Lauluq loonast, eläjist ja tsirgõst

________________*______________

Read more... 0 comments

PIHU LAULSE, PIHLA NÕRKU

Read more... 0 comments

_L a u l u'__t s i r g õ s t_

Read more... 0 comments

1. KUUGU’, KUUGU’, KÄOKÕNÕ! (Urv)

Urvastõ

Kägo

KUUGU’, KUUGU’, KÄOKÕNÕ,
laula’, laanõlinnukõnõ!
Olõs seo kägo kätte saanu’,
pihulindu mino piiu –
käost mina tennü’ käteräti,
pihulinnust pikä põllõ,
laululinnust laudlina.

Lauli’ kar’usõ’.

Viis ja tekst: EÜS VII 876 (14) & EÜS VII 1284 (90) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Haanja t – M. Pehka, R. Tamm < Krõõt Luik, 60 a (1910).

Tagged in: lüürika_urvaste_ Read more... 0 comments

2. KUUGU’, KULLA KÄOKÕNÕ! (Urv)

Urvastõ

Kägo kuuk

KUUGU’, KULLA KÄOKÕNÕ, kukku,
laula’, laanõlinnukõnõ!
Ega kägu mul ei kuugu’,
laanõlindu mul ei laula’ –
kägu kuuki kündijäle,
kündijäle, külvijäle,
peotävve pillijalõ,
adratävve ajajalõ.

Os seo kägu kätte saasi’,
pihu mullõ peiu tulõsi’ –
köost tii ma käteräti,
pihust piinü piharäti,
oravast tii olaräti,
kalõvast tii kaalaräti.

Viis: EÜS VIII 159 (6) < Valga – K. Viljak < postiametnik Kiin (1910).
Tekst: H II 36, 301/2 (499) < Urvaste khk, Uue-Antsla v – Gustav Seen < Maarja Zillensk, 48 a (1893).

Tagged in: lüürika_urvaste_ Read more... 0 comments

3. KUKU’, KULLA KÄOKÕNÕ (Hrg)

Harglõ

Käolõ

KUKU’, KULLA KÄOKÕNÕ,
laula’, laanõlinnukõnõ.
Kägu kuuksõ, kuusik kumisi,
sisask laulsõ, silda tõrku,
pihu lauli, pihla nõrku.
Os see sisask siiä’ tullu’,
os see pihu piiu tullu’,
os see kägu kuuknu’ mullõ –
sisaskist saas siidiräti,
pihust saas ma pikä põllõ,
käost saas ma kuldsõ kuuõ.

Viis ja tekst: ERM 128, 13 (2) < Hargla khk, Taheva v – Jaan Tamm, Hargla köster < Julie Raudsepp (sünd 1880), (1900).

Tagged in: hargla_lüürika_ Read more... 0 comments

4. KÄGO KUUGU KUUSE LADVAN (Vst)

Vahtsõliina

Käo laul

KÄGO KUUKÕ KUUSÕ LADVAH, kuu-ku, kuu-ku,
tarõ lävel tammõ ladvah, kukku!
Et sa kuku’, k’aokõnõ,
liigu’, linnu keelekene!

Laulsivad karjalapsed käo kukumisele vastu.

Viis ja tekst: EÜS IX 1337 (249) & EÜS IX 1488/9 (77) < Räpina khk, Toolamaa v, Leevaku k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Lotti Terepson, 30 a (< laul õpitud Vastseliina khk, Orava v) (1912).

Tagged in: lüürika_Vastseliina_ Read more... 0 comments

5. KÄGU KUUKSÕ, MÕTS KUMISI (Kan)

Kanepi

Kägo, käopoig

1.

2.

KÄGU KUUKSÕ, MÕTS KUMISI,
pihu laulsõ, mõts pimeti,
sisask laulsõ, mõts sineti.
Kost se kägu kätte saassi,
kost see pihu peiu saassi –
käo kätte käkistäsi’,
pihu peiu pitsitäsi’.
Pihust tiissi piinü põllõ,
käost tiissi käteräti,
sisaskist tiissi siidiräti.

