Õdagus kodu

IDEAALMAASTIKUL OM ÕDAGUNE KODUTII peräst pikkä väsitäjät tüüpäivä kerge kävvä: iin oodap katetu laud, lämmi tare; oodava oma esä ja emä, oodap kodu. – Aga sedä ei ole meie väiksen, jõukas kitetun Eestin siiäni paljudel. Laulu ja meeleolu, mis näitävä noid aigu, kui käidi joba varakult võõraste man tiinmän (vanemb põlvkond viil mäletäs toda), sünnüvä meie täämbätse saisuga kahjus ülearugi äste kokku.

Karjane ootab õhtut
Karjase söök
Oma kodu ja kuri kodu
Õhtu ja hommik

___________________________________________________________

.

, 1877).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

__K e s_k o d u s_o o t a b?__

Read more... 0 comments

1. KODU LÄÄSIN, VAENELATSI

Kuri kodu

Võnnu

von_7_kodo_joeda_305_(49)_1r.

KODU LÄÄSIN, jo-eda, vaene latsi, jo-eda,
ei ma tohi, jo-eda, kodu minnä, jo-eda,
kotun kurja, jo-eda, perenaese, jo-eda,
andva süvvä, jo-eda, augutase, jo-eda,
lõikvä leiba, jo-eda, lõõtsutase, jo-eda,
kiitvä putru, jo-eda, purelese, jo-eda,
pandva kiku, jo-eda, kirja pääle, jo-eda,
raasakesi, jo-eda, raamatuhe, jo-eda.

Viis ja tekst Mai Jaanson (78 a) (EÜS VIII 305 (49) ja EÜS VIII, 257 (69) < Võnnu khk, Ahja v, m – J. ja M. Kärt, 1911).

Tagged in: võnnu Read more... 0 comments

2. EMAKÕNE, MEMMEKÕNE

Karjane tahab koju

Sangaste

18_ollele

Karjane tuleb koju

Emakõne, õllele, memmekõne, õllele, õõ-õõ, õllele,
kas või karja, õllele, kodu aija, õllele, õõ-õõ, õllele,
kas om valmis, õllele, vaska jooki, õllele, õõ-õõ, õllele,
kas om rohen, õllele, lehma süüki, õllele, õõ-õõ, õllele,
pistetu, õllele, penni süüki, õllele, õõ-õõ, õllele?

Arak üttel, õllele, aja kari kodu, õllele, õõ-õõ, õllele,
vares üttel, õllele, varajane, õllele, õõ-õõ, õllele,
kaarna üttel, õllele, kaitsa vastu, õllele, õõ-õõ, õllele,
teder üttel, õllele, tii nii kui tunned, õllele, õõ-õõ, õllele,
partsi üttel, õllele, paras aigu, õllele, õõ-õõ, õllele,
lõokõ ütel, õllele, nüüd om lõuna, õllele, õõ-õõ, õllele,
pääsukene, õllele, päiv om lännü, õllele, õõ-õõ, õllele.

Viisi kirjutas üles J. Tamm (H II 59, 816 (1) Sangaste khk, Tõlliste v, 1898), teksti O. Koolmeister (H III 10, 539/40 (3) < Sangaste khk, Laatre v, 1890), täiendatud (H II 44, 607 (22) < Sangaste khk, Pringi v, Kuikatsi – J. Tammemägi < Mai Liping (sünd Vaher, 83 a), 1893).

Tagged in: sangaste Read more... 0 comments

3. IMÄKENE, MEMMEKENE

Karjane tahab koju

Sangaste

IMEKENE MEMMEKENE,
kas ma karja kodo aja,
kas ma kirjä kodo keerä,
kas om valmis vaska-joogi,
avvutedu lehmä-aina’,
ärä tettü ärjä-söögi?

Kui ‘le valmis vas´ka-joogi,
avvutedu lehmä-aina,
ärä tettü ärjä-söögi -
ma aja kar´ja kavvede,
saada kar´ja Saaremaale,
tapa kar´ja tanumide,
kaitse küla kao kolka,
pane kinni kirje-lehmä,
sulu külge suvik-lehmä,
aja külä aija kolka,
surva külä sulu kolka.

