Ilojutulidsõq lauluq maast ja ilmast

 

__________________________________________________________

_*__(müütilised laulud)

Read more... 0 comments

___*___

Read more... 0 comments

1. ISTÕ JÕÕ PERVE PÄÄLE (Krl)

Karula

Suur tamm

***

ISTÕ JÕÕ PERVE PÄÄLE,
savijärve saarõ pääle.
Helm meil jõkkõ viirdü,
suur sõlg võrõndulõ.
Oll’ sis üts väiku veli,
väiku veli, vaiba kirvõs,
tuu nuu’ helme’ jõõst otsõ,
suurõ sõlõ võrõndust.
Sinnä’ kasvi kõrvi kõiv,
kõrvi kõiv, armi haab.
Veli lei üte kõrra,
tõotõli tõsõ kõrra –
tümi merde tümbsäti,
latva sattõ Saarõmaalõ.
Säält tetti näiu kirja kirst,
tuu kiitsk’ kinni’ pandõ’õn,
ammõrd’ üles avatõn.
Selle es tohi’ külä maada’,
külälatsõ’ lammõlda’.
Näiu kirst se kidsisi,
anni rambi’ rabisi’.
Kas teid tulgu’ kümme kütü,
vai saagu’ sada natu –
mul om kümme küdü amõt,
sada nadu linikut.

Viis: EÜS VII 8 (1) < Rõuge khk, Haanja – J. Gutves < Liiso Liblikas (1910). (< Räpina viis?)
Tekst: H III 50, 883/4 < Karula – J. Sööt (1902).

Tagged in: lüroeepika_räpina Read more... 0 comments

2. AIÕ SÕA SÕÕRUMAHE (Plv)

Põlva

AIÕ SÕA SÕÕRUMAHE,
malvi maaha ragomahe.
Ega jõvva’ sõda sõõrdu’,
malvi maalõ ragoda’.
Olli ütsi väiku veljä,
olli väiku, olli välle,
olli till’o ni teräne.
Leie lastu, leie katsi,
kolmandat jo koputõlli.
Tüvi merde tündsahtü,
ladõv sattõ Saarõmaalõ.
Miä tüvest tetäsi?
Tüvest tetäs tünderidä,
ladvast tetäs langalõimi,
keskest tetäs kistavarsi.
Miä üle jäänenesse,
miä säältä tetänessä?
Tetti ütsi kiilo kirstu,
kiilo kirstu, mõõlu vakka.
Kohe kuuldu kirstu kiidsuminõ,
kohe vaka vaagumist?
Inne kuuldu Ilmussihe,
pääle kuuldu Päivüssihe?.
Inne tulli’ kos’a’ Ilmussist?,
pääle kos’a’ Päivüssist?.
„Tere’, ilma illos tütär,
taiva all tarka latsi.
Kas sust saasõ? mino naist,
mino poja môrsijat?”
„Ei must saa’ sino naist,
sino poja mõrsijat.”
Pääle tulli’ kos’a’ Päivissist.
„Tere’, ilma illos tütär,
taiva all tarka latsi!
Kas sust saasõ mino naist,
mino poja mõrsijat?”
„Ei ma lää’ Pääväle,
Pääväl olli pall’o tüüdä:
hummogu täl tõsõminõ,
õdagu täl minemine.”
Tulli Kuu kosjovallõ.
„Kas sust saa mino naista,
mino poja mõrsijata?”
„Ei must saa’ Kuu naist,
Kuu poja mõrsijat.
Kõrra kaos, tõsõ kasus,
kolmanda kogoni ilma.”
Tulli Ago kosjovallõ,
Ago viina andõmaiõ.
“Ei must saa’ sino naist,
sino musta mõskijat,
sino kuiva kolkijat.”
Tulli Tähti täüsi miissi.
Ärä’ minnä’ looduvallõ,
looduvallõ ja säädüvälle.

Viis : ERA III 6, 232 (128) < Põlva khk, Mooste v, Säkna (Säknä) k – K. Leichter < Liis Herneh (Erne), 73 a (1931).
Tekst: H, Pôlva 1, 32/4 (11) – Pôlva khk – Joosep Hurt, Johan Hurt ja Eeva Hurt (1865-1875).

Tagged in: lüroeepika_põlva_ Read more... 0 comments

3. SIIN MI LAULA SEE KÕRRA (Hrg)

Hargla

Näiodõ tundmalda saadus. Suur tamm

SIIN MI LAULA SEE KÕRRA,
siin mi see ajastaj(a) –
Jummal teenes, miä saa(nõs),
kohe (meid) kua jäänenes!
Mõni (meist) viiäs Vennemaalõ,
saadõtaski Saarõmaal(õ)
sõaleibä sõkkuma,
vainu kalgõ kastõma.
Jummal sõkku’ sõaleib(ä),
Jummal kastku’ vainu kalg(õ).
Esi’ (ma-ks) pühi ese muru,
esi’ laabi velle lau(a),
pühkmä’ pühi pühä pall(u),
asu aiõ arumäel(e).
Läki hommõn kaaima.
Mis õks sinnä’ kasunõs,
kua tõugu tõsõnõs?
Sinnä’- ks kasvi kõrvi’ kõ(o’),
kõrvi’ kõo’, harvi’ haava’.
Mul oll’ üts väiku vel(i),
väiku veli, vaiba kirv(õs).
Üte leie – tümpsätü,
tõist tõot’ – tõrgatu.
Tümi-ks merde tümpsätü,
latv sattõ Saarõmaal(õ).
Kes tüme merest tõi,
latva saati Saarõmaalt?
Mul vellel viisi hiiru,
viisi hiiru, kuusi kõrvi.
Nee’ tüme merest tõi(õ’),
latva saati’ Saarõmaalt.
Tümest saiõ tündermann(i),
ladvast saiõ langalõimõ,
keskelt saiõ keeräkirstu,
Ainukõsõ annivakk(a),
kiä (lätsi) kinni’ kidsisten,
abarõdõ ammõrdõn,
kiä is lasõ’ küläl maad(a’),
külä latsi lammuskõll(a’).

ERA Pl 24A3 & ERA II 115, 116/118 (4) < Hargla khk, Taheva v, Hargla al – Heliplaadistatud Riigi Ringhäälingus < Liis Peltser, 78 a (1936).

Tagged in: hargla_lüroeepika_ Read more... 0 comments

4. KES SÄÄL KUUSÕN KUKKUMANNA (Rg)

Rõugõ

KES SÄÄL KUUSÕN KUKKUMANNA,
kes sääl varikun vahtimanna?
Neiu kuusõn kukkumanna,
peiu varikun vahtimanna.
„Tulõ’ maalõ, Marikõnõ,
maalõ linda’, Liisakõnõ!“
Tulli maalõ, kargsi tõlda,
istõ siiditooli pääle.
„Tere’, Mari, maalikängä,
tere’, Kadri, kardasukka!
Kas sa tulõt jo minulõ?“
„Ei ma lähä’ Pääväle –
Päiv näge pall’u vaiva –
hummukulla tullõ’õnna,
õdagulla minne’ennä.“
Kes sääl kuusõn kukkumanna,
kes sääl varikun vahtimanna?
Neiu kuusõn kukkumanna,
peiu varikun vahtimanna.
„Tulõ’ maalõ, Marikõnõ,
maalõ linda’, Liisakõnõ!“
Tulli maalõ, kargsi tõlda,
istõ siiditooli pääle.
„Tere’, Mari, maalikängä,
tere’, Kadri, kardasukka!
Kas sa tulõt jo minulõ?“
„Ei ma lähä’ Kuulõ –
Kuu om iks kuri miis
õdagulla tullõ’õnna,
hummukulla minne’ennä.“
Kes sääl kuusõn kukkumanna,
kes sääl varikun vahtimanna?
Neiu kuusõn kukkumanna,
peiu varikun vahtimanna.
„Tulõ’ maalõ, Marikõnõ,
maalõ linda’, Liisakõnõ!“
Tulli maalõ, kargsi tõlda,
istõ siiditooli pääle.
„Tere’, Mari, maalikängä,
tere’, Kadri, kardasukka!
Kas sa tulõt jo minulõ?“
„Ma iks lähä Aolõ –
Agu om iks ausa miis
õdagulla tullõ’õnna,
hummukulla minne’ennä.“

EÜS IX 1325 (193) < Rõuge khk, Tsooru v, Oina veski – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < mölder Märt Siipsen (pärit Tarvastust), 66 a (1912/13).
ERA II 26, 215/7 (11) < Rõuge khk, Tsooru v, Oina veski – Herbert Tampere < Liisa Purk (1930).

