Oma ja võõrasema ootavad koju Jõhvi KUI LÄHAN MINA KODUJE, võõras võõriti tuassa, võõras vilju, võõras valju, võõras kanduni kavala, kisub riidu riietesta, jalarätista rädina, ja siis kaltsista kärina. Annab süüa, augutelleb, tuob lusika, torkab silma: “Süö nõnda, et sõgened,Continue Reading

Oma ema ootab koju Jõhvi JUA TULEB TÜDINUD TÜTTAR, jua tuleb väsinud värbu, tüe rinnalta tüdinud, välja rinnalta väsinud, einakaarelt engastanud. “Ei tüe minu tüüta, ei väli minu väsita – pane põllud puhkamaje, einakaared engamaije, saared suured sõisamaije, nurmed kulladContinue Reading

Pole isa, pole ema Jõhvi OI MINA ISATA LAPSI, oi mina emata lapsi! Ei mina teadnud, kes minu teinud! Kas on teinud tedre paari, või audunud araka paari, voi on munend musta lindu! Ei mina tiadnud, kes minu teinud, õtsinContinue Reading

Põlatud laps Jõhvi Mutiks mättasse EMA MIND PÕLGAS PÕLVILTANNA, isa põlve juurestanna! Ku pidin mina menema, ku pidin pia panema? Ale õli menna allikale, pime pilveje pugeda, kõrge tõissa taiva alle! Läksin müttist mättäeie, rottist roho-põõsa´eie, siilist sippelgapesaje! Rott tõiContinue Reading

Kasvatus asjata Jõhvi         MINU ELLA EIDEKENE kandis minda kaasassanna, pidid põllepaulussanna. Mõtlid kaksi kasvamaie! Minust kasvas üksi lapsi, üksi lapsi, kangekaula! Õleks tiedand eidekene, õleks tiedand tuvvessanna – õleks vieretand vedeje, kui tämä vieretas vibuje, õleks käärind käntä’äie, kuiContinue Reading

Ema õpetus Jõhvi EIT TEGI MULLE ELLAD SUKAD, taat tegi mulle targad kingad, veli punus viksid paelad, sõsar sättis sääre paelad. Käskis mind kenasta käia, üle õue õigeesta, üle silla sirgeesta, üle vainu valgeesta, üle puuni puhtaasta. Tekst ja viis:Continue Reading

Memme vaev Jõhvi MILLAL MAKSAN EIDE VAEVA, eide vaeva, ella piima? – Ehk ulgun üheksa üöd ja ulgun üheksa pääva, niulu ja nenide (1) müeda, kattusije arja müeda, nugije terije müeda; kül tõin mattil masikuida, polel vakkal pohlasida, siulad tõinContinue Reading

Hällialul Jõhvi MAGA KAUA, KASVA PITKAST, kasva mulle karja käijast, karja käijast, marja tuojast, õitsilisest õmetegi, karja käijast kumetegi, rivedalle riielisest (1), õelalle õitsilisest, tigedalle tüötegijast. 1 = (rehelisest) Tekst: H II 1, 452 (614) < Jõhvi khk, Kurtna v,Continue Reading

Hällilaul Jõhvi MAGA, MAGA, MARJAKENE, tud´u, tud´u tuvikene, sust saaneb sulaseme’e naine, kasvab karjapoisi naine, orusta obuse tuoja, suosta lehma lennutaja, kesalt karja kieritaja. Ära kurda, lapsukene, ära kurda, ära karda, las’ sa kasvad, las’ ülened, paisud paras ramukene. –Continue Reading

Jõhvi MINA VAENE LASTE VANGI, mina poigide emake – käed ei lõpe kätkiesta, jalad nuored nõtkeesta. Tuon mina valda vaimusida, kannan kroonule vägeda, pitka piigi pistajuida, laia raua raijujuida. Tekst: H II 1, 421 (584) < Jõhvi khk, Illuka v,Continue Reading

Nurganaine Jõhvi HULKUS VAIDE NAINE VAINE, hulkus naine hooleline, vaarus naine vaivaline, käis see kümme köögi teeda, sada korda sauna teeda. Õtsis ahjusta abida, kerisessa kergitusta, turva-lava turbaesta. Läks siis metsa hulkumaie, vei siis tusad me(n)nessana, häda=risti rinnussana, vei seeContinue Reading

Nurganaine. Varrude laul Jõhvi KÜL ME SÜÖME, KÜL ME JUOME! Ei me tea, mis me süöme, mis me süöme, mis me juome – kas me juome pulma juotu? Ei me juo pulma juotu – juome vaise naise juotu. ohaline naineContinue Reading

Nurganaine Jõhvi OH MARI, MURU-MADALA, tas (?) Mari, rohu-tasane, kui tunned tusad tulema, hädapäivad pääle käima, aledused astumaie – tule, tule Marikene, tungi minu toomikaie, pista minu pihlakaie, astu minu aavikuie! Tekst: H II 1, 302 (449) < Jõhvi khk,Continue Reading