Ei ole valmis, latsekene,
ei ole valmis vas’ka-juuki,
lehmi-aina avvutedu:
aja kari kavvembõle,
ligi linna lepikule,
taga Tartu tanumida!
Sääl süü kari kaldehaina,
esi sa mängi mäe otsan,
esi vahi vaarikule.

Tütar, hella linnukene,
vahi esi varju pääle,
kae esi päävä pääle:
kas om puu üte piiju,
laane ladva üte laija:
siis võid karja kodo aija,
siis võid kirjä kodo keerä,
siis om valmis vaska-joogi,
avvutedu lehmä-aina’,
ärä tettü ärjä-söögi.

Viis: Marta Kiršbaum (78 a) (Fonograf. rull Nr. 14, III; 22 VI-5) < Sangaste khk, Korijärve k – E. Päss, 1925); teksti kirjutas üles J. Hurt (H II 5, 584 (270) < Sangaste khk, 1877), täiendatud (EÜS V, 128 (156) < Otepää khk, Pilkuse v < Sangaste khk – E. Eisenschmidt < Liisa Jõgi (umb. 60 a), 1908).

Tagged in: sangaste Read more... 0 comments

4. IMÄKENE, MEMMEKENE

Karjane tahab koju. Kari kadunud

Sangaste

san_26_kari_RKM_II_225_596_(1)_1r

IMÄKENE MEMMEKENE,
kas ma karja kodu aja,
kas om valmis vas’ka-juuki,
lehmi-haina havvutedu?

Ei ole valmis, latsekene,
ei ole valmis vas’ka-juuki,
lehmi-haina havvutedu.

Aja kari kavvembõle,
ligi linna lepikule,
taga Tartu tanumida,
sääl süü kari kalde-haina.
Esi mängi mäe otsan,
esi vahi vaarikule.

Vaarikun oll’ võsahunti,
murdse maha mu karja,
kiskse ärä kirju karja.

Mina juuskse mõtsa poole,
katte ärä kuusistude,
ess’ü ärä esikude.

Kes-tu minda kodu ooti?
Imä minda kodu ooti.
Imä uutse, osa peon,
esä kaie, kala peon:
konas tule tütarlatsi,
konas astus armas latsi?

Osa lõpes uuteenna,
kala piiju kaieenna:
ei nu tule tütarlatsi,
ei nu astu armas latsi.

Viis: Anna Kits (86 a) (RKM II 225, 596 (1) < Sangaste khk, Tagula k, Kaja t – H. Tampere, 1967); tekst: Liisa Siirak (Kösti Liisa, 59 a) (E 56447 (13) < Sangaste khk, Lauküla – N. Treumut, 1925), täiendatud (H II 5, 584 (270) < Sangaste khk – J. Hurt, 1877).

Tagged in: sangaste Read more... 0 comments

5. EMAKÕNE, MEMMEKÕNE

Karjane tahab koju

Sangaste

san_16_kari_RKM_II_225_617_(2)_2r

EMAKÕNE, MEMMEKÕNE, õõ-o-koo, õõ-o-koo,
kas või karja kodu aija, õõ-o-koo, õõ-o-koo,
kas või karja kodu keerda, õõ-o-koo, õõ-o-koo?
Kas on valmis vaska juuki, õõ-o-koo, õõ-o-koo,
piikerinna peni süüki, õõ-o-koo, õõ-o-koo,
ruhenagi lehma juuki, õõ-o-koo, õõ-o-koo?

Tütarlatsi, linnukõne, õõ-o-koo, õõ-o-koo,
ei või karja kodu aija, õõ-o-koo, õõ-o-koo,
ei või karja kodu keerda, õõ-o-koo, õõ-o-koo,
ole_i mul valmis vaska juuki, õõ-o-koo, õõ-o-koo,
peni süüki piikeringi, õõ-o-koo, õõ-o-koo,
lehma juuki ruhenagi, õõ-o-koo, õõ-o-koo!

