Lõpe, põld!
Otepää
Lõikuselaul. Talgulaul
LÕPE, LÕPE, VIL’JAKENE, õigake, lõigake,
lõpe, lõpe, tõvvukene, õigake, lõigake!
Kui ei lõpe, siijä jätä, õigake, lõigake,
siia jätä tsirke süvvä, õigake, lõigake,
tsirke süvvä, nirke neeldä, õigake, lõigake.
Ära põimi pikä põllu, õigake lõigake,
ära laabe laia väljä, õigake, lõigake,
es jää põllule põdema, õigake, lõigake,
ee (ee – esi, ee) pääle hingamä, õigake, lõigake,
kuu (kubu – koo) pääle koolema, õigake, lõigake.
Küll jääb osa hommenes, õigake, lõigake,
tulevases teisipäevas, õigake, lõigake,
küll jääb siia tsirgu süüa, õigake, lõigake,
musta tsirgu muna luua, õigake, lõigake!
Viis: Jüri Illak (55 a) (EÜS V 138 (9) < Otepää khk, Neeruti v – A. Kiiss, 1908); teksti kirjutas üles R. Eres (E 71175 (13) < Otepää khk, 1931).