Tagged in: lüroeepika_rõuge_ Read more... 0 comments

5. TULLI ÜLES HUMMONGULTA (Rp, Vst)

Räpinä/Vahtsõliina

TULLI ÜLES HOMMONGULTA,
varra inne valgõta.
Lätsi mõtsa kõndimahe,
hummongulta hulkimahe.
Näie kurõ kündvät,
käre äkli käändvät.
Võti ma kivi kivistikust,
võti kannu kannustikust,
kurõ lei maaha kopsahti,
käre maaha käpsähti.
Vei ma kodo imä kätte,
anni kotoh armu kätte:
„Imäkene helläkene,
küdsä’ kurgõ, keedä’ kärge.“
Imä pand’ salvilõ kasuma,
villavakka vinnümä.
Kurõst kasvi korgõ näio,
Kärest kasvi käpe näio.
Kiä tulli kosima,
kiä veerü viinuga?
Kuu tulli kosima
kuu veerü viinuga.
Kohe kuu hobõsõ ai,
linalehe liigutõlli?
Aiõ aida rästähe,
kargut’ kua katussõlõ.
Lätsi tarrõ tehrütämä,
lätsi tarrõ teretämä,
heidi piidsa pingi pääle,
lasi kinda lavva pääle.
Imä joosi aida poolõ,
küsse käpest näio käest:
„Kuulõ’, kurõ korgõ näio,
kuulõ’, käre käpe näio,
kas sa tahat kuu naasõs,
kuu poja mõrsijas?“
Saa-i meist Kuu naist,
Kuu poja mõrsijat –
Kuul om õks pall’o huult,
Kuul om pall’o kaia’ –
õdangult tulõminõ,
hummongult minemine.“
Kuu veerü sis kodo poolõ,
Kuu sõidi umma tiid.
Kiä tulli sis kosima,
kiä veerü viinuga?
Päivä tulli kosima,
Päivä veerü viinuga.
Kohe Päivä hobõsõ ai,
korgõ ruuna käänätelli?
Ai tä tsõõrilõ morolõ,
ai hall’alõ platsilõ.
Läts’ tä tarrõ tehrütämä,
lätsi tarrõ teretämä.
Imä joosi aida poolõ,
kaldu näio käest küsümä:
„Kuulõ’, kurõ korgõ näio,
kuulõ’, käre käpe näio,
kas sust saasi’ Päävä naist,
Päävä poja mõrsijat?“
„Uma imä helläkene,
ei must saa’ Päävä naist,
Pääväl om pall’o huulta,
Pääväl pall’o tallitust –
hummongulta tulõminõ,
õdangulta minemine.“
Kiä tulli sis kosima,
kea veerü viinuga?
Tähte tulli kosima,
Tähte veerü viinuga.
Kohe Tähte hobõsõ ai,
halli täku tähendeli?
Aiõ halli tarõ poolõ,
käände köögi lävele.
Imä joosi aida poolõ,
aida linki liigutõlli:
„Kuulõ’, kurõ korgõ näio,
kuulõ’, käre käpe näio,
kas sust saa Tähe naist,
Tähe poja mõrsijat?“ –
Imäkene helläkene,
imä kallis kandija,
söödä’ Tähte, jooda’ Tähte,
panõ’ talli Tähe hopõn.“
Tähte sei, Tähte jõi,
pääle söögi Tähte tennäs’,
haari mõõka tilistä’,
kaalarauda raputa’.
Imä ikulõ isusi,
imä nuutskõ nobõdahe:
„Annit ao kasvata’,
anna’ aigu ehtidä’!“

Viis: EÜS IX 1347 (293) < Räpina khk, Veriora v, Pääsma k < Põlva khk – A. O. Väisänen, R. Tamm < Mari Vierland, 41 a (1912). Fon 29 e.
H I 6, 82/3 (4) < Vastseliina – Peeter Saar (1894).

Tagged in: lüroeepika_räpina_vahtsõliina_ Read more... 0 comments

6. ISTÕ MA ILMA VEERE PÄÄLE (Vst)

Vahtsõliina

Tähemõrsja

ISTÕ MA ILMA VEERE PÄÄLE,
tulli ma üles hummongult,
inne varra valgõt.
Lätsi mõtsa kõndima.
Näie ma kurõ kündevät,
harakat näi äestävät.
Võti ma kurõ kaala piten,
võti haraga handa piten.
Tõiõ kodo imä kätte.
Imä pand’ salvõ kasuma
ja villavakka vinnümä.
Kurõst kasvi kuldanäio,
harakast sirgu priski preili.
Kiä tull’ näiot kosjulõ?
Päiv tull’ näiot kosjulõ.
Ai tä aha aida ette,
mustakõsõ moro pääle.
Karas’ tä tarrõ teretämä:
„Tere’ imä, tere’ esä,
tere’ minnij neitsikene –
saa sust iks Päävä naist,
Päävä poja mõrsijat?“
„Saa ei must Päävä naist,
Päävä poja mõrsijat –
Päiv näge pall’o vaiva,
hummongult tä nõsõnõs,
õdakult tä minenes.“
Kiä tull’ sis näiot kosjulõ?
Kuu tull’ näijot kosjulõ.
Ai tä iks aha aida ette,
mustakõsõ moro pääle.
Karas’ tarrõ teretämä:
„Tere’, imä, tere’, esä,
tere’, ninni neitsikene!
Saa sust iks Kuu naista
ja Kuu poja mõrsijat?“
„Saa ei must Kuu naist,
Kuu poja mõrsijat –
Kuu näge pall’o vaiva –
õdakult tä nõsõnõs,
hummongult tä minenes.“
Kiä tull’ näiot kosjulõ?
Täht tull’ näiot kosjulõ.
Ai tä aha aida ette,
mustakõsõ moro pääle.
Karas’ tarrõ teretämä:
„Tere’, imä, tere’, esä,
tere’, ninni neitsikene!
Saa sust Tähe naista,
Tähe poja mõrsijat?
„Jah, saa must üts Tähe naanõ,
Tähe poja mõrsija.“
Sis istõ ma ilma veere pääle,
kuu kulla poolõ pääle.
Säält ma paisti pall’o maada,
üle ilma ilosamba.
Viis valda valgusti.
Kiä oll’ viil taivastõ takah,
kiä oll’ pilvete peräl?
Sääl oll’ iks nelli näiokõist,
sääl olli katsi kabukõist.
Sääl ma lõigi iks lõvvõnditsi
sääl ma kaki kalõvatsi,
minka iks keerdä’ kire ala,
minka saista’ sau ala.

Viis: RKM II 3, 104 (59) < Vastseliina khk ja v, Pulli k – I.-L. Leesmaa < Olga Grünthal, 77 a (1956).
Tekst: H I 6, 103/4 (9) < Vastseliina – Carl Fluss (1895).

Tagged in: lüroeepika_vahtsõliina_ Read more... 0 comments

7. TULLI ÜLES HUMMOGULLA (Rp)

Räpinä

Salmõ. Ilmatütär

TULLI ÜLES HUMMOGULLA,
varra inne valgõ-õta.
Miä oll’ tüü mul edimäne?
Suu oli suuri mõskimine,
pää oli lakõ sugimine,
jala käpe kängimine.
Ai ma tii tiigi poolõ,
ai ma jäle(‘) järve poolõ.
Tõi ma juvva’ Jutikele,
kanni vett ma Karessele.
Miä löüsi minnenäni,
kua ma kodo tullõnani?
Näi ma huu koolõvada,
linalaka lamõlõvat.
Kargsi mano kaemahe,
kaksi jõhe, kaksi katsi.
Vei ma kodo imä kätte:
„Imäkene, helläkene,
kandijani linnukõnõ,
kua’ sa suurõ’ suuräti’,
lasõ laja’ lavvaräti’.
Otsa kua’ kuu tähe’,
pääle kua’ päävä tähe’,
viirde vala’ vaskelanga,
keskehe iks loogakirja.
Sõs tulõ kuu jo kosjovalõ,
ago viina andõvahe.
„Tere, illos Ilmatütär,
taiva all sa tarka latsi.
Kas sust saasõ päävä naista,
pääva poja pruudikõista?”
„Ei must saa päävä naista,
päeva poja pruudikõista –
pääval om jo pall’o vaiva:
hummogulla tõsõmine,
õdagulla minemine.”
„Tere, illos Ilmatütär,
taiva all sa tarka latsi.
Kas sust saasõ kuu naista,
kuu poja pruudikõista?”
„Ei must saa joht kuu naista,
kuu poja pruudikõista:
kuul om jo pall’o vaiva –
kõrra kaos, tõsõ kasus,
kolmanda om kogoni ilma.“
„Tere, illos Ilmatütär,
taiva all sa tarka latsi.
Kas sust saasõ tähe naista,
tähe poja pruudikõista?”
„Tähele mul vaja minnä’,
tähe poja naases saia’ –
tähel omma jo hää’ hobõsõ’,
tähel kauni’ (?ka teisal sama) kaarasüüjä’:
liht näil pilvile libises,
pää neil tandse taivissile,
huulõ’ hoie näil teievä’,
kabja kangasta koieva’.“

EÜS VIII 179 (104) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul < Mari Treial, 40 a (1910-1912).

Tagged in: lüroeepika_räpina_ Read more... 0 comments

8. ISTÕ MA ILMA VEERE PÄÄLE (Rp, Rg)

Räpinä/Rõugõ

Ilmanäio

ISTÕ, ISTÕ MA NO ILMA VEERE PÄÄLE,
kulla, kulla no joos kuu poolõ pääle.
Poolõ, poolõ ma nu ilma ilostõlli,
poolõ poolõ ma nu valda valastõlli.
Kiä, kiä tull’ mu kodo kutsumahe?
Esä, esä tull’ mu kodo kutsumahe.
“Tulõ’, tulõ’ nu õks kodo, tütäreni,
kallu’, kallu’ sa joos kodo, imekana!”
“Miä, miä annat mullõ esäkene?
Mullõ, mullõ nu õks kari kalõhõlli,
mullõ, mullõ no õks anna’ esä aita:
sõs ma, sõs ma nu õks kodo kalduhõllõ,
veerü, veerü no joos vele värehtille.
Sõski, sõski ma hot’ lää-äi töödehelle –
parõmb, parõmb om mul parrõl peesütellä’,
hirre, hirre pääl kõõ hüä hiidüskellä’.”

Viis: EÜS I 203 (66) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul < J. Poolakese näitemängu käsikirjast.
Tekst: EÜS IV 670 (1511) < Rõuge khk, Vastse-Kasaritsa – Jakob Orav (1889).

Tagged in: lüroeepika_räpina_rõuge_ Read more... 0 comments

9. ÜTS MEID LAULU LÕPÕTAGÕ’ (Vst)

Vahtsõliina

Neli neitsüt. Ilmatütär

ÜTS MEIL LAULU LÕPÕTAGÕ’,
tõõnõ armas alostagõ’,
sõrmussist iks tinatsist,
vasitsist vahelikast.
Olõ-õs iks sõrmus meil tinanõ,
vasinõ vahelinõ –
tuu oll’ laulu langasist,
pääl oll’ kirjo pärnäkirjä,
seeh väiku’ virvekese’,
kosinõda’ kabukõsõ’,
uma kolga kullakõsõ’,
uma veere virvekese’,
olli’ nä iks pilvi peräh,
istõ’ nelli neitsikeist,
pääle viil kats kabokõist.
Istõ’ nä ilma veere pääl,
olli’ kuu kulla poolõ pääl.
Säält nä paisti’ pall’o maad,
üle ilma ilosalt,
viis valda nä valgusti’,
kuus kolka kumõndi’.
Sääl na lõigi’ lõvvõndit,
sääl nä kaki’ kalõvatsi,
uma vele sõtta minnä’,
minka keerdä’ kire ala,
minka saista’ sau ala,
minka veerdä’ vainulõ,
valmista’ velel verevalangohe.