Viis: Ella Luugus (65 a) (RKM II 225. 617 (2) < Sangaste khk, Lauküla, Koljaku t – H. Tampere, 1967), teksti kirjutas üles K. Gross (H II 31, 802 (4) < Sangaste khk, Laatre, 1888).

Tagged in: sangaste Read more... 0 comments

6. LÕU, LÕU, KORU, KORU!

Karjase leivakott

Sangaste

san_27_kari_H_II_59_817_(12)_1r

LÕU, LÕU, KORU, KORU,
lõhu, päivi, lõunaeida,
koru, päivi, korgeeida!
Saiva saksa süümaile,
teopoisi pruukostile.

Kavva käve ma karjana,
kavva karja oole pääle,
kavva lauli lambeida,
kavva vahe (vaatasin) vasikida,
kavva tõbrast ma tõreli.
Tõbras´ ütel´ tõrdu ollev,
vasik ütel´ vaadi ollev.

Mis mull palgas pakuti,
ajastajas arvati?
Lammas´ sai mull laulemast,
kide keele pesemäst,
ude uule liikumast.

Kari iks mõtsa aeti,
kar´us karja saadeti,
peni’ perrä pesseti,
muru manu murreti.

Väikene oll leevä-muru.
Miä murra ma Mustile,
kua anna Armile,
miä kakka Krandsile,
miä viska Viilasele?
Käe murra ma Mustile,
sõrme anna Armile.

Viisi kirjutas üles J. Tamm (H II 59, 817 (12)< Sangaste khk, Tõlliste v < R. T., 1898); tekst: Kadri Susi (u 60 a) (H II 5, 439/40 (107) < Sangaste khk – J. Hurt, 1877), täiendatud (ERM 144, 60 (75) < Sangaste khk, v, – A. Karu < Mari Rebane (60 a), 1920).

Tagged in: sangaste Read more... 0 comments

7. EI TOHI KODU MINNÄ

Kuri kodu

Rõngu

8_eitohi_koju_oetam_12_(22)_2r

Karjapoisi laul

EI TOHI KODU MINNÄ, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
ega kodu kuulutata, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
kodun kurja kuulutaja, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
mõtsan halva augutaja, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo.

Perenaine põrguline, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
and süvvä auguten, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
lõigas leibä, lei pähä, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
põll iin täll põigite, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
süä sisen servite, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
hamba iist täll arevile, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo.

Läits ta kotta putru kiitmä, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
kiit pudru purutse, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
viidi vällä Viksi kätte, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
aia taade Aksi kätte, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo.

Mina vaene karja pois, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
jäin jälle söömata, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo.

Laulmise järgi üles kirjutanud P. Kurg (EÜS II 12 (22) ja EÜS II, 48 (22) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k, 1905).

Tagged in: rõngu Read more... 0 comments

8. EI MINA TOHI KODU MINNÄ

Kuri kodu. Karjase söök

Rõngu

9_eitohi_koju_oetam_12_(22)_2r

EI MINA TOHI KODU MINNÄ, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
kottun kurja perenaise, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
vihatsema velle-naise, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo.

Viidi kodu vitsa-kimpu, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo.
saadi kodu saare-ladva, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo.
Kelles vitsa kodu viidi, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo?
Kelles muile ku minule, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
tappeti mo tare lakka, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo.

Perenaine põrguline, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
and süvvä auguten, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
lõigas leibä, lei pähä, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
põll iin täll põigite, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
süä sisen servite, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
hamba iist täll arevile, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo.

Läits ta kotta putru kiitmä, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
kiit pudru purutse, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
viidi vällä Viksi kätte, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
aia taade Aksi kätte, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo.

Mina vaene karja pois, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
jäin jälle söömata, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo.

Viisi kirjutas üles P. Kurg (EÜS II 12 (22) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k, 1905); tekst Ann Pulles (65 a) (EÜS VI, 313 (30) < Rõngu khk, v, vstmj. – A. Mõttus ja J. Sossi, 1909), täiendatud (EÜS II, 48 (22) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k. – P. Kurg, 1905).