Viis 1: EÜS IX 1337 (249) < Räpina khk, Toolamaa v, Leevako k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Lotti Terepson, 30 a (sünd Petseris) (1912/13). Fon 23 e.
Viis 2: SKS Hermann 11 (18) < Hargla khk – M. Hermann (1895-1896).
Tekst: H II 56, 953/4 (25) < Kanepi khk – Carl Lipping (1895).

Tagged in: hargla_kanepi_lüürika_räpina_ Read more... 0 comments

6. LÄTSI MÕTSA HUMMUKULTA (Urv)

Urvastõ

Kurg kündmän

LÄTSI MÕTSA HUMMUKULTA,
varra inne valgõta.
Näi ma kurõ kündevät,
haraku atra ajavat.
Lei ma kurõ kundi pääle,
harakulõ hanna pääle.
Kurg läts’ kodu kungatõn,
harak handa siputõn.

Viis: EÜS VII, 895 (85) < Urvaste khk, Uue-Antsla v – M. Pehka < Eeva Maalberg, 50 a (1910).
Tekst: H II 36, 11 (1) < Urvaste khk, Vana-Antsla m – Gustav Seen < kolm moonanaist, umb 55-60 a (1893).

Tagged in: lüürika_urvaste_ Read more... 0 comments

7. TSILLUKÕNÕ TSIRK OLL' TII PÄÄL (Krl)

Karula

Latsilaul

TSILLUKÕNÕ TSIRK OLL’ TII PÄÄL,
punane tutt oll’ pää pääl.
Esi’ ta laulsõ: “Tiidiga-liidi,
tulkõ tarrõ tandsma!”
“Ei saa’ minnä’,
suka’, känga’ katski,
elomiis om kinni’!”

Viis ja tekst: RKM II 307, 372 (18) & RKM II 208 635 (6) < Karula khk, Pikkjärve, Alliku t – Ingrid Rüütel < Liine Baumann (sünd 1900 Rõuge khk, Tsooru v; Karulasse tulnud lapsena), (1973). 

Tagged in: Karula_lüürika_ Read more... 0 comments

8. LIIRI-LÕÕRI, LÕOKÕNÕ (Plv)

Põlva

Latsilaul

***

LIIRI-LÕÕRI LÕOKÕNÕ,
kos su kulla pesäkene?
Tarõ takah tammõ otsah.
Koes tuu tamm jäie?
Vanamiis maaha raiõ.
Kos tuu kirvõs jäie?
Kivvi ta kirahtu,
merde ta mürähtü.
Kos tuu meri jäie?
Härä’ ärä’ jõiva’.
Kos nuu’ härä’ jäivä’?
Mõtsa nimä’ lätsivä’.
Mingas sinnä’ perrä minnä’?
Vasitsidõ vangõrdõga,
kivitsidõ kilgõldõga,
tulitsidõ tungõldõga.

Viis ja tekst: RKM II 208, 615/6 (6) < Põlva khk, Mooste v, Adiste k, Mäeotsa t – H. Tampere < Hilda Kuklas, 62 a (1966).

Tagged in: lüürika_põlva_ Read more... 0 comments

9. TSIIRI-LIIRI, TSIRGUKÕNÕ (Plv)

Põlva

Latsilaul

***

TSIIRI- LIIRI TSIRGUKÕNÕ,
kos su kulla pesäkene?
Tarõ takah tammõ otsah.
Kos seo tamm jäie?
Vanamiis timä maaha ragi.
Kos seo vanamiis jäie?
Ärä’ timä kuuli.
Kohe timä matõti?
Pikä põllu pindre pääle.
Mis sinnä’ pääle kasvi?
Pinipütsk pääle kasvi.
Kos seo pütsk jäie?
Vikat timä maaha ragi.
Kos seo vikaht jäie?
Kivvi tirahtu.
Kos seo kivi jäie?
Merde mürähtü.
Kos seo meri jäie?
Härä’ ärä’ jõiva’.
Kos neo’ härä’ jäivä’?
soe’ ärä’ seivä’.
Kos neo’ soe’ jäivä’?
Mõtsa pagõsiva’.
Kos seo mõts jäie?
Maaha timä raoti.

Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 1178 h < Põlva raj, Mooste k/n, Kauksi k /Põlva/ – O. Kõiva < Alma Voll, 73 a (1966). Lit. E. Tampere (1986).

Tagged in: lüürika_põlva_ Read more... 0 comments

10. PIIRI-PÄÄRI PÄÄSOKENE (Rp)

Räpinä

Karjalaste laul

PIIRI-PÄÄRI PÄÄSOKÕNÕ,
kos su kulla pesäkene?
Tarõ takah tammõ otsah.
Kos sii tamm om jäänü’?
Vanamiis tä maha ragi.
Kos sii vanamiis jäänü’?
Vanamiis maha’ matõti.
Kohe timä matõti?
Pikä põllupindre ala.
Kos sii pinnär jäänü’?
Adõr pindre ärä’ künnü’.
Kos sii adõr jäänü’?
Adra kivi katski löönü’.
Kos sii kivi jäänü’?
Kivi läts’ maa ala.

Viis ja tekst: EÜS IX 1333 (228) & EÜS IX, 1471 (63) < Räpina khk, Toolamaa v, Leevaku k – A. O. Väisänen, R. Tamm, A. Nirk < Daniel Punman, 61 a (1912). Fon 21 a.

Tagged in: lüürika_räpina_ Read more... 0 comments

11. TSIIRI-TSIIRI, TSIRGUKÕNÕ (Rg)

Rõugõ

Lõokõnõ. Latsilaul

Lõokõnõ. Latsilaul
TSIIRI, TSIIRI, TSIRGUKÕNÕ,
lõõri, lõõri, lõokõnõ.
Kos mu kulla pesäkene?
Varikun varva pääl,
kuiva kuusõ ossa pääl.
Kos tuu varik jäie?
Vanamiis maha’ ragi.
Kos tuu vanamiis jäie?
Ärä’ timä kuuli.
Kohes tedä matõti?
Pikä pindre otsa ala’.
Kos tuu pinnär jäie?
Adõr timä üles künd’.
Kos tuu adõr jäie?
Kivi timä katski leie.
Kos tuu kivi jäie?
Merde timä vaivu.
Kos tu meri jäie?
Must härg muksati,
lauk härg laksati.
Kos nuu’ härä’ jäie’?
Lauta nimä’ pagõsi’.
Kos tuu laut jäie?
Tuli tedä maha’ palut’.
Kos tuu tuli jäie?
Maa ala’ vaivu.
Kos tuu maa jäie?
Kana’ savitsi’ är’.
Kos nuu’ kana’ jäie’?
Taivahe linnati’.
Minkas sinnä’ perrä minnä’?
Kolmõ musta ruunaga,
tulitsidõ tungõldõga,
vasitsidõ vangõrdõga,
ravvatsidõ ratastõga,
paaridõ parrastõga,
kitsõuibu loogaga.
Mis sääl taivan tetti?
Kuldorvõ koeti,
raudrattit raoti,
s’aksa pükse paigati.

Seo om üts lastõlaul, sedä laulu oppava’ vanõmb rahvas lastõlõ väikult. Ja niiviisi elotsõs seo laul iks edesi tulõvatsini põlvini.

Viis: RKM II 63, 548/50 (3) < Antsla raj, Varstu /Rõuge/ – Erna Tampere < Katri Sikk (sünd 1873), (1957).
Tekst : H II 56, 1029 (1) & H I 8 (9) < Rõuge khk – Jaan Purge (1895).