Viis: RKM II 3, 104 (59) < Vastseliina khk ja v, Pulli k – I.-L. Leesmaa < Olga Grünthal, 77 a (1956).
Tekst: H I 6, 214 (28) < Vastseliina – Jaan Sandra (1894).

Tagged in: lüroeepika_Vahstseliina_ Read more... 0 comments

10. OH TII’ ULLI’ NOORÕ’MEHE’ (Vst)

Vahtsõliina

Kuldnaanõ

OH TII’ ULLI’ NOORÕ’MEHE’,
taiulda talopoja’.
Tahtsõ’ tii’ puusta naista tetä’,
taropakust tahoda’.
Panni’ kulla palgõhõs,
hõpõ iä ilosas.
Kuld sulas soolamaitsõh,
hõpõ hõõrus hõlma võttõh.
Jääs kuld jäle pääle,
satas hõpõ sammu pääle.
Olli mul ütsi väiku vell’o,
esi’ till’o, esi’ terävi,
tuu hõpõ maast võtt’e,
kulla sai sammu päältä.
Vei hõpõ sepä kätte,
kulla ravvarähnile.
„Tii’ seppä, tilka’ seppä,
tii’ tsõdsõl tsõõri sõlgõ,
minijäle meeli telge,
minka kävvü’ kälütsile,
minka sõuda’ sõsarilõ,
minka oiu’ umatsilõ,
minka veerdä’ velitsile.”

Viis: Erv 138 (1037) < SKS, Lähteenkorva nr 263 < Vastseliina khk – A.A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Tekst: H I 8, 418 (6) < Vastseliina khk ja mõis – Jaan Sandra < Kristin Raudpuu, 60 a (1896).

Tagged in: lüroeepika_vahtsõliina_ Read more... 0 comments

11. TAHTSÕ IKS PUUST NAIST TETÄ’ (Plv)

Võromaa/Põlva

Kuldnaanõ. Kao man kosija

TAHTSÕ IKS PUUST NAIST TETÄ’
taropakost tahuda’,
lepäpakust lepütä’.
Panni kulda iho ilos,
panni no hõpõ palgõs.
Lätsi siis patta pandama.
Ega’ iks puust naist saa’,
taropakost tahuda’.
Lää ma merde kosja’õllõ,
kalajärve kaemahe.
Sai siis meresaarõ pääle.
Kiä mul vasta puttunõssa,
puttunõssa, johtunõssa.
Neio iks vasta puttunõssa,
karratsilla kannipuila,
vasitsilla vankõrilla.
Anna’ no vett verevä juvva’,
anna’ halli haisutõlla’,
mustal ruunal muhaskõlla’.
Sis iks saat minu uma,
minu meelimar’akõnõ.
Kui iks saa ei vett anda’,
anda’ verevälle juvva’,
siis ei saa’ uma ei,
siis enämb ei saa’ kos’alõ.

Viis: EÜS IV 646 (1440) < Võrumaa.
Tekst: E 71521/3 (18) < Põlva khk – A. Kuusik < Peter Johansen, 36 a (1931).

Tagged in: lüroeepika_põlva_ Read more... 0 comments

_*_

Read more... 0 comments

_PÜHA PILVEDE VAHELTA_

Tagged in: lüürika_ Read more... 0 comments

_L a u l__l a u l m i n e_

Tagged in: lüürika_ Read more... 0 comments

1. HÄÄ IKS LAALDA’ ÕDAGOLLA (Rp)

Räpinä

Õhtu ilu. Metsa murd. Lauljat otsitakse. Laulu võim

HÄÄ OM IKS LAALDA’ ÕDAGOLLA,
õtak iks hääle Virro vei,
kanni kumo kavvõdahe.
Kohe iks kuuldo näio kumo,
kohe heitü näio helü,
sinnä’ iks kütsi’ kütse’ mar´a’,
viirdü’ mar´a’ verevä’.
Säält sai pall´o palohkit,
sai liiga linnohkit.
Suu sääl sinet´, maa veret´,
suu iks sinet´ sitikit,
maa veret´ maasikit.
Kohe iks kuuldo naiste kumo,
kohe heitü naiste helü,
sinnä’ iks mõtsa maalõ murrus,
laasi maalõ lagonõs
ilma iks noorita mehitä’,
terävitä’ kirvita’.
Puu’ iks riita lühesi’,
hirre’ pakõlõ pagõsi’.

Viis: ERV 2 (13) < SKS, Lähteenkorva nr 273 < Räpina khk – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Tekst: H, Jagomann, 275/6 (12) < Räpina khk, Kõnnu k – J. Jagomann < Okse Tanilovitš (1877).

Tagged in: lüürika_räpina_ Read more... 0 comments

2. ÕDANGULT OM HÜÄ LAULDA’ (Vst)

Vahtsõliina

Õdagu ilo

ÕDANGULT OM HÜÄ LAULDA,
paremb viluh veeratellä’.
Kuulus kumo kavvõdahe,
helü viie verstä taadõ.
Kohe kuulus neio helü,
neio helü heidänessä,
sinnä’ kütsi’, kütse’ mar’a’,
sinnä’ sai pall’o palokit,
väega pall’o vavvarnit.
Kohe kuulus naistõ kumo,
naistõ helü heidänessä,
sinnä’ kõrbi’ kütse’ mar’a’,
sinnä’ palli’ paloka’,
sinnä’ vaal’u’ vavvarna’,
kohe neio matõtigi,
linahiusõ liidetigi.
Suu sinet’, maa veret’,
suu sinet’ sitikit,
maa veret’ maasikit,
kohe naisi matõtigi,
kur’a’ keele’, katõtigi.
Suu sinet’, maa mustõt’,
suu siuga sineti,
maa mustõt mardikit.

Viis: Erv 326 (2152) < SKS, Lähteenkorva nr. 293 < Vastseliina khk – A.A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Tekst: H I 8, 418 (8) < Vastseliina khk ja mõis – Jaan Sandra < Kristin Raudpuu, 60 a (1896).

Tagged in: lüürika_Vastseliina_ Read more... 0 comments

3. LEELOKÕNÕ, LAULUKÕNÕ (Plv)

Põlva

Leelo, kon ollit?

LEELOKÕNÕ, LAULUKÕNÕ!
Kos sa ollit, ku ma otsõ?
Ma olli suuna soka alla,
laanõn laja lehe alla.
Sääl ma seie sitikida,
murri maaha mustikida,
vaali maaha vabarnit,
kodo tõiõ toomikida:
uma memme meelütellä’,
uma papa paluhõlla’.
Külä kül’ ütel’: kuku’, kuku’,
Külälatsõ’: laula’, laula’!
Mis ma kuku, kurba lindu,
vai mis laula, vaenõlatsi.
Mul sai kodo siidisulgõ,
lavva pääle laululehte,
kirstu, kappi keelekõlksu,
kui mu sõnno puudunõssa,
leelo ärä’ lõppõnõssa,
viroda ma vele Riiga,
tõõsõ päädi Pärnähe,
säält ma tuu sis sõnasõlõ’,
sõnasõlõ’ ja leelolehe’.
kül’ ma sis laula linnu viisi,
pajatõllõ pardsi keeli,
nüüd omma’ koton leelolehe’,
no mi laulgõ’ kumõ’õhe.

Siin om hulga näidisidä,
mõni hulga mõrsijida.
olõ ei hulgast laulijada,
laulijada, laskijada,
kui ma esi’ iist ei võta’,
pääst ei pästä’, iist ei võta’,
iist iks võti imä tütär,
pääst pästi pääsopoiga.

Olõ ei leelo maasta löütü,
maasta löütü, puusta tettü.
Leelo tulnu’ taiva alta,
pühä pilvede vahelta,
päält päävä kumõrigu,
alt kuu kõvõrigu.
Uma tuudu’ leelo lehe’,
laulusõna’, kõnnõkõrra’.

Viis: EÜS I 994 (4) < Põlva khk, Võru v – M. Hermann < Peter Puiemets (1904).
Tekst: H, Põlva 3, 18/9 (12 a) < Põlva khk, Väimela – P. Väiso < Sohvi Väiso (1877).

Tagged in: lüürika_põlva_ Read more... 0 comments

4. EI OLÕ’ LEEL´O LIINAST TUUDU (Rp)

Räpinä

Kust laulud saadud

Ei olõ’ sii leel´o liinast tuudu,
lelo, le-la, le-la, lee-la,
laulu saadu Saarõmaalt.
Kui sai leel´o siiä’ maalõ,
siiä’ tsõõrile morolõ,
kullatsile koplile,
sis sai suurtõ s´akstõ laulu,
noorõherrä hingüslaulu,
junkõride joogilaulu.

Viis: ERv 2 (7) < SKS, Lähteenkorva 268 < Räpina khk – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Tekst: EÜS IX 1457 (41) < Räpina khk, Meeksi v, Mehikoorma k – A. O. Väisänen, R. Tamm < Hindrek Kiisler, 80 a (1912).

Tagged in: lüürika_räpina_ Read more... 0 comments

5. KUI MA NAKKAN LAULÕMAIÕ (Rp)

Räpinä

Kust laulud. Ärge naerge teineteist. Hää mees. Oleks

KU MA, KU MA NAKA JO LAULÕMAIÕ,
naka, naka laulu jo laskõmaiõ,
ega, ega jõvva’ jo hobo’ vitä’,
rauda-, raudakabja’ jo kangutõlla’.
Olõ-i, olõ-i leel´o’ jo maasta löütü,
leel´o’, leel´o’, umma’ jo liinast tuudu’,
tuhat, tuhat hopo jo tooman olli,
sada, sada hopo jo saaman olli.
Näio-, näiokõsõ’ jo noorõkõsõ’,
noorõ- noorõkõsõ’ jo nõrgakõsõ’,
är’ ti, är’ ti no põlgku tõõn´e tõista,
tõõn´e, tõõn´e tõõsõ jo rõivita.
Meil um, meil um hamõ’ jo halvast linast,
palla-, pallapoolõ’ jo pakõlista.
Näie, näie näiot jo tulõvata,
nurmõ, nurmõ otsan jo olõvata,
pilu-, pilupõllõ jo pilksuvata,
lina-, linapõllõ jo liikuvata.
Leie, leie adra jo aida vasta,
kõvõ-, kõvõriku jo kõivo vasta.
Olõs´, olõs´ muna jo mullõ saassi’,
upin, upin mullõ jo unõhtusi’,
sis ma, sis ma piäss´e jo peo päällä,
kannas´, kannas´ kaabu jo veere päällä.
Kui sai, kui sai näio jo saanusta,
armas, armas ärä’ jo võetusta,
sis oll´, sis oll´ kurat´ jo kuhja luvva’,
saadan, saadan sarda jo salitsõlla’.
Söödi, söödi suusta jo suhkõrita,
keele, keele otsast jo kibõnita,
peo, peo päältä jo pähkenitä.

