Regilaulik „Lähme Loojale loole“ 
PÕHJA-TARTUMAA REGILAULIK „Lähme Loojale loole“ on koostatud Tartu-Maarja, Äksi, Maarja-Magdaleena, Laiuse, Kursi, Palamuse, Torma ja Kodavere kihelkonnast ning Tartu linnast kogutud regilaulude ja regiviiside põhjal. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi regiviiside ja laulutekside koopiad (nii paberkoopiad kui digitaalsed) on olnud regilauliku koostamisel käepäraselt kasutada.
REGILAULIKU KOOSTAMISEST
Käesolev regilaulik on koostatud tekstide põhiselt: eesmärgiks on panna terviktekstidest kokku esinduslik valik (vajadusel ja võimalusel on mõned tekstid omavahel ka liidetud). Tekste valides on silmas peetud eelkõige laulutekstide terviklikkust, seejärel laulurühmade ja laulutüüpide mitmekesisust: regilaulikusse on valitud ka mõne üksiku üleskirjutusega esindatud laulutüüpe (jutustavate laulude puhul on iga üleskirjutuse puhul kaalutud võimalust seda kasutada, kui ta just väga omaloominguline ei tundu olevat).
Sisuliselt on eeskujuks olnud H. Tampere viieosaline Eesti rahvaviiside antoloogia, kuhu on koondatud valik regilauludest, mis on kirja pandud koos viisidega. Tampere antoloogias on regilaule üle Eesti igast liigist: hällilaule, töö- ja tavandilaule, lüürikat ja lüro-eepikat, pulmalaule ja laulumänge, ning need köited pakuvad huvilistele mitmekesist repertuaari. Samas ei ole seal isegi igast maakonnast iga laulurühm esindatud, sest koos viisiga üles kirjutatud laule igalt poolt lihtsalt ei ole. P-Tartumaalt on Tampere viieköitelises antoloogias kokku 35 laulu ja kuna siinsesse regilaulikusse on teiste hulgas võetud ka kõik koos viisiga üles kirjutatud tekstid, siis on ka need siin selles kogumikus olemas.
Viiside vähesuse tõttu on enamikku neist kasutatud rohkem kui ühe-kahe laulu juures, põhimõtteks ikkagi see, et karjaseviis oleks karjaselaulu juures, jutustava laulu viis lüro-eepika juures jne.
Ühe lauluala piires on viiside ja tekstide omavaheline sobitamine igati õigustatud: on küll viise, mis on kinnistunud mõnele kindlale tekstile (näiteks „Tilluke teopoiss“ oma vaat-luuli – refrääniga), üldiselt aga on traditsioonis viise ja tekste üsna vabalt kombineeritud. Näiteks on laulikuid, kes on kogu oma rikkaliku repertuaari laulnud vaid kolme-nelja viisi kasutades.
Seega on regilauliku koostamisel kõigepealt läbi vaadatud kõik P-Tartumaa regilaulud, tehtud nende hulgast esialgne valik ja seejärel otsitud igaühele viis – kas siis samast kihelkonnast või naabrusest üles kirjutatud viiside hulgast. Arvestades (ja lootes) seda, et regilaulikut kasutavad folklooriansamblid või folkloorirühmad, kes tahaksid oma repertuaari koostada ühe (oma) kihelkonna lauludest, on otsitud igale laulutüübile erinevaid variante erinevatest kihelkondadest.
MÕNI SÕNA VIISIDEST
P-Tartumaalt on üles kirjutatud umbes 320 viisi ja neid kõiki on käesolevas regilaulikus ka kasutatud, välja arvatud Kodavere (sealt on üleskirjutusi umbes 200), aga peatselt ilmuvas Kodavere Vanas Kandles on olemas kõik viisiüleskirjutused.
Igast kihelkonnast on üles kirjutatud keskmiselt 30 viisi: kõige vähem Palamuselt (3), Äksist ja Tartu-Maarjast kummastki 10; Kodavere viisidest on umbes sada käesolevas regilaulikus kasutusel. Viiside temaatiline jaotuvus on kihelkonniti samuti väga ebaühtlane: näiteks Tormast on kolmandik hällitused ja huiked, kiigeviise on ainult Kodaverest jne. Kogu P-Tartumaa kohta leidub niihästi mitmesuguste töödega seotud laulude viise kui ka lüüriliste ning jutustavate laulude viise; on kalendri- ja pulmalaulude viise ning lastelaule.
Viisid on algselt üles kirjutatud kas koos terviktekstiga (viisi juurde kuulub terviklik laul), või ainult koos viisialuse tekstiga (vastab ühele või kahele värsireale). Kui laulik (informant) on mäletanud ainult viisi, aga on osanud öelda, millist laulu selle viisiga lauldi, siis on see teade ka viisile lisatud. Seega on üleskirjutuste puhul enamasti selge, millise laulu või laulurühma juurde viis kuulub. Kui pole ei teksti ega mingit märget teksti kohta, saab viisi iseloomu ja/või refrääniosa põhjal küllalt tõelähedaselt arvata, millise laulurühma viisiga on tegemist. – Kuna viise on suhteliselt vähe ning igast kihelkonnast pole kas lastelaulude, pulmalaulude või jutustavate laulude viise – küll aga on suurepäraseid tekste –, siis on enamikule headele tekstidele tulnud sobiv viis otsida (kõige suurem töö regilaulikut koostades ongi olnud tekstide ja viiside sobitamine).