Tagged in: lüürika_rõuge_ Read more... 0 comments

12. TSIIRI-TSIIRI, TSIRGUKÕNÕ (Urv)

Urvastõ

Latsilaul

***

TSIIRI-TSIIRI, TSIRGUKÕNÕ,
lõõri-lõõri, lõokõnõ,
kos mu kulla pesäkene.
Vanikun varva otsan.
Koes tuu varb jäie?
Vanamiis maha’ ragusi.
Koes tuu vanamiis jäie?
Vanamiis kuuli ärä’.
Koes tedä matõti?
Pikä pindre otsa ala’.
Koes tuu pinnär jäie?
Hain kasvi pääle.
Kos tuu hain jäie?
Vasik seie ärä’.
Kos tuu vasik jäie?
Vasik läts’ lauta,
Kos tuu laut jäie?
Laut palli ärä’.
Kos tuu tuhk jäie?
Kana’ savitsi’ lakk’a.
Kos nuu’ kana’ jäie’?
Kana’ lindsi’ taivadõ.
Mingas sinnä’ perrä mindäs?
Tulitsidõ tungõldõga,
vasitsidõ vangõrdõga.

Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 99 f < Antsla raj, Tsooru k/n, /Rõuge < Urvaste/ – H. Tampere, O. Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a (1957). Lit. E. Tampere (1978).

Tagged in: lüürika_rõuge_ Read more... 0 comments

13. TSIIRI-TSIIRI, TSIRGUKÕNÕ (Urv)

Urvastõ

Latsilaul

***

TSIIRI,TSIIRI, TSIRGUKENE,
lõõri, lõõri lõokõnõ,
kos su kulla pesakene?
Minu pesä pedäjän,
kuiva kuuse ossa pääl.
Kohe kuus jäi?
Vanamiis maha ragusi.
Kohes vanamiis jäi?
Ärä’ timä kuuli.
Kohes tedä matõti?
Pikõ põllu pindrede
Mis sinnä’ pääle kasvi?
Pinipütsik, lõikhain.
Kos pütsik ja lõikhain jäi?
Vikat maha’ niitse.
Kohe vikat jäi?
Kivi ala läts’.
Kohe kivi jäi?
Merde vaiu.
Kohe meri jäi?
Must härg ärä’ jõi.
Kohe must härg jäi?
Lauta läts’.
Kohe laut jäi?
Ärä’ palli.
Kos palanu’ asõ’ jäi?
Kikas kanaga
tsibritsiva’-tsäbritsivä’ ärä’.
Kohes kikas kanaga jäi’?
Taivadõ lätsivä’.
Minkas sinnä’ perrä mindäs?
Õpõtsidõ õngiga,
kullatsidõ kulpõga,
vasitsidõ vangõrdõga
mindäs sinnä’ perrä.

Viis:
Tekst: H III 11, 399/400 (40) < Urvaste khk, Restu v – Jakob Teder (189l).

Tagged in: lüürika_urvaste_ Read more... 0 comments

14. TSIIRI-VIIRI LÕOKÕNÕ (Hrg)

Harglõ

Latsilaul

TSIIRI-VIIRI, LÕOKÕNÕ,
kos su kulla pesäkene?
Varikun varva pääl,
uibun ossa pääl.
Koes see varik jäie?
Vanamiis tedä maha’ ragi.
Koes see vanamiis jäie?
Tsiapahta pagõsi.
Koes see tsiapaht jäie?
Tuli tedä ärä’ palut’.
Koes see tuli jäie?
Vihm tedä ärä’ kistut’,
Koes see vihm jäie?
Maa ala’ vaivu.
Koes see maa jäie?
Kana tedä üles sapits’.
Koes see kana jäie?
Taivadõ linnas’.
Mingas sinnä’ perrä minti?
Hõbõtsõidõ helmiga,
kullatsõidõ korvõga,
vasitsõidõ vangõrdõga.

Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 66 d < Hargla khk, Mõniste v, Mõniste k. – H. Tampere ja S. Lätt < Emilie Kaldalu, 65 a (1957). Dešifr. T. Allik, kontr K. Alev. Lit. E. Tampere.