Viis ja tekst: EÜS IX 1363 (367) & EÜS IX, 1435/6 (11) < Räpina khk, Meeksi v, Naha k – A. O. Väisänen, R. Tamm < Hels Rämask, 46 a (1912).

Tagged in: lüürika_räpina_ Read more... 0 comments

6. LÜÜ IKS PILLI, PEEN´O HUULÕ' (Rp)

Räpinä

Imelik laulik. Neiu hääl heledam

LÜÜ IKS PILLE, LÜÜ IKS SA PILLE, PEEN´O’ HUULÕ’,
lüü iks kannõld, lüü iks sa kannõld, kassikäppä!
Kabu’ kaessõ’, kabu’ jos kaessõ’ karatõlla’!
Kiä inämb, kiä inämb saasõ olotõlla’?
Näio inämb, näio iks jos inämb ilotõlli,
kabu inämb, kabu iks jos inämb karatõlli.
Lüü iks sõs laulu, lüü iks sõs laulu, laalulindu,
tõsta’ häältä, tõsta’ no ka häältä, hõpõnokka!
Kelle hääli, kelle taa no hääli helehempi,
kelle kumo, kelle taa no kumo kumõhõmpi?
Näio hääli, näiol iks taa hääli helehempi,
kuldapärgä, kulda-taa-no pärgä kumõhõmpi.
Läts´ tä laaldõh, läts´ tä no laaldõh läbi laanõ,
kul´atõlõh, kul´atõlõh lätsi üle kulo.
Petäi ütel´, petäi taa no ütel´: pille lüvväs!
Katai ütel´, katai taa no ütel´: kannõld lüvväs!
Lüü-i pille, kiäke lüü-i pille, pedäjäkene;
lüü-i kannõld, kiäke ei lüü’ kannõld, kadajakõnõ!
Sii om helle, sii om jo helle näio helü,
sii om kummõ, sii om jo kummõ näio kumo.
Naksi näio, naksi sõs jo näio nal´atama,
lahkõl meelel, lahkõl jos meelel laulu lüümä,
lepälindu, lepä-jos-lindu leelotama.
Külä käräs, külä sõs kõik käräs, maa kõik müräs,
laan´ kõik laalust, laan´ kõik jo laalust väega heläs.

Viis: EÜS I 201 (57) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul < Räpina kooliõpetaja J. Poolakessi noodist (1904) = identne EÜS VIII 183 (118) < Räpina khk ja v, Rõsna (Roosna) k – A. Sibul < kooliõpetaja J. Poolakese poolt üles kirjutatud (1912<1903/5). (URMAS KALLA MÄRKUS: tõenäoliselt pärinevad mõlemad ümberkirjutused Viido Kiudoski näitemängu raamatust)
Tekst: H III 11, 764/6 (8) < Räpina khk, Võõpsu – J. Edur (kooliõpetaja) (1890) & EÜS I 210 (2) < Räpina khk ja v, Orava k – A. Sibul < J. Polakess ( Räpina valla kooliõpetaja J. Poolakese noodist) (-1906).

Tagged in: lüürika_räpina_ Read more... 0 comments

7. ÜTELGE’ SÕNNU, KEL OM ENÄMP (Hrg)

Harglõ

Pall’o sõnno

ÜTELGE’ SÕNNU, KEL OM ENÄMP,
kaske, kanike,
pääle pandkõ, kel om pall’u,
Meil om sõnnu veidikese,
laulukõrdu kasinõdõ,
Ei meil, sõsar, sõnnu puu,
laulukõrdu kasinõdõ,
tii viirde panni teki täüs,
palu viirde palaja täüs,
Kui mi lasõ laulamõdõ,
vai mi peesü pillumõdõ,
ega sis meid ohja’ hoia’,
ohja’ hoia’, köüe’ köüdä’.

Viis ja tekst: EÜS I 802 (92) & EÜS I 768 (92) < Hargla khk, Taheva v, Tsirgumäe t – J. Aavik < Hip Kahr, 51 a ja Liis Sunts, 80 a (1904).

Tagged in: hargla_lüürika_ Read more... 0 comments

8. KÜLL OM LAULU, KU MA LASÕ (Hrg)

Harglõ

Hää helü

KÜLL OM LAULU, KU MA LASÕ,
küll om viisi, ku ma veeri.
Laula ma mere maas,
mere kivi’ killingas.
Ärä’ ma seie lõo lõõri,
ärä’ ma seie kurõ kurgu.
Selle mul kurk kumõtas,
selle mu hääl helendäs.
Pill mul helle pedäjäne,
kannõl helle kadajäne.

Viis ja tekst: ERA Pl 24A1 < Hargla khk., Taheva v., Hargla alevik. – Heliplaadistatud Riigi Ringhäälingus < Liis Peltser, 78 a (1936). Dešifreerinud H. Tampere ja I. Saretok (1939/40 ja 1962).

Tagged in: hargla_lüürika_ Read more... 0 comments

9. KU MA NAKKA LAULÕMAHE (Vst)

Vahtsõliina

Laulu võim

KU MA NAKKA LAULÕMAHE, NAKKA LAULÕMAHE,
leelo õks leelo, lelo lelo lelo lee-lo,
laulõmahe, laskõmahe,
piisü sõnnu pildumahe –
ega jõvva-i kiäki keeldä’,
kiäki keeldä’, kiäki kinni’ pitä’.
Keeli ime, keeli ese,
keeli viisi vell’okõista,
keeli kuusi kulla sõsard –
üle lätsi imä keelü,
üle viie vele keelü,
üle kuvvõ kulla sõsara,
üle ma pilli pistülitse,
üle vali varbulitsõ,
üle roovõ rohelitsõ.

Rohelitse – roheline aed, pikuti roodmet.

Viis: SKS, Lindpere 5 (1) < Vastseliina khk ja v, Ürsi k – S. Lindpere < Hell Vaaksaar, umb 70 (1904-1905).
Tekst: H II 59, 268 (9) < Viljandi < Vastseliina – A. Suurkask < Mari Hero (1897).

Tagged in: lüürika_Vastseliina_ Read more... 0 comments

10. OLÕS MA LUUDU LAULIJASSÕ (Urv)

Urvastõ

Laulu võim

OLÕS MA LUUDU LAULIJASSÕ,
laulijassõ, laskõjassõ –
laulas mere ma maassõ,
mere põhja põrmandus,
mere kivi’ kilingissõ,
mere vatu võismassõ,
mere sõmõra sõiras.
Olõs ma luudu laulijassõ,
laulijassõ, laskõjassõ,
laulas ma lamba laulijassõ,
kitsõ kerikun kõndijassõ,
oriku laulas opõtajas,
immisse laulas esändässe,
pahru pahta papissa.

Viis ja tekst: EÜS VII, 874 (8) & EÜS VII, 1276 (84) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Jõepera küla, Haanja t – M. Pehka, R. Tamm < Krõõt Luik, 60 a (1910).

Tagged in: lüürika_urvaste_ Read more... 0 comments

11. KU MI NO NAKA LAULÕMAHE (Vst)

Vahtsõliina

Ei jovva’ oh’a’ hoita’

KU MI NU NAKA LAULÕMAHE,
laulõmahe, laskõmahe,
piisü sõnnu pillumahe.
Meid ei jovva’ kiä keeldä’,
kiä keeldä’, kinni’ pitä’.
Kiilke meid imä, kiilke meid esä,
kiilke viisi velekeistä,
kiilke kuusi sõsarda,
üle läämi imä keelü,
üle viie vele keelü,
üle kuvvõ sõsarõ keelü,
üle pillu pistülidse,
üle vaal’u varbulidsõ.
Katski mii kisu keero köüdse,
uh’a’ otsani aroda.

Viis: SKS, Lindpere 15 (29) < Vastseliina khk, Orava v – S. Lindpere < Mari Puusepp (1904-1905).
Tekst: H II 71, 230/1 (2) < Vastseliina khk – J. Jakobson (1903).

Tagged in: lüürika_Vastseliina_ Read more... 0 comments

12. OH SEDÄ HÄÄD HÄÄLEKEIST (Rg)

Rõugõ

Inneskine helü

1.

2.

OH SEDÄ HÄÄD HÄÄLEKEIST,
vilõdat viisikeist!
Kui seo olli innemustõ,
nii kui roodsi ruupilli,
Paidõ parra pasuna,
Viro viisiviioli,
Harjo viisikannõli.
Ärä õks pett’ pillihelü,
ärä’ salas’ sarvõhelü,
kannõli helü ärä’ kaot’.
S’aksa’ mõtli’ sarvõhääle,
esändä’ õks pillihääle.
Sääne helü vaesõllatsõl,
sääne kurk oll’ kulla latsõl.
Helü õks põh’atu illos oll’!

Viis 1: EÜS IV 670 (1512) < Rõuge khk, Kasaritsa v – J. Orav (1888).
Viis 2: ERA III 3, 193 (200) < Rõuge khk, Krabi vald ja mõis – E. Oja < Liisa Sarv, 60 a (1830).
Tekst: H IV 3, 987/8 (4) < Rõuge khk – Jaan Gutves (1889).

Tagged in: lüürika_rõuge_ Read more... 0 comments

13. OLÕS MU HELÜ ALALÕ (Plv)

Põlva

Hää helü

OLÕS MU HELÜ ALALÕ,
olõs kummõ kurgukõnõ,
petäs ärä’ pilli helü,
katas kandlõ kumina.

Pill oll’ helle pedäjäne,
kannõl kummõ kadajanõ,
viil mu helü hele’embä,
viil mu kurku kumõ’õmba.
Ma panni pilli piitskumahe,
ruupilli ruuksumahe.
Kohe mii’ helü heitenessä,
rõõmu ärä’ kuulunõssa,
sääl iks mõtsa murdunõssa,
laasi maaha lammõnõssa.
teke’ hellü mii’ hinele,
rõõmu ristirahva’allõ!
Hää oll’ minnä’ hellü pite,
kuulus minnä’ kummo pite,
rahvas helüle heräsi,
rahvas kumolõ kogosi.

