaesest varta lööjat!

Panna paksusta lademid,
sääta sääre kõrgusesta
laba jala laiusesta.

Kässa lüüa marja maani,
marja maani, tedre teeni,
ani põhjani põruta.

Külap siis lööb mater maani, –
mater maani teivas teeni,
algu põhjani põrutab.

Tekst: H I 1, 14 (14) < Vaivara khk – Nikolai Heek (1888); viis: EÜS VI 873 (9) < Jõhvi khk, Voka v – A. Sildnik ja P. Penna < Liena Klüüts, 50 a (1909).

.

Koka kiitus

Jõhvi

ÜA KOKKA, KAUNIS KOKKA,
üa kokka kietand lieme,
parajast on pannud soola
tuonud rohud Rootsimaalta
salatimed Saksamaalta,
piparid Venete-maalta.

Tekst_ H II 1, 224 (328) < Jõhvi khk, Kohtla k – M. Ostrov, O. Kallas < Liisu Riimal, 72 a. (1888); viis:  EÜS VI 903 (128) < Jõhvi khk, Voka v, Konju k < Järvamaa – A. Sildnik < Mari Rosenwelt, 77 a (1908).

Koka kiitus. Humal

Vaivara

Pärast sööma.

JUBA MINA LÕPPIN LÕUNAT SÜIA,
lõppin lõunata pidamast,
veel on kokka kiitamatta,
õllepruual pruukimatta!

Esti kiidan kokkakesta,
pärast pruugin pruualida.

Hüva kokk on keitand lõuna,
parajast on pannud soola,
toonud rohud Rootsi maalta,
salatid need Saksa maalta,
pipperad veneda maalta.
Rohud laulid rootsi keele,
salatid need saksa keele,
pipperid veneda keele.

Nüüd mina pruugin pruualida:
õlut on tehtud mikki-makki,
mikki-makina rohusta,
põllu peenista ivista,
tagant välja tatteraista.

Õlut paneb õiskamaie,
Linnas laia laulamaie,
Käbi käänama sõnuda.
Tappu väädimed vägevad –
võttid meeled meeste peasta,
pooled meeled poiste peasta,
tanu targa naese peasta.

Tekst: E 40988/9 (7) < Vaivara khk, Samokrassi – Fr. Feldbach < Leena Saareleht, 66 a. (1901); viis: EÜS VI 909 (153) < Jõhvi khk, Jõhvi v, Sompa k – A. Sildnik ja P. Penna < Jüri Kleitsmann, 40 a. (1909).

Tõbine naine.  Kuulus kuhjalooja

Jõhvi

MULLU VÕTSIN NAISE NOORE,
tunamullu teise poole,
kül oli priske ja punane,
kül oli valge ja valusa.

Viisin mina ella einamaale,
kulla einakaare pääle;
ella eina niitamaie,
niitis eina, elkis metsa,
paukusid paju alused.

Kogus einad kuhja jääre,
sisse pani sinepivarred,
et sie kuhi ei kolletanud,
ega siest ei sienetanud.

Tekst:H II 1, 257 (375) < Jõhvi khk, Puru k – M. Ostro,  O. Kallas < Otto Vaabel, 63 a. (1888); viis: EÜS VI 878 (29a) < Jõhvi khk, Järve v, Valaste k – A. Sildnik ja P. Penna < Gustav Ossi (1909).

Heinateol

Lüganuse

EI MINUD VIIDAS HEINAMAALE –
ilust viidas heinamaale,
kallist viidas kaare peale.
Kõik see heinamaa heliseb,
kõik see kaaremaa kahiseb
minu imme hüüdedessa,
minu lapse lauldadessa.
Tekst ja viis: EÜS XII 1457 (45) ja EÜS XII 1405 (15) < Lüganuse khk, Erra v. – O. Köster, W. Rosenstrauch < Mai Alasi, 80 a (1915)

Lüpsilaul

Vaivara

x
SÕÕRU, SÕÕRU, SÕRGAJALGA,
anna piima, arkijalga,
sõõru neljasta nisasta,
udarasta umbisesta!

Kokka tahab kohvipiima,
emand tahab perele piima,
neitsid võida ruugeeida.
Sõõru neljasta nisasta!

Unt viib sinda, poiss viib minda,
unt viib sinda sööda pääle,
poiss viib minda maade pääle,
kojamees kodade pääle,
majamees majade pääle,
saks viib suure salve pääle,
mõisnik viib mõisa paale.

E 40974 (5) < Vaivara, Samokrassi – Fr. Feldbach < Leena Saareleht, 66 a. (1901).

Lüpsilaul

Lüganuse

Tekst ja viis: KKI, RLH 62:41 (7)- Lüganuse khk,  Aidu-Nõmme k – Ingrid Sarv, Ülo Tedre, Ivar Mirov < Alviine Kaukes (1962).

Lüpsilaul

Lüganuse

Tekst ja viis: KKI, RLH 61:11 (8) < Lüganuse k – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Maali Kiriknar (1961).

Täid kaladeks

Vaivara

MINA AGA MEES MERIMEHE POEGA,
kaunis mees kalamehe poega.
kui mina tunnen tuuled nõuda,
tuuled nõuda, mered sõuda,
vasta päevada vaata,
mõeda päevada mürada,
servi mööda seisatata,
Türgi maada purjetata.

Purjutan punasta merda,
lipatan linasta merda –
oma merda oigeem,
Rootsi merda ruugeem,
Suome merda suureemb.

Istun paadi parda päälla,
nopin aga täida turgistagi:
suuremad pistan suhuje,
pisemad pillan meresse –
sääl nad kasvavad kalaksa,
saavad särje poegadeksi.