Tagged in: hargla_lüürika_ Read more... 0 comments

15. TSIIRI-TSÕÕRI TSIRGUKÕNÕ (Urv)

Urvastõ

Vanamiis ja tsirk

TSIIRI, TSÕÕRI TSIRGUKÕNÕ,
kos sul kulla pesäkene?
Varikun varva pääl
kuiva kuusõ ossa pääl.
Kos tuu kuus jäie?
Vanamiis ta maha ragi.
Kos tuu vanamiis jäie?
Ärä’ temä kuuli.
Kohes tedä matõti?
Tarõ taadõ pindre pääle.
Kos to pinnär jäie?
Must hobõnõ üles künd’.
Kos tuu muld jäie?
kana’ tedä savitsi’.
Kos nuu’ kana’ jäie’?
Taivahe nemä’ lindasi’.
Minkas nääle perrä mindäs?
tulitsidõ tungõldõga,
vasitsidõ vangõrdõga,
kolmõ musta ruunaga.

Viis: RKM II 64, 482 (108) < Hargla khk, Mõniste v – Helgi Sirmais < Emilie Kaldalu, 65 a (1957).
Tekst: RKM II 65, 366/7 (85) < Urvaste khk, Antsla l – S. Porosson, A. Garšnek < Kadri Prääts, 84 a (sünd 1873) (1957).

Tagged in: hargla_lüürika_urvaste_ Read more... 0 comments

16. TSIRR, VIRR, LÕOKÕNÕ (Hrg)

Harglõ

Liiri-lõõri

TSIRR, VIRR, LÕOKÕNÕ,
kos su kulla pesäkene?
Uibun ossa pääl,
varikun varva pääl.
Kos see uibu jäie?
Vanamiis tedä maha’ ragi.
Kos see vanamees jäie?
Tsiapahta pagõsi.
Kos see tsiapaht jäie?
Tuli timä ärä’ palut’.
Kos see tuli jäie?
Vesi timä ärä’ kistut’.
Kos see vesi jäie?
Kana timä ärä’ jõie.
Kos see kana jäie?
Taivadõ linnas’.
Mingas tälle perrä mindäs?
Rauatsõidõ ratastõga,
vasitsõidõ vangõrdõga,
kullatsõide korvõga.

Viis: ERA III 3, 145 (138) < Hargla khk, Mõniste v, Peebu t – E. Oja < Pauline Pihlak, 44 a (1930).
Tekst: ERA II 2, 291 (18) < Hargla khk, Mõniste v, Peebu t – Herbert Tampere < Pauline Pihlak, 43 a (1928).

Tagged in: hargla_lüürika_ Read more... 0 comments

17. TSIIRI TSIIRI TSIRGUKENE (Vst)

Vahtsõliina

Liiri-lõõri

***

TSIIRI TSIIRI TSIRGUKENE,
kos mu kullä pesäkene?
Varikoh varba otsah,
tare perah, tamme juureh.
Kos tuo varb jäije?
Vana esa ragi maaha.
Kos tuo vana esa jäije?
Vana esa kooli ärä.
Kohes tema mateti?
Pika põllu pindre ala,
Kos tuo pinnär jäije?
Ader künd üles.
Kos tuo ader jäije?
Tuli palot ara.
Kos tuo tuli jäie?
Vesi kistut ärä.
Kos tuo vesi jäije?
Kana jõi ärä.
Kos tuo kana jäije?
Taivahe linnahti.
Minkas tälle perra minnä?
Ravvatside ratastega
tulitside tungeldega.

Viis:
Tekst: H I 8, 56 (2) < Vastseliina khk – Jaan Sandra (1895).

Tagged in: lüürika_Vastseliina_ Read more... 0 comments

18. LÕOKÕNÕ, LÕIKA’ PILLI (Urv)

Urvastõ

Lõolaul

*

LÕOKÕNÕ, LÕOKÕNÕ, LÕIKA’ PILLI,
näütä’ päivä,
kas om päiv korgõn,
vai om karja lõunal.

Tekst: H III 9, 905 (1) < Urvaste khk ja v – Gustav Seen (1890).

Tagged in: lüürika_urvaste_ Read more... 0 comments

19. KOGOSI VILLA, KOGOSI VILLA (Plv)

Põlva

Pääsükese laul

*

KOGOSI VILLA, KOGOSI VILLA,
tahtsõ pojalõ särki tetä’,
panni ahootsalõ kuioma,
satõ maha’, õkva tullõ,
palli ärä’ – tsärr!