Küläkene, väikokõnõ,
maalt kaia’ madalakõnõ,
ärä’ hindä heidütägu’,
ärä’ sina paiu paeku’,
ärä’ linda’ lepistühe!
Ütlet sõa sõitõvat,
venne väe veerüvät,
ega’ siistä sõda sõida’,
ei joht liigu’ venne liiri.
Siist sõitva’ sõsaritsõ’,
siist käüvä’ kälülitse’,
käüvä’ mõtsah käändelemäh,
lõhmus-mõtsah lõõrimah.

Viis: EÜS I 997 (17) < Põlva khk – M. Hermann < Juhan Lõoke (1904).
Tekst: Vana Kannel I (Põlva) (lk 115).

Tagged in: lüürika_põlva_ Read more... 0 comments

14. OLÕS HÄÄLI MULL INNEDÄNE (Rp)

Räpinä

Endine hääl

OLÕS´, OLÕS´ HÄÄLI MULL INNEDÄNE,
kurko, kurko kolma- jos -havvahanõ!
Petäs´, petäs´ ärä’ jos pillihääle,
katas´, katas´ kinni’ jos kandlõkeele.
Pill´ oll´, pill´ oll´ helle jos pedäjäne,
kannõl´, kannõl´ kummõ jos kadajanõ.
Mõts oll´, mõts oll´ helle jos, maalõ kummõ,
laan´ oll´, laan´ oll´ väega jos laaluline.
Hele-, helehempi viil mino hääli,
kumõ-, kumõhõmpi viil kulda kurko.

Viis: EÜS IX 202 (58) < Räpina khk, Räpina v, Roosna k – A. Sibul < J. Poolakese noodist (1912<1903/05)
Tekst: H III 31, 421 (18) < Räpina khk – V. Songi (1905).

Tagged in: lüürika_räpina_ Read more... 0 comments

15. OLÕ-ÕI MUL HELLÜ LAULÕDA’ (Vst)

Vahtsõliina

Naase’ iks näio’ laulõmahe. Mõtsa murdminõ

2.

OLÕ-ÕI MUL HELLÜ LAULÕDA’,
ei suud sõnno üteldä’.
Naakõ iks näio’ laulõma,
kullakõsõ’ kuugutama.
Putu ei poissa laulõmahe,
linikpäidä leelotama.
Näio helü iks heledämb,
naistõ kumu kumõdamb.
Kohe iks kuuldu naistõ kumu,
naistõ helü hiitesi,
sinnä’ iks mõts murdusi,
padimõts pannusi
ilma noorilda’ mehildä’,
terävildä’ kirvõhilda’.
Kohe kuuldu näio kumu,
kabu helü hiitesi,
sinnä’ kütsi iks kütse’ mar’a’,
palli’ palohka’ verevä’
ilma iks tuulõ puhkumalda’,
päävä pääle paistõmalda’.

Viis 1: RKM III 3, 104 (57) < Vastseliina khk ja v, Pulli k – I. L. Leesmaa < Olga Grünthal 77 a (1956).
Viis 2: SKS, Lindpere 11 (20) < Vastseliina khk, Orava v – S. Lindpere < Peeter Sarapuu (1904-1905).
Tekst: H I 10, 528 (8) < Vastseliina khk – K. Fluss < Zilli (Labi) Nasta, Tepo naine (1898).

Tagged in: lüürika_Vastseliina_ Read more... 0 comments

16. KUI SEE IMÄ MINNO OLLI (Rp)

Räpinä

Kust laulud

KUI SII IMÄ MINNO OLLI,
kandijagi minno kanni,
ime seie kurõ kurgu,
kurõ kurgu, lõõvo lõõri –
selle mu helü helehemb,
selle kurku kumõhõmb,
nigu pille pedäjäne,
nigu kannõl´ kadajanõ.

Kui mul sõnno puudunõssa,
vele ma jo Riiga saada,
tõõsõ saada Saarõmaalõ.
Veli tõi Riiast sõnasõlõ,
sõnasõlõ, laalulehe.
Säält ma, latsi, laalu saie,
ullikene sõna’ op´e.
Säält ma kirja kiroti,
säält ma parg´e papõrihe,
säält ma raie raamatuhe.
Keeli esä, keeli imä,
keeli’ vele’ viie’-kuvvõ’,
sõsaridsõ’ katõ’-kolmõ’ –
ega mu jõvva’ kiä keeldä’,
kiä keeldä’, kinni’ pitä’.

Kui ma nakka laulõmahe,
laulõmahe, laskõmahe,
peesü sõnno pillumahe,
ega mu jõvva’ uh´a’ hoita’,
uh´a’ hoita’, köödse’ köütä’.
Uh´a’ hoitva’ hobõsiid,
köödse’ köütvä’ kuurmiid.

Viis ja tekst: EÜS IX 1334 (232) & EÜS IX, 1473/4 (66) < Räpina khk, Toolamaa v, Leevaku k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Kristina Tserning (Zerning), 73 a (1912/13). Fon 21 d.

Tagged in: lüürika_räpina_ Read more... 0 comments

17. OLLI MINA NOOR JA VÄIKOKENE (Rp)

Räpinä

Lauliku lapsepõli

OLLI MINA NUUR´ JA VÄIKOKÕNÕ
kas´ke, kas´ke,
kasvi mina kaunikõnõ.
Olli üte üü vannu,
pääle katõ päävä vannu.
Emä vei hällüga haan´amaalõ,
kiigu panni kesä pääle,
panni k´ao kiigutama,
suvõlindu liigutama.
K´ago olli pall´o kiigutanu’,
suvilindu liialt laulnu’,
sest mina panni papõrihe,
sest mina raie raamatuhe.

Viis ja tekst: EÜS IX 1363 (365) & EÜS IX 1438 (13) < Räpina khk, Meeksi v, Naha k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Hels Rämask, 46 a (1912).

Tagged in: lüürika_räpina_ Read more... 0 comments

18. KUI MIND IMI IMETÄNNÜ (Rp)

Räpinä

Lauliku lapsepõli

KUI MU IMI, KUI MU IMI, KUI MU IMI IMETÄNÜ’,
kabu taa meid kasvatannu’.
Kui ma kasvi kanasõnni,
olli üte üü vannu,
pääle katõ päävä vannu.
Imä vei kiigu kesä pääle,
panni hällü palo pääle.
Tulli partsi painutamma,
suvilindu liigutamma.
Sääl iks partsi pall´o laali,
suvilind iks liialt kõnõl´.
Kui mina kasvi kabo’ossa,
kui mina saie näio’ossa,
kõik´ ma panni papõrihe,
kõik´ ma raie raamatuhe,
kõik´ ma kirja kiroti.
Sis ma panni vällä papõrista,
raie vällä raamatusta,
kir´ost vällä kiroti.

Lauldi lapse hällitamise juures; ka mujal.

Viis ja tekst: EÜS IX 1332 (223) & EÜS IX 1469 (59) < Räpina khk ja v, Võõpsu al (k) – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Juuli Tserning (Zerning), 40 a (1912). Fon 20 e.

Tagged in: lüürika_räpina_ Read more... 0 comments

19. KUI SEO IMA IKS MINNO HOISÕ (Rp)

Räpinä

Lauliku lapsepõli. Sõnasõlg

***

Tõisend vana kandle laulu kohta.

KUI SEO IMÄ IKS MINNO HOISÕ,
nännä kallis minno kanni –
vei kiigo kesä pääle,
panni pardsi hällütämmä,
suvilinnu liigutamma.
Säält iks saiõ helle helü,
säält iks saiõ kummõ kurku.
Ärä iks sei mä lõõvo lõõri,
ärä iks sei mä kurõ kurgu.
Sei iks pikäst pihlapuusta,
kaiõ korgõst kuslapuusta,
võti iks vereväst visnapuusta.
Selle iks mul helle helü,
selle iks mul kummõ kurku.
Ku meil sõnno iks puudunõssa,
hääli ärä’ iks lõpõnõssa,
sõs vele Riiga viroda,
tõsõ saada Saarõmaalõ.
(Veli tõi Riiast suurõ sõlõ,
suurõ sõlõ, helmekõrra.)
Ku meil sõnno iks puudunõssa,
hääli ärä’ no lõpõnõssa,
kül mä iks sõlõst sõna lövvä,
helmekõrrast kõnõlõ.

Tekst: H II 32, 875/6 (18) < Räpina khk – S. Keerd (1890).

Tagged in: lüürika_räpina_ Read more... 0 comments

20. MIS SAI TENNO MU IMÄLE (Krl)

Karula

Imä vaiv. Lauligu latsõpõlv

MIS SAI TENNO MU IMÄLE,
kua kassu kasvatajal?
Sau sai sanna kütmisest,
silmävesi vihtmisõst.
Kon iks näkk’ nõrga’ kõo’,
säält tekk’ vipõ’ viha’,
kon iks näkk’ kuiva’ kuusõ’,
säält tekk’ helle’ puu’.

Imä vei vihalda sanna,
mäele tõi mähkmildä,
pand’ iks pardsi hällütämä,
suvilinnu liigutama.
Pardsil oll’ pall’u sõnnu,
suvõlinnul liia’ laulu’ –
selle iks um helle helü,
helle helü, kummõ kurk.

Viis: EÜS VII 875 (9) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Haanja t – M. Pehka < Krõõt Luik, 60 a (1910)
Tekst: EÜS VII 1251 (59) < Karula khk, Antsla v, Ähijärve k – R. Tamm < Mari Leinus, 75 a (1910).

