Viin ja õlu Lüganuse MINA ÕIKAN AIA TAGANT, AIA TAGANT: „Andke mulle arva juua, arva juua, kahe kolme klaasi servast, klaasi servast, mina mekin mielta müeda, mielta müeda, tõstan tuopi jõudu müeda, jõudu müeda, katsun kanni ääri müeda, ääri müeda.”Continue Reading
Suits, tubakas Lüganuse PÕLETASIN PIIPU PIKALISTA, lasin suitsu sõõrelista, suust tõusis sinine suitsu, ninast neljakeeruline, mõni aga mõtles mõisa suitsu – see oli popsi piibu suitsu. Tekst: EÜS XII 1483 (64) < Lüganuse khk, Maidla v, Uniküla – V. RosenstrauchContinue Reading
Laisa nädal Lüganuse PÜHAPÄEVAL PÜIDSIN JUUA, esmaspäev heitsin magama, teisipäev veel aegutasin, kesknädalil keerasin teise külje, neljapäev õhta norskasin, reede õhtani ringutasin, laupäev und vast lahutasin, pühapäev tuli jälle kätte – siis panen hambad varna otsa, puhkama ja puhkama. Tekst:Continue Reading
Õlu ja viin Lüganuse KÕRTSINAINE KRÕÕDAKENE, linnanaine Leenukene, maanaine Maretikene, valab viltu viinaklaasid, kallab kõrva õllekannud. Joome me’ seda õlluta, kus on vaksu vahtu peala sööme seda lihada, kus on peial pekki peal, sead on süömata lihavad teised paksud painamatta.Continue Reading
Õlu, humal Jõhvi ÕLUT TIEB MINULE SOOJA! ma tien õllele palava, kütan kannule kasuka, umalalle uue kuue! Oh sina umal ullukene, võtid miele mieste piasta, tanu targa naise piasta! Tekst: EÜS VI 1179 (88) < Jõhvi khk, Kohtla v, KävaContinue Reading
Õlu ja viin. Humal Jõhvi VISSIST VIINADA TAHAKSIN, taas olen õlle tarbeella, ei õle ullu andejada, kannu kätte kandejada. Umalast on mehed ullud, naised kaljasta kavalad, tütar virku virreesta. Umal ulkus uulitsalla, käbi kärkis põesaassa, mõdu meie mõisaassa, viina allikasContinue Reading
Humal Jõhvi ÕDRAPIA ÕISKAS ARUSSA, käbi kärkis põõsa’asta: “Tule tänna, noori miesi, noori miesi, kõrki poissi! Vie minu kotila koju, matila oma majaje, tõsta tõrre serva piale; aja minu ahju iare pääle – sialt mina vieren virre’eie, puen õllepuolikuie, ajanContinue Reading
Joodiku nädal. Kubjas ja teomees. Härjad murtud Lüganuse PÜHAPÄEVAL PÜITSIN JUUA, esmaspäeval und magada, teisipäeval teule minna, kesknädal uue atra uhkusel, vana sahkade varala. Siis tuli kupjas kõrtsi poolt, pani aga minda kündemaie. „Oh sina kuldane kubjas, mesimarja mõisa meesi,Continue Reading
Kuri mõis. Kuri kubjas Lüganuse OH SINA KURI MÕISA KUBJAS, ära sina sunni suurta tükki, ega pane palju maada, nüüd on kesad kuivetanud, rohu juured roosetanud – ära sie rikub ärja paarid, ruunad reisista revati, täkud kabjusta kaoti, ärjad seisavadContinue Reading
Kuri kubjas. Kubjas peksab Vaivara Kubjas peksab. Kasvatus asjata ISA KIIGUTAS MINUDA, ema kiigutas minuda, imetas, silitas peada, mõtles kaksi kasvamaie, üheksa ülenemaie. Kasvis üksi kangekaela, veeres vemmelde alune; kiigub kilteri eessa, vaarub vemmelde vahelda. Piits on kilteri pihussa, kaigasContinue Reading
Kättemaks sakstele. Oma küla kiitus Vaivara Hirmus mõis. Meie poisid OLEKS MINU OLEMINE, tõiseks minu tegemine – ma paneks saksad sahkadeks, härrad ette härgadeks, kupjad taha kurgedeks, kiltrid sisse kiilideks. Künna, küüt, ja kalla, lauk, ja aja, see vana hobune!Continue Reading