Tagged in: rõngu Read more... 0 comments

9. KAS ON VALMIS VASKAJOOKI

Karjane tahab koju. Imemaa

Kambja

7_ohtu_kas_on_valmis_1467_(15)_2r

Karjase laul

KAS ON VALMIS VASKAJOOKI,
piis, piis, pilliroo, marja-veeri, vitsa heinamaa?
Kui ei ole valmis vaskajooki,
piis, piis, pilliroo, marja-veeri, vitsa heinamaa,
vai ole valmis lehmisööki,
piis, piis, pilliroo, marja-veeri, vitsa heinamaa,
ma aja karja kauvette,
piis, piis, pilliroo, marja-veeri, vitsa heinamaa,
liina ligi leppikuse,
piis, piis, pilliroo, marja-veeri, vitsa heinamaa,
kõveriku kõivu manu,
piis, piis, pilliroo, marja-veeri, vitsa heinamaa,
leherikka leppa juure,
piis, piis, pilliroo, marja-veeri, vitsa heinamaa,
kos nee kure kulda sööva,
piis, piis, pilliroo, marja-veeri, vitsa heinamaa,
haned haljast hõbedad,
piis, piis, pilliroo, marja-veeri, vitsa heinamaa.

Sääl löö lehma leppa vastu,
piis, piis, pilliroo, marja-veeri, vitsa heinamaa,
kõveriku kõivu vastu,
piis, piis, pilliroo, marja-veeri, vitsa heinamaa.

Laulmise järgi üles kirjutanud M. Pehka ja V. Grünthal (EÜS IV 1467 (15) EÜS IV 1305 (22) < Riia l. < Kambja khk < Kihu (35 a), 1907)

Tagged in: kambja. Read more... 0 comments

10. KOJU!

Karjaste huiked

Sangaste

1.

san_27a_RKM_II_225_584_(1)_karjahuige_1r

Üles kirjutanud H. Tampere (RKM II 225, 584 (1) < Sangaste khk, Tagula k < karjane, 1967

2.

san_27b_RKM_225_578_(1)_laika_2r

Üles kirjutanud H. Tampere (RKM II 225, 578 (1) Sangaste khk, Tagula k < poiss, 1967).

3.

Retsitatiivne (ilma viisita üles kirjutatud):

VITSI, VITSI, PIITSU,
tule kodu, Riitsu,
latse ajave lauta,
Riitsu, Riitsu!

Huikaja: Ott Lillipuu (74 a) (ERM 144, 41 (48) < Sangaste khk, Laatre v – August Karu, 1920).

4.

9_hommik_22_huige_160_(8)_1r

RKM III 5, 160 (8) < Kambja

Tagged in: kambja.san Read more... 0 comments

11. KODU LÄÄSI, OLES TOHISI

Kuri kodu

Kambja

6_ohtu_kodu_laasi_18_(56)_2r

KODU LÄÄSI, OLES TOHISI, võe-õo, võe-õo,
maija lääsi, oles mahusi, võe-õo, võe-õo,
kodun kuri perenaine, võe-õo, võe-õo,
vihane velle naine, võe-õo, võe-õo,
Haarva mulle ahuluvva, võe-õo, võe-õo,
tapva ahu tapitsega, võe-õo, võe-õo,

Kodu rahval kulla elu, võe-õo, võe-õo,
karja poisil koeraelu, võe-õo, võe-õo,
ei ole maja, koes minnä, võe-õo, võe-õo
ei ole kodu, koes kävvä, võe-õo, võe-õo,
Kuuse all om minu kodu, võe-õo, võe-õo,
tare tamme lehe all, võe-õo, võe-õo.

Laulnud M. Klink (EÜS II 18 (56) ja EÜS II, 75/6 (56) < Tartu l. < Kambja khk – P. Kurg, 1905).

Tagged in: kambja. Read more... 0 comments

12. KUI LÄHEN MINA KODUJE

Kuri kodu. Sõnakera

Kambja

8_ohtu_6_kui_lahen_141_(20)_2r

KUI LÄHEN MINA KODUJE
või lähen Mari majaje -
kodu kurjad kukutasse,
sõnad halvad annetasse,
meelepahad paisatasse
kellel muile kui minule,
tütterille vaivatselle,
lapsele alatumalle.
Kerin kurjad kerale,
panen pahad pallidesse,
lasen palli laineje -
hoog ajab õdede teada,
laine laksutab emale.

