Karjane tahab koju
Sangaste
IMEKENE MEMMEKENE,
kas ma karja kodo aja,
kas ma kirjä kodo keerä,
kas om valmis vaska-joogi,
avvutedu lehmä-aina’,
ärä tettü ärjä-söögi?
Kui ‘le valmis vas´ka-joogi,
avvutedu lehmä-aina,
ärä tettü ärjä-söögi –
ma aja kar´ja kavvede,
saada kar´ja Saaremaale,
tapa kar´ja tanumide,
kaitse küla kao kolka,
pane kinni kirje-lehmä,
sulu külge suvik-lehmä,
aja külä aija kolka,
surva külä sulu kolka.
Ei ole valmis, latsekene,
ei ole valmis vas’ka-juuki,
lehmi-aina avvutedu:
aja kari kavvembõle,
ligi linna lepikule,
taga Tartu tanumida!
Sääl süü kari kaldehaina,
esi sa mängi mäe otsan,
esi vahi vaarikule.
Tütar, hella linnukene,
vahi esi varju pääle,
kae esi päävä pääle:
kas om puu üte piiju,
laane ladva üte laija:
siis võid karja kodo aija,
siis võid kirjä kodo keerä,
siis om valmis vaska-joogi,
avvutedu lehmä-aina’,
ärä tettü ärjä-söögi.
Viis: Marta Kiršbaum (78 a) (Fonograf. rull Nr. 14, III; 22 VI-5) < Sangaste khk, Korijärve k – E. Päss, 1925); teksti kirjutas üles J. Hurt (H II 5, 584 (270) < Sangaste khk, 1877), täiendatud (EÜS V, 128 (156) < Otepää khk, Pilkuse v < Sangaste khk – E. Eisenschmidt < Liisa Jõgi (umb. 60 a), 1908).