Orja söök Vaivara PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisikene, luba lounetta küsida, aig on söömaje asuda: jo Purusa söödi lõunet, jo Purussa jo Jovissa, ammugi Alutagussa. Meie lõune leikamata, kala katki raijumata, siijakene siivamata, avvikene algamata. Peremees, peremehike, perenaine, naisikene, anna hästiContinue Reading
Ori taevas Vaivara AIGA ORJAL ANNETIE, kätte orjal käänetie, joulusta kodoje juosta, mardista omile maile, katrinasta kaugulle. Ori uppunes lumeje, käed vahtoje vajosid, sormed soolaje sulasid. Viidi orja taivaje. Ori ulkus taivassa, Maria verava suussa. Siis vastas Vana Jumala: „TuleContinue Reading
Kättemaks sakstele. Orjade tee. Orja uni Vaivara MEIE IKKA TEOPOISID, kui me teolt jo tuleme ja me märjad jo oleme, huone lähme kuivatama, reie juure kuivatama. Mis me ahjuje ajame? Kupja kondid, kiltri kindad, reiepapi rinnakondid, nie me’ ahjuje ajame.Continue Reading
Orjade tee. Orja uni Lüganuse SÕIDAME SEDA TEEDA MÖÖDA, kust on enne orjad kä nud, orjad käinud, ärjad läinud, ilja aga ulkunud unised, vara käinud vaesed lapsed. (Kuulin ukse uigastama, ukse lingi liigastama, lingi paula paugastama. mina mõtlin meelestani arvasinContinue Reading
Orja palk. Ori taevas Lüganuse PEREMIES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene, õtsi uusi orjasida, palu uusi palgulisi, õtsi uusi ja usinu, palu uusi ja paraju, leia uusi leiva süöju! Peremies, peremehike, perenaine, naisukene! Pahast sina maksid orja palga, madalalla mattidella, kitsaalla kilmitulla,Continue Reading
Orja uni Lüganuse KES TAHAB ORJASTA ASUDA, sulasesta saada sulge, tulgu mult luba küsima, kuida õrjast õldanesi, käsku jalgust käidanesi: pisut saab ori ma’ata, vähe aiga aigutella, kuurukeise kurvastella, siiski seinide nõjalla, kirves varside varalla. Kui sie uksi õilasteli, jaContinue Reading
Ori taevas Vaivara OODU (oot-oot) KUBJAS, NOONU (no-noo) KUBJAS, kui sa ei anna meile süia, meile süia, meile juua, küll saad tasu taevaassa, maksad Maarja eessa. Küll saad Looja ukse suussa, leivakannikas käessa, piimalähker pihassa, kalakarbid kaendlaassa: “Tulge sööma, vaimudContinue Reading
Öised orjad Jõhvi x OH ME VAESED SAKSA VAIMUD igised isanda orjad, kurja saksa kõrralised, paha härra palgalised! – Ööd tuleme, üöd läheme, pääva pika tüöd tieme, siiski kurjad kukkutakse, pahad sõnad paisatakse, sõnad halvad annetakse – kelle mu’ule kuiContinue Reading
Oksad oigamas (?) Iisaku MEIE VAESED TIU POISID, nii kui tamme kännukesed, heinalööjad, puu vedajad, kõige metsa kõigutajad. Rajun maha märjad männid, märjad männid, kuivad kuused, jättan kased kasvamaie, kase oksad oigamaie, kase lehed leinamaie. Oksad oigavad isada, lehed leinavadContinue Reading
Orja elu. Orjusest ostja. Tuule tuba Jõhvi MIS SA TUISUD, TUULEKENE, paugud, paha ilmakene, mis sa raisud, rannakene (rahe)? Sa puhud puna minulta, lõõtsud verda valgeelta, pisut on puna minulla, vähe verda valge´ella. Ehk tuleks lumi tuline, rane (rahe?) raudaneContinue Reading
Ori lahkub Jõhvi KUI MEIL LÕPEB LÕIKAMINE, saab kokko korjamine, siis meil lõpeb lõune leiba, vahekannikad kaovad. – Saavad orjad oodavaksa, palga võttijad pahaksa, tülist saavad tütarlapsed. – Peremies, peremehike, perenaene, naisukene, mina annan aiksast tiada, jua minu nädali nähikse,Continue Reading