Tagged in: Karula_lüürika_urvaste_ Read more... 0 comments

21. IMIL MA IKS OLLI (Vst)

Vahtsõliina

Latsõ laul

IMIL MA IKS OLLI, joo, ütsi latsi, joo, hai, hai, li-loo, ütsi latsi joo,
ütsi latsi, joo, hüvä latsi, joo.
Suu taga oll’ iks, joo, suurõ’ nurmõ’, joo,
laanõ taga, joo, laja’ nurmõ’, joo.
Läts’ tä iks põldu, joo, põimõma, joo,
lak’a vällä, joo, laapima, joo.
Pand’ tä iks hällü, joo, palo pääle, joo,
tiiga tii, joo, lahkõmilõ, joo.
Pallõl’ tä iks partsi, joo, hällütämä, joo,
suvilindu, joo, liigutama, joo.
Parts iks sääl opas’, joo, pall’o sõnno, joo,
suvilindu, joo, liiavõrra, joo.
Säält iks ma latsi, joo, laulu’ saiõ, joo,
imäkana, joo, ilolidsõ’, joo.
Latsi olli iks kuri, joo, kullõma, joo,
pakan tähel’, joo, pandõma, joo.

Viis: SKS, Lindpere 9 (16) < Vastseliina khk, Misso v, Viitka k – S. Lindpere < Liisa Sandra (1904-1905).
Tekst: H I 2, 643 (4) < Vastseliina – G. Lenzius (1888).

Tagged in: lüürika_Vastseliina_ Read more... 0 comments

22. KOST MA LATSI LAULU LÖÜSE (Krl, Urv)

Karula/Urvastõ

Lauligu latsõpõlv

KOST MA LATSI LAULU LÖÜSE,
sõsar vaenõ sõna’ sai?
Imel oll’ pall’u tüteriid,
ülilajalt langukõisi.
Pand’ iks pardsi hällütämä,
suvilinnu liigutama.
Pardsil ol’l’ pal’l’u sõnnu,
suvilinnul liia’ laulu’.
Säält ma sõsar sõna’ sai,
vaenõlatsi laulu löüse.
Imi pand hällü palumailõ,
kand’ hällü karjamailõ.
Imil olli helle hääli,
imil olli kummõ kurku –
säält ma sõsar sõna’ sai,
imi tütär laulu löüse.

Viis: EÜS IX 1279 (24) < Urvaste khk, Vana-Antsla v – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Ann Kolats, 77 a (sünd Lutsu talus) (1912/13).
Tekst: H II 36, 188/9 (242) < Urvaste khk, Karula – Gustav Seen < neli naisterahvast (1893).

Tagged in: Karula_lüürika_urvaste_ Read more... 0 comments

23. EGA EI OLÕ MA TUIMAST SUUSTA (Rp)

Räpinä

Lauliku lapsepõli. Tule mulle. Oleks

EGA EI OLÕ’ MA TUIMAST SUUSTA,
kalõ naas´e kannõtusta.
Minno kand´e naan´e kallis,
imä illos´ imetelli.
Vei mu rüpün rüä mano,
põllõga vei põllu mano.
Tegi kiigu kesä pääle,
paino palo nuka pääle.
Kuts´e partsi painutama,
suvõlindu liigutama.
Säält sai latsi laaluline,
imätütär iloline,
iloline, nal´aline.

Kos oll´ mäke, sääl oll´ nalja,
kos oll´ luhta, sääl oll´ lusti.
Kõik´ mu mäe’ mälehtäse’,
kõik´ mu kingo’ kittelese’.

Olõs´ sii näio mullõ saassi’,
upin mullõ unõhtusi’,
piässi tedä peo pääl,
kannas´ kaabu veere pääl.

Viis ja tekst: EÜS IX 1359 (348) & EÜS IX 1511/2 (103) Räpina khk, Meeksi v, Naha k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Juula Toriland, 65 a (sünd Mehikoormas) (1912).

Tagged in: lüürika_räpina_ Read more... 0 comments

24. KUI IKS IMÄ MINNO OLLI (Rp)

Räpinä

Tütar madal. Lauliku lapsepõli

KUI SII IME MEIDÄ OLLI,
naan´e kallis meidä kanni,
ärä’ sei tä maast madalast,
ärä’ sei korgõst kuslapuust
ärä’ pikäst pihlapuust –
Selle olõ ma maani’ matal´,
selle pikki pihlapuu,
selle korgõ kuslapuu.

Mino ime ütsik naan´e,
ütsik naan´e latsiline.
Läts´ tä mõtsa tüü mano,
pand´ tä tiiga teie pääle,
tõõsõ teie harra pääle.
Pallõl´ partsi painutama,
suvilindu liigutama.
Pardsil olli pall´o sõnno,
suvõlinnul liia’ laalu’.
Naksi ma külä kar´ah käümä,
sis panni vällä papõrihe,
raie vällä raamatuhe.

Viis: EÜS IX 1352 (318) < Räpina khk ja v, Kure k (Kureküla) – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Liisa Soeson, 71 a (sünd Leevakol) (1912/13). Fon 33 d.
Tekst: H II 32, 789/90 (22) < Räpina khk – J. Poolakess (1889).

Tagged in: lüürika_räpina_ Read more... 0 comments

25. MINU IMÄ ÜTSIK NAANÕ (Rg)

Rõugõ

Lauligu latsõpõlv. Hällülaul

*

MINU IMÄ ÜTSIK NAANÕ,
lätsi mõtsa põimõma,
kaara vill’a kasima.
Rüpün rükä lõigatõn,
kaalan kaara põimõ’õn.
panni ta hällü palu pääle,
keegu kesvä veere pääle,
panni pardsi hällütämä,
suvilinnu kiigutama.
Parts mul opas’ pall’u sõnnu,
suvilind liialt laulu.

Kuugu’, kulla käokõnõ,
laula’, laanõlinnukõnõ.
Kägu kuuki kuusistun,
pihu lauli pedästün.
Os tu kägu kätte saanu’,
os tu pihu peiu tullu’:
käost os saanu’ käteräti,
pihust os saanu’ piimäräti,
vellele vere-räti,
sõsaralõ sõira-räti.

Viis: RKM III 3, 111 (90) < Rõuge khk, Ruusmäe v, Vana-Ussaia t – I.-L. Leesmaa < Olga Toomemets, 20 a (1956).
Tekst: H II 32, 271/2 (25) < Rõuge khk, Roosa v – P. Fr. Kõiv (1889).

Tagged in: lüürika_rõuge_ Read more... 0 comments

26. KUI IMÄ MINNO OLLI (Rp)

Räpinä

Lauliku lapsepõli

KUI IKS IME MINNO OLLI,
naan´e kallis minno kanni,
läts´ sis kaara kasima,
herneht kokko heitmä,
säie kiigo tii viirde,
panni hällü hääde paika
pallõl´ iks parts´e häl´tämä,
suvilindo liiktama.
Pardsil oll´ iks pall´o sõnno,
suvilinnol liiä’ laalo’.
Säält ma panni papõrihe,
säält ma raiõ raamatohe.
Kui naksi näio kasuma,
virve üles vinnümä,
panni iks vällä papõrist,
raiõ vällä raamatust.

Viis ja tekst: EÜS IX 1354 (327) & EÜS IX 1449 (31) < Räpina khk ja v, Kõnnu k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Mari Noorhani, 67 a (sünd ja laulu kuulnud Linte külas) (1912). Fon 35 a.

Tagged in: lüürika_räpina_ Read more... 0 comments

27. KUI MA OLLI VÄIKOKÕNÕ (Plv)

Põlva

Lauligu latsõpõlv

***

KUI MA OLLI VÄIKOKÕNÕ,
alleaa, alleaa,
kasvi ma sis kaunikõnõ,
olli üte üü vannu,
pääle katõ päävä vannu,
imä vei kiigu kesä pääle,
pand’e hällü palo pääle,
pand’e pardsi hällütämmä,
suvõlindu liigutamma.
Pardsil oll’e pall’o sõnnu,
suvõlinnul liia’ laalu’.
Parts sääl man mul pall’o laul’e,
suvõlindu liialt kõnõli.

Säält mina lats sis laulu’ opõ,
ullikõnõ sõna’ osasi.
Kõik mina panni papõrihe,
kõik mina raiõ raamatuhe,
selle minul pall’o sõnnu,
selle lajal laaluviisi’.

Tuli ütel’: olõ tuima,
vesi ütel’: käü vihanõ,
kivi ütel’: olõ kimmä,
kandu ütel: olõ kalgi,
alleaa, aijaiaa.
Kuis ma tuima, tulõkõnõ,
vihane käü, viikene,
kinmä olõ, kivikene,
kalgi olõ, kannukõnõ.

Olõ ei mina tuima tüterestä,
kalõ naase kanasõsta.
Ilokas olli minu imä,
nal’akas oll’ naasõ kanja.

RKM, Mgn. II 250 f < Tartu l – E. Tampere, L. Briedis < Hella Keem, 44 a (< laulud õpitud Kanepist ja Põlvast) (1959). Lit. E. Tampere 1979. Tekst on identne: AES, MT 205, 1/4 < Põlva khk, Koiola v, Adiste k – Hella Keem < Ann Rammo (1937).

Tagged in: lüürika_põlva_ Read more... 0 comments

28. KUI MII LAULU LAOTASI (Krl, Urv)

Karula/Urvastõ

Laulu võim. Kalajõgi

KUI MII LAULU LAOTASI,
sinnä’ kasusi’ suurõ’ saarõ’,
sinnä’ langõ’ laskõnasõ’.
Vesi juuski alt juurdõ,
päält kallas’ kalajärv.
Tulgõ’, poisi’, püüdke’ kallu,
hõbõ’õdsi lutsukõisi!
Kubijilõ kostis viiä’,
rehepapilõ palgas;
et and (sõs and) aigu adra köütä’,
vannu vangõrdõ paranda’.

Viis: EÜS VII 879 (30) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Peetsi t – M. Pehka < Els Koemets, 46 a (1910).
Tekst: H II 36, 154 (194) < Urvaste, Karula – Gustav Seen < Tiiu Tamm, 19 a (1893).

Tagged in: Karula_lüürika_urvaste_ Read more... 0 comments

29. KON MA LAULU LAHOTI (Kan)

Kanepi

Laulu võim. Kalajõgi

***

KON MA LAULU LAHOTI,
sinnä’ no kasvi suuri saari,
sinnä’ no mõtsa murdunõssa,
sinnä’ laanta langõnõssa.

Küll näet, küll näet, hellä’ vele’,
puu’ om täüsi putukita,
ossa’ täüsi oravida,
ladva’ laululindusida.
Jõõ’ juuskva’ juurtõ alta,
kala’ kullatsõ’ jõõna.
Havvõl suurõ’ laugu’ otsa’,
hiherüsel katõ’ kirju’ küle’.