Tekst: H II 1, 123 (171) < Vaivara – M. Ostrov ja O. Kallas < Madis Siesberg, 62 a (pärit Pl); viis: SKS_Lahteenkorva_368

Vihta minek. Ladvad lindudele

Vaivara

MEIE ÕUES ÕUNAMETSA,
toa taga tuomemetsa,
sauna tiel on saarimetsa,
aida teil on aavametsa,
köögi tiel on künnapad.

Tuli suvi, sooja päiva,
lähen metsa ulkuma,
vihalehti leikama,
kaseoksi katkuma,
jätan latvad tuuvi tulla,
pääsukese pead pööritada.

Tekst: H II 1, 22 (23) < Vaivara – M. Ostrov ja O. Kallas < Jaan Schulz, 61 a., karjane, elab Halli ligidal (1888); viis: EÜS VI 889 (71) < Jõhvi khk, Illuka v, Kaidma k – A. Sildnik ja P. Penna < Kadri Tillmann, 68. a (1909)

Kalajõgi

Lüganuse

NAISUKESED, KAISUKESED,
läheme kalada katsumaie,
kui need lutsud looka lõivad,
avid suuda andasivad,
tõine tõiselta küsisid:
„Kuhu me kudema läheme,
Kas me kargame kivile,
Või me audaje asume?
Rannas on noodad noortel meestel,
võrgud võnnu poisikestel,
seal meid noota nopitasse,
võrgul kinnivõetasse,
sis meid lauda tõstetasse.
Noad käivad nihva, nahva,
kahvlid käivad kihva, kohva,
sis meid suhu pistetasse.”

Jõgi jooksis juure alta,
allik mäe veeru alta,
seal kasvid kalad kavalad,
lõhed laiad, laugud otsad,
purikad pugalad külled,
siiad suured, seljad mustad,
särjad suured, seljad valged.
Tekst: H II 3, 603 (141) < Lüganuse khk, Lüganuse k – Hindrik Prants < Varese Maarja (1890)

Kalajõgi

Lüganuse

PIKAD PÕLLUD, LAIAD LAMMED,
nurgasta isanda nurmed,
salgulised saksa väljad,
ühte juoksid juured suured,
ühte langend ladvad laiad,
jõgi jooksi alta juure,
allik mäe veeru alta:
seal kasvid kalad kavalad,
lõhed laiad, laugid otsad,
purikad pugalad külled,
siiad suured, seljad mustad,
särjad suured, seljad valged,
seisavad selili meressa,
külili külmassa vesissa,
lipalapa laineessa.
Tahvad pürjel püüdejada,
kalalaial laskejada.
Naisukesed, kaisukesed,
läheme kalada katsumaie,
kui need lutsud looka lõivad,
avid suuda andasivad,
tõine tõiselta küsisid:
„Kuhu me kudema läheme,
kas me kargame kivile,
või me audaje asume?
Rannas on noodad noortel meestel,
võrgud võnnu poisikestel,
seal meid noota nopitasse,
võrgul kinnivõetasse,
sis meid lauda tõstetasse.
Noad käivad nihva, nahva,
kahvlid käivad kihva, kohva,
sis meid suhu pistetasse.”
Tekst: H II 3, 603 (141) < Lüganuse khk, Lüganuse k – Hindrik Prants < Varese Maarja (1890) ja H II 3, 632 (223) < Lüganuse khk, Uuemõisa k – H . Prants < Juula Kaabur (1890); viis: EÜS VI 879 (36) < Lüganuse khk, Väike-Saka k – August Sildnik, Peeter Penna < Ann Siitas (1908).

Kalamehe elu

Lüganuse

HÜVÄ ON RANNASSA ELADA,
kaunis ranna kalda’assa.
Siis on rannassa pahembi,
(kui) ei saa rannassa magada,
mere hülge hüllengusta,
kajakuije kaljenkusta.

Hülgejed meresta hüüsid,
kajakad mere karilta:
“Üles tuiske, ranna rahvas,
erkage, mere isandad,
erkage, mere emandad!
Meri tuiseb tormamaije,
kalajärv jo kargamaije,
veeb küll võrgud Viiburije,
siianoodad sinna tänna,
maimunoodad muile maile!”
H III 12, 112 (1) < Lüganuse khk, Püssi mõis – Jaagup Thomson (1892); viis: KKI RHL 62 (7) < Lüganuse khk, Irvala k – Ingrid Sarv, Ülo Tedre < Liisi Rikka (1962).

Rannaelu

Lüganuse

MIS VIGA VIRUSSA ELADA,
Arju karjassa karata –
Virus saab süüa vingerida,
Arjus süüa angerida.

Kas ole rannassa pahemi
mere ääres uodevambi?
Siis on rannassa pahemi,
mere ääres uodevambi,
ei saa rannassa magada,
mere ääressa puhatassa.

Ülged üüavad meressa,
kaikuvad merikajakad,
tilgutid meri tihased:
„Tüisse üles, rannarahvas,
tüisse reie peksamaie!
Tuleb tuuli, tõstab tormi,
ciib tei’ võrgud Viiburie,
kalanuodad kaugeella,
maimunuodad muile maile,
siianuodad sinna tänna.”

Vesi vieneb, viibuteleb,
laine vieneb, laksuteleb,
sääl kasvid kalad kavalad,
siiad suured – seljad mustad.
H II 34, 77/78 (89) < Viru-Nigula khk, Härjapää k < Lüganuse khk, Püssi v, Soonurme k – Jakob Valk < Jaagub Müür, 64 a (1892); viis: EÜS VI 879 (34) < Lüganuse khk, Väike-Saka k – August Sildnik, Peeter Penna < Ann Siitas (1909).