Orjade tee. Orja uni Jõhvi Pisut saab ori magada LÄHMÄ TIÄDÄ TIPILISTA, tipilistä, täpilistä, maad jua marja varrelista. Siit on käined enne orjäd, enne orjäd, enne härjäd, vara käined vaesed lapsed, hiljä astuned anised. Jäänud kulda jäljä päälä, hõbedäd samudeContinue Reading
Orja elu. Ori taevas Jõhvi Sulase laul peremehele PEREMEES, PEREMEHIKE, anna ästi orjal süia, ori annab ärjal süia, ärg annab põhku põllu peale, põld annab põlveni rammuda, aita arjani ivada, kukur kuhjani rahada. Uueste ütlen ümber jälle, uueste ümber, taasContinue Reading
Kuri mõis. Ei tohi laulda Jõhvi MEIE VAISED VAIMULAPSED, oigukesed orjalapsed, paha saksa palgulised, kurja mõisa kõrralised – ööd tulema, ööd lähema, päivad pikad, tüöd tiema, siisgi pelgan peksetama, kardan karvu (k)akketama. Kül laulaksin, kui tohiksin, kardan koje kuulamaie, eideleContinue Reading
Orja elu. Orja söök. Orja uni Jõhvi KES TA’AB ORJASTA ELADA, sulasesta saada sulga, tulgu mult luba küsima, kuida orjast oldaneksi, käsku jalast käidaneksi. Ori peab pisut magama, siisgi seinade nõjalla, kirves varside varalla. Kui sie uksi uisastelli, lingapaul joContinue Reading
Orjade tee. Orja uni Jõhvi Pisut saab ori magada LÄHMA, LÄHMA, KÄIMA, KÄIMA, lähme tehtud teeda mööda, raiutu radade mööda, kust on käinud enne orjad, enne orjad, enne härjad, vara käinud vaesed lapsed, hilja astunud anised (?). Jätnud kulda jäljeContinue Reading
Kuri mõis Lüganuse KÜLAP TUNNUB AA VALDA, muide valdade vahelta, valla viie vaielta, valla kuue kuuluvilta, valla seitseme seasta, kaheksama kohto alta. Katsu meie mõisakesta: paistab kui pagana linna, kuumab kui kuradi kiriku, juuda tornid tolgendavad. Kus (seal) minu rammuContinue Reading
Hirmus mõis Lüganuse OI MEIE ILUSA ÄRRA, oi meie saleda saksa, kulda-kruoni prouakene, hõbe-pitsi preilikene! Astu akna raami peale, vaata vaese valla peale, kuis te valda vaevatasse, kihelkonda kiusatasse: pannas vaimud vardaaie, teomehed teibaaie, ise saksa sambaaie. Ärjad süovad ikkeessa,Continue Reading
Palve sakstele Vaivara OI MEIE ELEDA ERRA, oi meie saleda saksa, obenuppu nuori erra, obepitsi pieni preili, valge valla prouakene! Touske üles tuoli päälta, vaatke akna raami päälta, katske paneli pialta: kuidaja valda vaevataje, kihilkunda kiusataje! Kiltrid kurjad ja kupjadContinue Reading
Palve kupjale. Ori taevas Lüganuse KUBJAS, KULLA LINNUKENE, lase lapsed lõuneelle, õigel ajal õhtaalle! Kui ei lase lõuneelle, õigel ajal õhtaalle, küll siis tasud taivaassa, ulgud luoja ukse suussa, piima lähkeri pihassa, leiva kannikas käessa, silgu karp oli kaindelassa: “TulgaContinue Reading
Kubjas mõõdab maad. Kättemaks sakstele Vaivara Teomehe ähvardamine. KÜLL’ SEE KUBJAS SAADAN KIUSAS: mõõtis mulle märga maada, mull mära ei künud märga maada, täkk ei teinud täitsa tööda. Vagu kündsin ja vagu jätsin, ja siis rutust tüki mõõtsin, et sainContinue Reading
Kubjas mõõdab maad Vaivara Teolaul TEISED LÄKSID VARA TEULE, ja mina läksin hilja peal järele, ma lootsin ruuna ramu peale, täku täie samu peale. Küll see kupjas kiusas minda – mõetis mulle märga maada, soo äärest sompa auku, mäe äärestContinue Reading