MÕNI SÕNA TEKSTIDEST
Põhja-Tartumaalt üles kirjutatud regilaulutekste on kokku 27 mappi, igas mapis 300-350 teksti. Kihelkonniti on materjali hulk erinev: Palamuselt 4 mappi, T-Maarjast 2, M-Magdaleenast 2, Tormast 4, Kursist 3, Äksist 3, Laiuselt 4, Kodaverest 3, Tartu linnast 2 mappi. – Kokku umbes 10 000 üleskirjutust, kuid mitmes mapis on vaid paarirealised ja korduvad tekstid („Entel tentel…“ jmt), palju on regilaulufragmente ja poolikuid tekste, mis kõik tuli silmapilguga kõrvale jätta. Monotoonsemaks muudab materjali ka see, kui mõnest laulutüübist on kümneid ja kümneid sarnaseid, peaaegu identseid variante. Näiteks „Joodiku hobune“ oli nii (vähese) varieeruvuse kui arvukuse poolest esirinnas, samas kui mütoloogilisi ja jutustavaid laule, aga ka looduslüürikat tuleb ette harvem.
TEKSTIDE JA VIISIDE TOIMETAMISEST
Tekste ei ole oluliselt toimetatud, küll aga on kirjavahemärgid korrastatud ning tehtud arvukalt mitmesuguseid ortograafilisi parandusi.
Kui laul on kokku pandud kahest või kolmest tekstist või on põhiteksti teiste üleskirjutuste põhjal täiendatud, siis tekstialune viide seda ka kajastab. Korduslaulude puhul on puuduolevad kordused välja kirjutatud; mõnel puhul on lisatud paralleelvärss, kui see on viisi seisukohalt vajalik.
Viiside noodipilt vastab enamasti algsele üleskirjutusele (mõnel üksikul juhul on taktipiiri loogilisemaks muudetud). Mõned viisid on pikalt ja segaselt üles kirjutatud, nii et laulmine tundub võimatu: siis tuleb kasutajal endal leida (tuletada) põhiviis (mõne viisi puhul on sellist lihtsustamist ka tehtud).
REGILAULIKU ÜLESEHITUSEST
Laulude rühmitamisel on eeskuju võetud eelkõige H. Tampere antoloogiatest, aga ka Ü. Tedre Eesti Rahvalaulude antoloogiast. Käesolev regilaulik on jagatud kolme ossa: AJARING, ELURING ja ILMARING. Väga üldiselt võib öelda, et Ajaring kajastab eestlaste maailmavaate materiaalset aspekti, Eluring sotsiaalset aspekti ja Ilmaring vaimset aspekti.
Kuigi nn aspektid on niihästi tegelikkuses kui lauludest omavahel seotud ja läbi põimunud, on päevast päeva korduvad tööd ja talitused (Ajaringi esimese osa laulud) ja kalendrilaulud (Ajaringi teine osa) omavahel tihedalt seotud: kiikumine, vastlasõit, mardi- ja kadri- ning jaanilaulud saatsid tegevusi (rituaale), millega omakorda taotleti igasuguste (päeva)tööde õnnestumist. Samuti kuuluvad sisuliselt tihedalt kokku pulmalaulud (koos vastavate tegevuste ja rituaalidega) ning erinevate eluetappide laulud (Eluring). Tähenduslikkuse ja märgilisuse poolest kuuluvad sisuliselt kokku mängud (rituaalsed tegevused) ning mitmesugused müütilised ja kosmogoonilised laulud, aga ka mitmed laulutüübid, mis kajastavad inimese maailmapildi aja- ja ruumiülest valdkonda, millest me ei pruugi päriselt aru saadagi.
AJARINGI kuuluvad kõik need laulud, mis on sisuliselt seotud astronoomilise ajaga. Esimeses osas (Päevast päeva) on päevaringi laulud: hommiku- ja õhtulaulud ning päevatöödega seotud laulud, teises osas aga aastaringiga seotud kalendrilised laulud: kiigelaulud, jaanilaulud, mardi- ja kadrilaulud ning vastlalaulud.
ELURINGIS on laulud, mis seotud inimese elu ja tema staatusega. Esimeses osas (Põlvest põlve) on ema ja lapse laulud, järgnevad noorusaja laulud, kosjatemaatika ning abielu; samas osas on ka orjuse- ja mõisateemalised laulud. Teises osas on pulmalaulud: esitatud on kõik pulmaviiside üleskirjutused ning igast kihelkonnast valik pulmalaulude tekste. Olemasolevaid pulmalaulude viise ja tekste võib vastavalt soovile omavahel kombineerida.
ILMARINGI esimeses osas (Ilmast Ilma) on kõik jutustavad laulud, aga ka mitmesugune lüürika; lisaks n.ö kullafondi lauludele on ka laule loomadest ja loodushäälendeid. Teises osas on laulumängud.
REGILAULIKU TÄIENDAMISEST
Kavas on lisada ka helifailid – arhiivilindistused kõigepealt, aga kui tekib laulurühm(i), kes võtab need laulud ära õppida, siis oleks kena need samuti siia lisada.
Samuti võiks siia lisada õpitubade videod, kui neid kuskil kunagi korraldatakse, mängude videod ja lihtsalt kooslaulmiste ülesvõtteid.
Koostaja meiliaadresssi leiate Impressumist.
Edakai Simmermann,
koostaja
Tekstide vastavust originaalile saab võrrelda Eesti Rahvaluule Arhiivi digitaliseeritud andmebaasist (kivike), viiside puhul vaata linki Allikmaterjalid.