Viis: Jenny Petai (umb. 30 a) (EÜS V 141 (20) < Kambja khk, Kodijärve (end. Kammeri) v, Savimäe – A. Kiiss, 1908); teksti kirjutas üles R. Eres (E 71171 (8) < Kambja khk, Vana-Kuuste v, 1931).

Tagged in: kambja. Read more... 0 comments

13. LÄTSI KODO KITTEEN (San)

Tööd laidetakse

Sangaste

san_51_RKM_II_225_591_(1)_latsi_kodo_kitten_3r

LÄTSI KODO KITTEEN,
teedä mööda tennäten,
et ma tei tükü tüöd,
kolga põl³du kobisti,
nuka nur³me ülendi -
siski sõrme’ sõimatie,
käe-varre’ vannutie.
Kit´ mu sõrme’ sõkelitse’,
sõrmekundi’ sõmeritse’.

Kes mu tüö’ tennäs,
kua mass vaiva-palga? -
Tümik mu tüö tennäs,
malka mass vaiva-palga.

Viis: Karl Vill (80 a) (RKM II 225. 591 (1) < Sangaste khk, Korijärve k, Kuritsa-Veski t – H. Tampere, 1967), tekst: Mari Kiršbaum (Jukatsi Mari, umb 35 a) (H II 5, 422/3 (87) < Sangaste khk, J. Hurt, 1877).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

14. TII PIKKÄ MEILE MINNÄ (San)

Kes koju ootab

Sangaste

san_52_ ERV_2_(6)_tii_pikka_1r

Teolt kodu tullen

TII PIKKÄ MEILE MINNÄ,
maa kavvele karata:
jõvva ei kivile visata,
sõmerile sõõrutada -
kivi peiju mul pudesi,
sõmmer sõrmile lagusi.

Kessi meida kodu oodi,
kessi maija meid manitsi?
Ku’tsu meida kodu oodi,
ka’s meid maija manitsi:
ku’tsa oodi koorikida,
ka’s kalapääkesi.

Viisi kirjutas üles A.A. Borenius-Lähteenkorva (ERV 2 (6) < Sangaste khk, 1877) (SKS, Lähteenkorva, 302), tekst: Matli Tammemägi (umb 80 a) (H II 44, 611 (37) < Otepää khk < Sangaste (< pärit Sangaste khk, Kuigatsi; 20 a eest asunud elama Otepää khk Arulasse) – J. Tammemägi, 1893).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

15. LAS MA KAE, LAS MA KATSU! (Puh) (V-)

Kodu tundemärgid

Puhja

x

LAS MA KAE, LAS MA KATSU,
kost ma tunne oma kodu?
Kuast tõssi kulla-suitsu,
tare harjast õbesuitsu;
kuan kulda keedeti,
taren õbedat õõruti.

H IV 4, 465 (10) < Puhja khk – W. Mõts (1888)

Tagged in: puhja_ Read more... 0 comments

16. PIKÄ PUU, ARVA MÕTSA (San)

Kuri kodu

Sangaste

san_37_ERV_156_(1160)_pika_puu_1r

PIKÄ PUU, ARVA MÕTSA
ei ole maha ragujat,
tüme kokku tümpsijat,
ladva kokku laskijat.
Veli viil om väikene,
sõsar sõrme-suurukõne.
Onupoja ullukõse,
tennu tare tedreluista,
pannu paari pardsiluista,
roovi pääle rotiluista.

Kodu minnä – mis nu tettä,
vai nu (võinu?) mõtsan ka maata,
vai nu kuuku kuuse all?
Ei ma tohe kodu minnä -
kottun kurja kuulutuse,
ülihalva haugutuse.
Nee läävä läbi süäme,
kütvä (1) läbi külleluie,
läbi paukva paha meele,
läbi leinatse süäme.
Kottun kurja perenaise:
vällä tulli, väits peon,
kotta läits, kurik peon.

