Venna sõjalugu
Vaivara
ISÄKENE, ELLAKENE,
istub ise kalda all –
emäkene, ellakene,
istub ise kalda päälla –
kedrab kulda koondelasta,
vaski-niiti värtenasta.
Säält saab soja särkeeida,
soja sorme-kindaaida –
miska sula sodaje viia, –
värvita Vene vägeje.
püssi pihku pistetaie,
kätte anta haljas mooka.
Haka rahvast raiskamaie,
oma henge hukamaie,
pisukesi pillamaie,
Rootsi maada rookimaie,
Viru maada vihkamaie.
Poeg tuli sõitades sõjasta
pead väenades väesta:
„Hüpä, halli, karga, korbi,
veere, veikene punane –
veere isä ukse ette,
tule, isa, tunne poiga!”
Tuli isä ei voind tunda:
„Sojamees, sojahobone,
soja-saapad jalassa,
soja-kübar päässa,
sojakindad käässä,
sojakirjad kindadessa!”
Poeg tuli sõitades sõjasta
pead väenades väesta:
„Hüpä, halli, karga, korbi,
veere, veikene punane –
veere emä ukse ette,
tule, emä, tunne poiga!”
Tuli emä ei voind tunda:
„Sojamees, sojahobone,
soja-saapad jalassa,
soja-kübar päässa,
sojakindad käässä,
sojakirjad kindadessa!”
Poeg tuli sõitades sõjasta
pead väenades väesta:
„Hüpä, halli, karga, korbi,
veere, veikene punane –
veere neiu ukse ette,
tule, neiu, tunne peigu!”
Tuli neiu, tundes peigu:
„Oma mees, oma hobone,
omad saapad jalassa,
oma kübär päässa,
oma kindad käässa,
oma kirjad kinnastessa.”
Neiu viis hobu latterie.
„Oh minu kallis peiukene,
aja mulle sõjajuttu –
kas sääl so’assa tööda tehä?”
Peigu mõistis, peigu kostis:
„So’as on püsside püdina
ja mookade müdina.
Nenda on so’assa päida maassa,
kui sääl soossa mätäeida,
nenda so’assa luida maassa,
kui sääl metsäs oksaaida.”
Tekst: H I 1, 15/6 (20) < Vaivara khk – Nikolai Heek (1888); viis: EÜS VI 876 (21) < Jõhvi khk, Voka v, Toila k – A. Sildnik ja P. Penna < Pouliine Teniissen, 53 a. v. “Kose külas, Jõhvi k kasvanud ja laulud õppind sündin. Ranna Pungerjal” (1909).