1. EÜS VI 715 (6) < Puhja khk– M. Pehka < Viive Kadajas, 1909 2. EÜS VI 714 (3) < Puhja khk– M. Pehka < Kadri Tehvant (78 a, pärit Tarvastust), 1909 3. EÜS VI 716 (12) < Puhja khk–Continue Reading
1. EÜS VI 715 (6) < Puhja khk– M. Pehka < Viive Kadajas, 1909 2. EÜS VI 714 (3) < Puhja khk– M. Pehka < Kadri Tehvant (78 a, pärit Tarvastust), 1909 3. EÜS VI 716 (12) < Puhja khk–Continue Reading
1. EÜS V 144 (34) < Otepää khk – A. Kiiss < Mihkel Käärd (1908). 2. EÜS V 160 (114) < Otepää khk, Ilmjärve v, vstmj – A. Kiiss < Mari Paulus (75 a), 1908. 3. EÜS V 161 (120)Continue Reading
Sangaste viise võib kasutada Otepäält üles kirjutatud pulmalaulude juures.
1. EÜS VI 213 (101) < Sangaste khk – A. Kiiss, 1909 2. EÜS VI 208 (80) < Sangaste khk – A. Kiiss, 1909 3. ERV 267 (1890) < Sangaste khk – A. A. Borenius-Lähteenkorva, 1877. 4. ERV 274 (1924) Continue Reading
Make kahi. Pulma ajal tehti õlut aeti keema, pandi siirupit ehk lagritsat sisse. Kuumalt joodi, nagu teed nüüd. Iga jooja pidi panema raha. Lauldi: Sööge, langu’, jooge, langu’, ärge laske laua ala, ärge pange pengi ala. Ei te tihka tingiContinue Reading
Pruudi pulmarahva vastulaul peigmehele. Kost sa orav tee siia osasid tulla, siia kõrge-ella katussella, siia uhke-ella hoonessa? Kost sa siilu silma võtid, kost sa nirgi nina võtid? Peigmehe pulmarahva laul „pruudile”. Viige see vihane neiu, tõmmake tõra kurika, viige suurtaContinue Reading
1. EÜS VII 65 (7) < Rõngu khk, Pühaste v – P. Kurg 2. EÜS XI 198 (9) Rõngu khk, Pühaste v – P. Kurg 3. EÜS VII 65 (13) < Rõngu khk, Pühaste v – P.Kurg
KUS NI MEHE SENI OLLI, kasike, kanike, kui ni naise napra teiva, kasike, kanike? Mehe metsasta tuleva, kasike, kanike, poisi puida raidumast, kasike, kanike. Kos se mehi seeni olli, kasike, kanike? Jõije õlle, põruti põhja, kasike, kanike, visassi vitsa virussida,Continue Reading
1. EÜS VII 2708 (1a) 1. EÜS VII 2708 (1b)
KOMBED PULMA AEGU UMBES 80 AASTAT TAGASI Pulmas olid iseäralised „kirstu poisid”. Nende amet seisis selles, et kui kõik pulmalised magama olid uinunud, võtsivad nad, nende kraami mis kätte said: saapad j.n.e. ära ja säätsid need teine päev üles iseäraliseContinue Reading
1. ERA III 6, 190 (26) < Võnnu x 2. RKM III 5, 19 (1) < Võnnu
TÜTAR TALUST VIIDUD. TÜTRE KAHITSEMINE! VIIDI TÜTARI TALULTA, põlleeide põrmandusta. Tare jäi tühjas tüterista, ait jäi arvasta hammeista, laut jäi lehmista lagedas. – Ikma jäiva esa iiru, nutma velle nuuma härja, hoigama esa hobese. – Ei ole kaera kandijata, heinaContinue Reading
MEIE JA TEIE POISID O’O MULL VÄHIK VÄHIKENE, armas halli särgikene! Nüüd tood kodu kosti pulga, vana ämma vastulise! Emakene, ennekene, las tulla homnen uusi päiva, vana taevas valge ilma, toome nii telle taresse, peele pikka põrmandule, aame siis kangasContinue Reading
1. H II 30, 539 <Rannu khk, Valguta v, Ranna k – August Tattar (1889) 2. H II 30, 540 < Rannu khk, Valguta v, Ranna k – August Tattar (1889) 3. EÜS VII 2720 (43) < Rannu 4. EÜSContinue Reading
/ – – – / Pulma pruugiks oli ka veel kaasitamine. Kui paariläinud meeldisid mõlema poole sugulasile, siis olid kaasitamise laulud kiidulaulud nende tegudest ja omadustest. Ei meeldinud aga üks pool teise poole sugulasile, siis toodi ta vead kõik etteContinue Reading