Siin om kuri perenaine,
üriluida, üripuida,
tõne silm tal tõisipäide,
puul’ põske pahepide;
haar ta minnu hammastege,
kisk ta minnu küüdsige;
andse mulle siini süvvä,
tampse mulle tatt’e süvvä.
Ma lei seene saina vasta,
vana tati tallat vasta.

1 virgaste minema

Viisi kirjutas üles A.A. Borenius-Lähteenkorva (ERV 156 (1160) < Sangaste khk, 1877); tekst: Liis Uibu (65 a) ja Liisa Siirak (Kösti Liisa) (59 a) (H II 6, 754/5 (73) < Sangaste khk, Keeni v – P. Saul, 1890) ja (E 56445 (11) < Sangaste khk, Lauküla – N. Treumut, 1925).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

xx.

Read more... 0 comments

__Õ h t u_j a_h o m m i k__

Read more... 0 comments

1. LOOJA, LOOJA, PÄIVAKENE

Orja ase

Võnnu

von_1_looja_paev_19_(61)_1R

LOOJA, LOOJA, PÄIVAKENE, elleroo, elleroo,
looja orja õhtu aal, elleroo, elleroo,
sulase suvi-linaje, elleroo, elleroo,
palgapoisi padjudesse, elleroo, elleroo.

Kes teeb orjale aseta, elleroo, elleroo,
palgapoisi padjad peksab, elleroo, elleroo,
sulase linada laotab, elleroo, elleroo?

Oli mul üksi ella velle, elleroo, elleroo,
sõrmepikuke sõsara, elleroo, elleroo  -
see teeb orjal aseta, elleroo, elleroo,
palgapoisi patjad peksab, elleroo, elleroo,
sulase linad laotab, elleroo, elleroo.

Viis: M. Klink (EÜS II 19 (61) < Kambja khk – P. Kurg, 1905); teksti kirjutas üles H. Mikkel (H II 56, 572 (9) < Võnnu , 1895).

Tagged in: võnnu Read more... 0 comments

2. ÕTANG TULLI ÕNNEESSI

Õhtu ja hommik

Puhja

puh_11_ odang_1222_(7)_1r

ÕTANG TULLI ÕNNEESSI,
hommung hoolessi murressi,
õtang tõi õle toaje,
pikka põhu põrmandule,
hommung viis õle taresta,
pikka põhu põrmantulta.
Mes mul hooles homungulta,
murres muile päiviella?
Suu om mõske, pää sugida,
jala alla ne harida.

Viis: Kadri Puur (sünd. Villemson, 80 a) (EÜS V 1222 (7) < Tartu l. < Puhja khk, Ulila v, Kaimi k, Vanasse t – M. Kampmann, 1908); tekst: Ann Sirel (H IV 3, 831 (15) < Puhja khk – D. Schmidt, 1888).

Tagged in: puhja Read more... 0 comments

3. ÕTTAK, ÕTTAK TULLI ÕNNÕS

Õhtu ja hommik

Otepää

2_otep_ottak_tulli_EYS_V_151_(67)_1r

ÕTTAK, ÕTTAK TULLI ÕNNÕS, või, el-li lee-lu, el-li le-lu,
hommuk, hommuk hoolõõ murrõs, või, el-li lee-lu, el-li le-lu,
õttak tõi õlõ tarrõ, või, el-li lee-lu, el-li le-lu,
pikkä põhu põrmandulõ, või, el-li lee-lu, el-li le-lu,
hommuk viis olõd tarõsta, või, el-li lee-lu, el-li le-lu,
pikä põhu põrmandulta, või, el-li lee-lu, el-li le-lu.

Viis: Kristiine Uibu (67 a) (EÜS V 151 (67) < Otepää khk, Vastse-Otepää v, Ivani t – E. Eisenschmidt, 1908); teksti üleskirjutaja J. Jürgenson (H I 3, 565 (18) < Otepää khk, Vastse-Otepää v, 1891).

Tagged in: otepää Read more... 0 comments

x.

Read more... 0 comments

xx.

Read more... 0 comments

xxx

Read more... 0 comments