Viis:
Tekst: H II 32, 529 (18) < Kanepi – J. Väggi (1890).

Tagged in: kanepi_lüürika_ Read more... 0 comments

30. KOS MA LAULU LAOTÕLLI (Urv)

Urvastõ

Saar laulust. Kalajõgi

KOS MA NO LAULU LAOTÕLLI,
sinnä’ kasvi’ suurõ’ saarõ’,
sinnä’ mõtsa’ murdunõssõ,
sinnä’ laanõ’ laskõnõssa.
Puu’ küll, puu’ küll, hellä’ vele’,
puu’ olli’ täüsi putukida,
ossa’ täüsi oravida,
ladva’ laululindusida.
Jõgi juuski juurtõ alt,
kala’ kullatsõ’ jõõn,
haug oll’ suurõ’, laugi’ otsa’,
purrul katõ’ kirju’ külle’.

Viis ja tekst: EÜS VII 875 (9) & EÜS VII 1276/7 (85) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Haanja t – M. Pehka, A. Nirk, R. Tamm < Krõõt Luik, 60 a (1910).

Tagged in: lüürika_urvaste_ Read more... 0 comments

31. SEI MA SEENI’ SÕRMÕLUIDA (Vst)

Vahtsõliina

Ega’ seo olõ-õi mino süüdü

SEI MA SEENI’ SÕRMÕLUIDA,
seeni’ näre näpuluida,
puri käepulgakõisi,
nuts’utõli närdsukõisi,
seeni’ hällüh hällünessi,
pardõ alta pailussah.
Nõrgo nõrgah nõdõrmõh,
olõ-õs kiiltä küsümah,
jalgu järeh juuskõmah.

Ku’ ma kasvi, ku’ ma vinnü,
ku’ ma kasvi kar’ussõs,
vinnü vitsa võttijas,
kar’a mõtsa ajajas,
naksi ma sis laulõmaie,
laulõmaie, laskõmaie,
külä’ jäivä’ kullõmaie,
valla’ jäivä’ vaadõmaie,
mõisa’ mõttit mõrgimaie.

Ega’ seo olõ-i mino süüdü,
et mul tuhat lauluviisi,
seo om mino imä süüdü,
esä kalli kaasa süüdü:
imä pand’ pardsi hällütämä,
lõolinnu liigutama.
Sõna’ sai pardsi pajatusõst,
lauluviisi’ lõo suusta.

Viis: SKS, Lindpere 11 (17) < Vastseliina khk ja v, Jeedas-Perametsa k – S. Lindpere < Peeter Hussar (1904-1905).
Tekst: H I 8, 424 (30) < Vastseliina khk, Raudoja k – Jaan Sandra < Jaan Toll (1896).

Tagged in: lüürika_Vastseliina_ Read more... 0 comments

32. KUI MA HAKKA LAULEMAIE (Rp)

Räpinä

Laulu võim

1.

2.

KUI MA NAKKA LAULÕMAIE,
ega lugu meistä lõpõ’,
tõõn´e armas alganõssõ.
Mi laalamõ’ mere mäessä,
merepõh´a põrmandussa,
mereliiva linnassissa.
Kui ma olli noori meessi,
sis ma kasv´e kanarikun.
Es kuulõ’ kubijagi’,
Es tiiä’ tessätniku’.
Saie poisis kasunussa,
sis sai kuulda’ kunigile,
sis sai teedä’ tessätnikil.
Sis tull´ külä köütemäie,
valda kaplo valmistama.
Johtu Jummal´ kuulõvada,
sis köüt´ mino köütijädä.
Sai ma vaba, vallalõ.

Viis 1: EÜS IX 1366 (387) < Räpina khk, Mehikoorma k – A. O Väisänen, A Nirk, R Tamm < Liisa Valask, 76 a (sünd Orava külas) (1912/13).
Viis 2: EÜS IX 1363 (367) < Räpina khk, Naha k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Hels Rämäsk, 46 a (sünd Raigla mõisas) (1912/13).
Tekst: H II 51, 505/6 (1) < Räpina khk – Jaan Ainson (1894).

Tagged in: lüürika_räpina_ Read more... 0 comments

33. SIIÄ’ KÄSTI MAHA’ ISTU’ (Krl)

Karula

Ostõt helü

SIIÄ’ KÄSTI MAHA’ ISTU’,
siiä’ toolilõ toedõ’:
siin om illus hirremõtsa,
siin om paras palgimõtsa.
Ei no viisi’ majja tetä’,
teomihe’ tekki’ tarõ,
palgalisõ’ pandi’ paari’:
uibust panti’ ussõ’ ette,
sikasarvist sagarõ’,
põdraluist põõna’ panti’.

Leeli, leeli är’ lõppi,
helle, lelle, jäl’ alusta:
ku mul sõnnu puudunõs,
hääli är’ lõpõnõs,
velle Riiga viruda,
tõsõ saada Saksamaalõ,
onupoja Poolamaalõ –
tu tuu hää häälekese,
tu tuu kummõ kurgukõsõ.
Häälest anni häräpaari,
kurgust kullatsõ ubina,
lõõrist lõiksi helmekõrra.

MÄRKUS: la-bemollid kõlavad umbes ¼ tooni kõrgemalt, kui nooditäht näitab (A. Kiiss).

Viis: EÜS VI 196 (7) < Karula khk – A. Kiiss (1909).
Tekst: EÜS VI 230/1 (17) < Karula khk ja v, Väheru (k, mõis?) – A. Mõttus, J. Sossi < Ann Sild, 60 a (sünd Urvaste khk, Vastse-Antsla (Vana-Antsla) v) (1909).

Tagged in: Karula_lüürika_ Read more... 0 comments

34. MIS SA LAULAT, KUI SA EI MÕISTA’ (Urv)

Urvastõ

Halv laulik

MIS SA LAULAT, KU SA EI MÕISTA’,
veeritat sa, ei sa viisi’,
mis sa, tsiga, sorisõt,
rotimagu rogisõt?
Roti’ sullõ ruvva keedi’,
padakunna’ paa mõsi’ –
ruvva keedi’ rohilidsõ,
pudru puhta piimälidse.

Viis: EÜS VII 895 (86) < Urvaste khk, Uue-Antsla v – M. Pehka < Eeva Maalberg, 50 a (1910).
Tekst: EÜS VII 1357 (146) < Urvaste khk ja v, Tilga t – R. Tamm < Mari Villemson, 65 a (1910).

Tagged in: lüürika_urvaste_ Read more... 0 comments

35. LAALASIGI MITO LUKU (Kan, Plv)

Kanepi

Lauligu laitminõ

***

LAALASIGI MITO LUKU,
mito viit ma veeretäsi’.
Olõs mul imä kuulõmanna,
sõsar sõnno võttõmanna.
Võõras veese viisi vesile,
lask mino laalu lainõ’illõ.
Laidõtumb mino laulõminõ,
kõnõldumb mino kõndiminõ,
arvat jala astuminõ,
sorit suu mõskõminõ.

Mis ma no anna sorijallõ,
kingi keelepessijälle?
Pütü tuld, tõsõ tõrva,
kolmandama kuumõ kivve.
Hussi’ su huulilõ mingu,
palonõia’ palgõ’õllõ.
Surma mingu’ mino sorija,
kärnä mino kärätäjä,
paisihe mino pajataja.

RKM, Mgn II 252 c < Tartu l – E. Tampere ja L. Briedis < Hella Keem, 44 a (laulud õpitud Kanepist) (1959). Lit. E. Tampere (1979).
Tekst on identne: AES, MT 205, 18/9 < Põlva khk, Koiola v, Adiste k – Hella Keem < Ann Rammo (1937)

Tagged in: kanepi_lüürika_põlva_ Read more... 0 comments

36. MIS SA LAULAT, KUI EI MÕISTA’ (Plv)

Põlva

Lauligu laitus

MIS SINA LAULAT, KUI SA-I MÕISTA’,
veerität sa, kui sa’i viisi’?
Ai, mis sina sitikas siriset,
ai, mis sina sitikas siriset,
ai pori, ai parmu sa porisõt,
ai pori ai parmu sa porisõt?
Vaat siin omma’ mehe’
kui mürgütükü’,
vaat siin omma’ mehe’
ku mürgütükü’,
ravvakangõsta tahutu’,
ravvakangõsta tahutu’.
Ma kattõ meesten kordagi,
kolm ei mahu’ mu kallalõ.

Viis ja tekst: ERA III 3, 207 (221) < Põlva khk, Vana-Roosa v – E. Oja < Minna Siirak, 60 a (1930). Fon 290 a.

Tagged in: lüürika_põlva_ Read more... 0 comments

37. ANNAGA VIINA LAULIJAL (Rg)

Rõugõ

Laulja. Haigõ kurk

ANNAGA VIINA LAULIJAL,
ritka rehe pessijäl,
laulijal, pessijäl,
sis nä saava’ mõlõmba’.
Mis mul abi laulõmast,
uma keele pessemäst!?
Ei anda’ olut huuli pääle,
kesväliimi keele pääle.
Meil umma’ kukrun kuusõnõgla’,
kaalan umma’ kadajanõgla’.
Meil kurgu’ korisõsõ’,
meil hääle’ härisese.

Viis: EÜS VI 15 (30) < Rõuge khk – J. Gutves (1909).
Tekst: H II 32, 237 (7) < Rõuge khk, Vastse-Kasaritsa v – Jakob Orav (1888).

Tagged in: lüürika_rõuge_ Read more... 0 comments

38. KUI MINA NAKKA LAULÕMAIE (Kan)

Kanepi

Laulu võim

LAS MINA NAKKA LAULÕMAIE,
peesü sõnnu pillumaie!
Tulgõ’ külä kullõmaie,
viisi valda vaatamaie.
Ega jõvva’ uh’a’ hoita’,
uh’a’ hoita’, köüdse’ köütä’.
Mes uh’a’ minusta hoitva’,
mes ne köüdse’ minusta köütvä’ –
uh’a’ hoitku hobõsida,
köüdse’ köütku koorõmida.

Lauldud.

Viis ja tekst: EÜS V 160 (117) & EÜS V 101 (117) < Otepää khk ja al < Kanepi khk, Valgjärve v – E. Eisenschmidt <Miina Küla, 50 a (1908).