Pääsokõnõ tege ka nii peräotsa pääl, tsärr – sääntse helüga.

Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 1216 c < Põlva raj, Mustajõe k/n, Sika k /Põlva/ – E . Liiv < Paul Tobreluts, umb 63 a (1966). Lit. E. Tampere (1986).

Tagged in: lüürika_põlva_ Read more... 0 comments

20. MIDLI-MADLI, KUDLI-KADLI (Krl)

Karula

Pääsükese laul

*

MIDLI-MADLI, KUDLI-KADLI,
miis läts’ mõtsa, kannu otsa,
ai adrapää katski – karrääks.

Tekst: RKM II 394, 37 (13) < Karula khk – A. Pärsimägi < Anna Pärsimägi, 89 a (sünd 1887) (1976).

Tagged in: Karula_lüürika_ Read more... 0 comments

__*__

Read more... 0 comments

__*___

Read more... 0 comments

_L a u l u'__e l ä j i s t_

Read more... 0 comments

1. SII’ RINNAN RIBISÄSE' (Urv) (mujale)

Urvastõ

Tsigu laul

*

SII’ RINNAN RIBISÄSE’,
sõkla’ kõtun kahisasõ’,
kängä klõks’na,
naadi vulkst!

Tekst: H III 9, 617 (9) < Urvaste khk, Koigu v – Gustav Seen (1888).

Tagged in: lüürika_urvaste_ Read more... 0 comments

LOOMAD KÕNELEVAD

Read more... 0 comments

__L a u l u'___e l ä j i s t__

Read more... 0 comments

1. IIDU’, TIIDU’, TINGÄ LÖÜSE (Urv) (Teng, hobu, lututamine)

Urvastõ

Teng – hobõnõ. Sarvõpuhkminõ

IIDU’, TIIDU’, TINGÄ LÖÜSE,
tingäga ma hobõsõ osti.
Lätsi üle suurõ söödü,
löüse üte lutukõsõ.
Naksi toda ajama.
Koes helü kuuldu?
Roodsu valda kuuldu.
Roodsu s´aksa’ kakkõlõma,
Peräkülä pini’ purõlõma.
Kir-käär kivi maalta võti,
pirr-päär pini pääle tulli,
leie’s pinile nuki pääle,
virr-varr veri vällä tulli.

Viis: EÜS VII, 881 (37) < Urvaste khk, Vaabina v, Jakobi t – M. Pehka < Meos Kolk, 75 a (1910).
Tekst: H III 9, 751/2 (89) < Urvaste khk, Vana-Antsmõisa v – Gustav Seen (1889).

Tagged in: loomad_urvaste_ Read more... 0 comments

2. TEI MINA ORGU ORASÕ (Rg) (Põdratapja)

Rõugõ

TEI MINA ORGU ORASÕ,
kingu otsa kiira-kaara.
Sikk sei orust orasõ,
kingu otsast kiira-kaara.
Võti mina sika sarvist kinni’,
lei mina sika vasta maad.
Nahk läts´ kats´ki ploksati,
veri tull´ vällä vipsati.
Nahk sai Narva naisilõ,
liha sai liinapreilile.

(Olla olnud esimene laul, mida vanaema õpet.)

Viis ja tekst: EÜS IX 1311 (136 ) & ERA II 143, 195 (5) < Rõuge khk – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Anu Ala, 61 a (sünd Viitina v) (1912/13).

Tagged in: loomad_rõuge_ Read more... 0 comments

3. TEI MINA ORGO ORASSÕ (Põdratapja) (Plv)

Põlva

TEI MINA ORGO ORASSÕ,
ai luuli, orassõ, ai luuli, orassõ.
tulliva’ siku’, laja’sarvõ’,
ai luuli, laja’sarvõ’, ai luuli, laja’sarvõ’,
seivä’ ärä’ orassõ.
Võti mina siku sarvist kinni’,
lei mina siku saina vasta.
Veri tull´ vällä virdsahti,
nahk tull´ maaha napsahti.
Liha sai liina litsele,
nahk sai Narva sandõlõ,
suurõ’ sarvõ’ saiva’ mullõ.
Lätsi mina seppä pallõma:
“Sepäkene, sellikene,
tii’ mul sarvõst hobõnõ,
sarvõotsast vehmrekese’.”

