Põlva
Linarabaminõ
LINAKÕNÕ, LINNUKÕNÕ,
võõn´uq sa innemb maalõ määdäq,
innemb jäiäq järve põhja,
innemb luutaq lumõ all,
kui sa kärmsäst kätte sait,
sulasidõ sugustõlla,
päiviliisil pääle lüvväq,
minu ola ojaskõllaq,
mino piha piinaskõllaq,
käevarrõ vaivaskõllaq,
talvõs voki tallutõllaq.
Tei ma rüüdi röövelille,
siidi silmäkiskijallõ,
kalõva kaalalõikajallõ,
talotütrele tasast langa,
kinambäle kitülist.
Kindsoq sõkkuh kibiseseq,
vaesõq reieq valutasõq.
Ega tennätäq tegijä sõrmi –
teotõdas tegijä sõrmi,
valutasõq valaja näpoq.
Miä viga tegijät tihnõldaq,
valajata vannuskõllaq,
sõõmadaq sõglakihässä,
vana vaka uurdõs.
Terämatiq teiväq tüü,
jahumatiq massiq palga.
Viis: RKM II 208, 645 (1) < Põlva khk ja v, Himmaste k, Vainu t – S. Porosson.
Tekst: H, Põlva 1, 81/2 (41) – Põlva khk – Joosep Hurt (1865-1875).