Tagged in: kanepi_lüürika_ Read more... 0 comments

39. ET TI LAULKÕ, LAISA’ NÄIU’! (Kan)

Kanepi

Laulkõ, muido laida

ET TI LAULKÕ, LAISA’ NÄIU’,
laisa’ virve’, veeritäge’!
Ku ti ei laula’, mina laida,
laida laisalõ mehele,
pikä puu palutajalõ,
halu ahju heidijälle,
kel oll’ viisu’ viisi süldä,
kapla katõssa vaguda,
rätti kümme künneridä.
Sääl läts’ aigu arutõnna,
puuli päivä pästehennä.
Sinnä’ kullu’ kulla tunni’,
keväjätse’ kesäkünnü’,
sügüsetse’ söödükünnü’.

Viis: EÜS V 138 (7) < Otepää khk ja al – E. Eisenschmidt < Miina Küla, 50 a (< Kanepi khk, Valgjärve v) (1908).
Tekst: H III 11, 470 (2) < Kanepi khk, Vana-Piigaste (v?) – J. Väggi (1888).

Tagged in: kanepi_lüürika_ Read more... 0 comments

40. ET TI LAULKÕ, LAISA’ NEIO’ (Plv)

Põlva

Laida laisalõ

ET TI LAULKÕ, LAISA’ NÄIO’,
kui ei laula’, mina laida.
Laida teid ma laisalõ mehele,
kitä kõgõ kõhnõmbalõ.
Pää täl pääl ku pähnämõtsa,
nõna ku naistõ nõglatuusi,
suu ku soe sitamulku,
ots täl iin ku oinaturi,
jala’ all ku ahoroobi’,
viisi süldä viiso’ jalah,
katõsa süldä kabla’ peräh,
ajastas saa harotõlla’.

Viis ja tekst: ERA III 7, 61 (38) & ERA II 56, 105 (1< Põlva khk, Karilatsi v – H. Tampere < Ann Pund, umb 65 a (1932). Fon 368 a.

Tagged in: lüürika_põlva_ Read more... 0 comments

41. KUIS MA TARGALT TANDSMA LÄÄ (Krl)

Karula

Laulikulõ juvva’. Halv laulik

***

Kaasitaminõ

KUIS MA TARGALT TANDSMA LÄÄ,
üle meelde hüplemä,
hoiat sa sinist sita vitä’,
magõ’õt maa kündä’,
sinepütt sita all,
makõ pütt maa all.
Lauljil suu kuiunu’,
keeleperä põri’inu’.
Mis sa laulat, ku ei mõista’,
mis sa veerit, ku ei viisi’!
Tsiga sinu sõna’ söönü’,
lammas laulu lakatanu’.
Ku sul sõna’ puudunõsõ’,
lauluvärsi’ vähänese’,
küll ma velle Riiga virota,
tõsõ saada Saksamaalõ. –
Säält lasõ tuua’ sõimusõnnu,
sõimusõnnu, laimulaulõ,
sis sai sõnnu sõglatäüs,
pääle pääkotitäüs.

Viis:
Tekst: EÜS VII 1042/4 (94) <Karula khk, Vana-Antsla v, Ähijärve k, Sibula t – Rud.Tamm < Mari Leius, 75 a. (Dbl EÜS VII 1290/1 (94))

Tagged in: Karula_lüürika_ Read more... 0 comments

42. KAEGÕ’ NO, VELE’, HÄÄLESIDÄ (Krl, Rp)

Karula/Räpinä

Ostõt häälekene

KAEGÕ’ NO, VELE’, HÄÄLESIDÄ,
minetelge’ meelesidä,
kas mi hääle’ häste läävä’,
kurgu’ käävä’ kumõ’õhe!

Meil om ostõt häälekene,
kostõt kulla kurgukõnõ.
Häälest ma anni häräpaari,
Kurgust kulladu ubina.

Laulkõ’ no iks, vel’o’ toda laulu,
meä meil meelestä parõmbi!
Laulkõ’ no iks lauda’ mäele,
tantsigõ’ talli’ tasatsõlõ,
sisse no iks siididse’ hobõsõ’,
sälgä saaritsõ’ sadula’.
Keä no iks sälgä istunõsi,
keä saistas sadulalõ?
Mul om no kotoh väiko vel’o,
tuu no sälgä istunõs,
tuu saistas sadulalõ.

Velekene, noorõkõnõ,
panni no iks ette tuu hobõsõ,
tuu virga vehmerehe,
olõ es tä iä ette saanu’,
sada suvvõ sadulahe.
Püsü es täl putsai puusa pääl,
vihalehes liha pääl;
taivast tuu hopõn haina sei,
vikahtkaarist vii jõi.

Viis: EÜS IX 1280 (26) < Karula khk, Sangaste v – A. O. Väisänen < Ann Kolatsk, 77 a ja Eeva Valner, 68 a (1912). Fon 4 a.
Tekst: EKS 8o, 4, 344 (36) < Räpina khk ja v, Kõnnu k – J. Jagomann (1877).

Tagged in: karulalüürika_räpina_ Read more... 0 comments

43. PILL OLL HELLE PEDÄJÄNE (Rp)

Räpinä

Hea hääl

PILL´ OLL´ HELLE, PILL´ OLL´ HELLE PEDÄJÄNE,
kannõl´ kummõ kadajanõ,
viil mu helü helehembä
viil mu kurku kumõhõmba.
Viidi mu pillis Pihkovahe,
sarvõs viidi Saarõmaalõ.
Puh´e ma luu Poola poolõ,
tõõsõ Narva naistõ poolõ,
kolmandagi kodo poolõ.

Viis ja tekst: ERA III 8 206 (51) & ERA II 35, 423 (3) < Räpina khk, Meeksi v, Meeksi k (as) – K. Leichter, R. Viidebaum < Leena Valk, 67 a (1931). Fon 345 a.

Tagged in: lüürika_räpina_ Read more... 0 comments

44. PILL OLL HELLE PEDAJANE (Rg, Rp)

Rõugõ/Räpinä

Pilli helü

PILL IKS HELLE PEDÄJÄNE,
hoi ma lel-los, hoi ma lel-los, hoi ma lel-los, pe-dä-jä-ne, joo,
kannõl kummõ kadajanõ –
helehembi näio hääli,
kumõhõmbi näio kurku.

Näio pand’ iks pilli piitskumahe,
sarvõ suurõ saisõmahe.
Neiokõnõ, noorõkõnõ,
mille sul iks helle helü,
helle helü, kummõ kurku?
Eelä’ mul iks vele’ hääle osti’,
toona kummõ kurgukõsõ,
häälest iks anni häräpaari,
kurgust kullato ubina.
Jälke ma iks ümbre ütle,
kõrra tõõsilde kõnõlõ.

Näiokõnõ, noorõkõnõ,
ku tuu imä minno olli,
naane kallis minno kanni,
ärä iks söönü’ kurõ kurgu,
kurõ kurgu, lõõvo lõõri,
hani iks halja hõtsikõsõ.
Siist iks vika veedikese,
paha miil põrõhõlla’.

Näiokõnõ, noorõkõnõ,
kõgõ ma iks ikõ imä pääle,
kaiba uma kanja pääle,
mille mi iks mar’a madala,
linno’ liiga lühükese’.
Ku tuu iks imä minno olli,
naan’e kallis minno kanni,
söönü’ tä iks maast maasikita,
palo pääld palohkita,
liivakingost linohkita.

Olõs’ ta ime osanu’,
naan’e kallis kavanu’,
söönü’ tä pikäst pihlapuusta,
korgõsta kuslapuusta,
verevästä vislapuusta. –
Pikk´ saanu’ iks näio pihlapuusta,
korgõ näio kuslapuusta,
verrev saanu’ näio vislapuusta,
ussin näio uibosta.

Viis: EÜS I 999 (29) < Rõuge khk – M. Hermann (1904).
Tekst: H, Jagomann, 31/2 (15) < Räpina khk, Kõnnu k – J. Jagomann < Okse Tanilovitš, 52 a (1877).

Tagged in: lüürika_räpina_ Read more... 0 comments

45. OLÕS LUUDU LAULIJAS (Rp)

Räpinä

Laulu võim Laulikuks loodud

OLÕS´ LUUDU LAULIJAS,
laulijas ja laskijas,
kuukijas ja kostijas!
Laalassi ma mere mäessä,
merekivi’ killingissa,
meresõmõra soolassa,
merepõh´a põrmandus!
Näio luudu’ laulijas,
laulijas ja laskijas,
kulla sõna kostijas,
hellä sõna heitijäs.

Viis: EÜS VIII 183 (117) < Räpina khk ja v, Rõsna k – A. Sibul < kooliõpetaja J. Poolakes(s) (1912<1903/5).
Tekst: H II 32, 831 (11) < Räpina khk – J. Poolakess (1889).

Tagged in: lüürika_räpina_ Read more... 0 comments

46. NÄIOKÕSÕ’, NOORÕKÕSÕ’ (Rp)

Räpinä

Leelo linnast toodud

NÄIOKÕSÕ’, NOORÕKÕSÕ’,
noorõkõsõ’, nõrgakõsõ’,
kuulgõ’ iks umma leelokõist.
Leelo iks keelestä kerge,
leelo meelestä par´õmbi.

Näiokõsõ’, noorõkõsõ’,
olõ-i meil leelo maasta löütö,
maasta löütö, puusta tettö.
Leelo om iks liinast löütö,
liinast löütö, sõast saadu –
sõameeste sõrmõluist,
kaabameeste kaalaluist,
külämeeste küleluist,
uma vele olaluist,
külävele küleluist,
kaabavele kaalaluist,
ristivele rinnaluist.

Leelo om siiä’ liinast tuudu,
toomah olli tuhat hobõst,
saamah sada ratsokõist.
Ega iks jõvva’ tuhat tuvva’,
tuhat tuvva’, sada saia’.
Näiokõnõ, noorõkõnõ,
pand´e iks ette esä ruuna,
vele virga vemberehe,
tuu tõi iks mäkke mängeh,
kallaspuuldõ karõldõh.

Viis: ERv 16 (114) < Räpina khk – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Tekst: H, Jagomann, 24/5 (11) < Räpina khk, Kõnnu k – J. Jagomann < Okse Tanilovitš, 52 a (1877).

Tagged in: lüürika_räpina_ Read more... 0 comments

__**__

Read more... 0 comments