Palve sakstele. Kuri mõis Vaivara Mõisa elu. OH MINU ILUSA HERRA, oh minu punase proua, hõbepitsi preilikene, kulda nuppu noored herrad! Tõuse üles tooli päälta, astu maha akna päälta, vaata vaese valla pääle, kui neid vaeseid vaevatakse, pisikesi piinatakse! TeilContinue Reading
Kupja surm Vaivara Ära kippu. OH MINU HELLA VENNAKENE, ära sina kippu kilterista, vahi valla päälikusta – kibe surm on kilteril, vali valla päälikul! Kubjas põrgu kutsutie, Kilter kiljudes järele. Tool tal alla annetie, Toop tal ette toodanekse: “Söö, kubjas,Continue Reading
Palve kupjale Jõhvi OI MEIE KULDANE KUBJASSA, hõbepärjaga pääliku, löö kepi, kelista kella, lase lapsed lõuneella, õekesed õhtaella. Jo Purussa söödi lõunet, jo Purussa, jo Jõvissa, ammugi Alutagaja – meie lõune lõikamata, keskehommik keitamata. Minu hella vennakene, tule lõhet lõikamaie,Continue Reading
Kupja surm (?) Jõhvi OOTKEM, OOTKEM, MEIE RAHVAS, vaatkem, vaatkem valla rahvas, mis sest meie kupjast saab, mis tast viimaks välja jäeb! Kuhu sie kupja pea saab? Pea saab kuradil raie pakust. Ootkem, ootkem, meie rahvas, vaatkem, vaatkem valla rahvas,Continue Reading
Sundija sulane. Tõbine naine Jõhvi OLIN MINA SUNDJAL SULASEKS, sundijal olid suured ruunad, suured ruunad, laiad laugud, need tahid suvel sugeda, rauda harjal harida, vaski kammile kasida. Siis minu piitsul peksetie, tõrvanööril tõmmatie Sain mina, vaene mees, valama, valasin minaContinue Reading
Palve sakstele. Hirmus mõis Jõhvi Palve sakstele. Hirmus mõis OI MEIE HELEDA HÄRRA, oi meie saleda saksa, hõbenupu noorta härra, kulda pitsi preilikene – kuulage meie järele, kuda valda vaevatasse, pisikesi piinatasse, ramutumi raisatasse, suured lüia surneesta, jämedad järiContinue Reading
Ori lahkub Jõhvi Sulane läheb ära. Kuna orja kiidetakse PISUT NEIDA PÄIVISIDA, aru neida aigasida, kui seda orja kiidetakse, oma lasta laidetakse: jürikuus ja jaanikuus – siis on orja kiiduaeg. Peremees, peremehike, perenaine, naisukene, otsi uusi orjasida, katsu uusi karjatsida,Continue Reading
Öised orjad Jõhvi OH ME VAESED VAIMULAPSED, onnetumad orjalapsed! Üed me lähme, üed tuleme, päevad pikad tüeda tieme, siisgi liigub liiga vitsa, siisgi niksub niinepuune, paugub vitsa paatsapuune meie vaiste vaimu tarvis, õnnetuma orja tarvis. Tekst: Miina Iismann (65 a,Continue Reading
Sulase söök Jõhvi, Lüganuse PERENAINE PÕRGULINE, keitis kingad, parkis paelad, andis ormad orja süia, lipid-lapid laste süia, tärked (andis) tädile närida. Perenaine põrguline! Kas on putru keidetu(d), või on silmaje sulanud, lusik servale säetud, kibu kõrva koppudetto? EÜS VI, 919Continue Reading
Palve sakstele Jõhvi OI MEIE ILUSA ERRA, oi meie punane proua, õbepitsi preilikene, kuldanuppu nuori erra, vaskinuppu vana erra! Tõise üles tuoli pialta, vahi vaese valla piale, kuida valda vaevatakse, pisukesi piinatakse, rammutumi raisatakse! Las ma ütlen uuest jälle, uuestContinue Reading
Palve sakstele Jõhvi OI MEIE ELEDA ERRA, oi meie saleda saksa, kuldanuppu nuori erra! Tõise üles tuoli pääle, aja aknaraami pääle, vaata vaise valla pääle – kuida valda vaivatasse, pisukesi piinatasse, rammutumi raisatasse! Laulnud Mari Krasmann (69 a) (EÜS VIContinue Reading