Selle laulu kohta ütleb laulik: “Toda teime tsõõrin. Seto kadrilli tantsitas selle järele.”

Viis ja tekst: ERA III 6, 236 (148) & ERA II 36, 105/6 (3) < Põlva khk, Aleksandri v, Himma k, – K. Leichter, R. Viidebaum < Anna Suur, 60 a (1931). Fon 349 f.

Tagged in: loomad_põlva Read more... 0 comments

4. LÄTSI MA MÕTSA KÜTTELÕMÕ (Krl) (Põder. Soome sild)

Karula

LÄTSI MA MÕTSA KÜTTELÕMÕ,
küttelõmõ, mõttõlõmõ.
Näi ma põdra põllu pääl,
kahru kaararõugu pääl.
Lasi ma põdra põllu päält,
kahru kaararõugu päält.
Ess´ sõs lindsi lepikullõ,
esi’ kargsi kadastullõ,
esi’ pagõsi paiustullõ.
Lepikust löüse linalaka,
paiustust paadi ruuna.
Istõ sälgä iirulõ,
võti kõrvi kõrvalõ.
Lätsi liina viimä,
sai sada ruublit.
Osti sõs kuldakübäre,
sai saaridsõ sadulõ,
pihlõdsõ piidsakõsõ,
mereruudsõ roosakõsõ.
Lätsi Soomõ silla pääle,
Soomõ sild tõrgahtie,
aluspalk´ paugahtie.
Sinna’ ma murri mõõga otsa,
kaodi kuldakübäre.
Lätsi Rõngu nurmõ pääle,
Rõngu tütrik minnu näkk´.
„Olõs seo miis´ mullõ saanu’,
hopõn´ mullõ umas jäänü’ –
suvõl ma soolaldõ’ süüsi’,
talvõl kängildõ’ käüsi’!“

Viis: EÜS VI 206 (61) – Karula khk – A. Kiiss < Pukk, kaupmees Karula vaksali juures (1909).
Tekst: ERA II 1, 26/8 (3) < Karula khk, Vana-Antsla v, Patupera k – Ann Pärsimägi < Eeva Antsov, 78 a (1928 < 1906).

Tagged in: Karula_loomad_ Read more... 0 comments

5. JOOSTÕN LÄTSI LÄBI KÜLA (Rp) (Kurelaskja. Loomad kõnelevad)

Räpinä

Kurõlaskja. Lätsi lauta lammast tapma. Eläjä’ kõnõlõsõ’

JOOSTÕN LÄTSI, JOOSTÕN LÄTSI LÄBI KÜLÄ,
võti püssü,
võti püssü pütü otsast,
lasi kurõ,
lasi kurõ kannu otsast.
Võti kurõ,
võti kurõ kukro pääle,
veie kurõ,
veie kurõ Võro turgu.
Möie kurõ,
möie kurõ, osti näio,
lätsi kodo,
lätsi kodo, peie pulmõ.
Lätsi lauta,
lätsi lauta lammast tapma.
Lammas nakas´,
lammas nakas´ kõnõlõma:
Är’ sa iks minno,
är’ sa iks minno ärä’ tapku’,
ma anna sullõ,
ma anna sullõ punna villo,
talvõl paari,
talvõl paari utõtallõ.

Viis ja tekst: EÜS IX 1358 (343) & EÜS IX 1446/8 (28) < Räpina khk, Meeksi v, Naha k – A. O. Väisänen, A. Nirk < Juula Toriland, 50 a (1911).

Tagged in: loomad_räpina_ Read more... 0 comments

6. VÕI, VÕI, VÕÕRAS TULÕ (Rp) (Loomad kõnelevad)

Räpinä

VÕI, VÕI, VÕÕRAS TULÕ,
mingas võõras vasta võtta’?
Kuulõ’, peenü’ pernaan´e,
pääle’ peenü’ perremiis –
tapamõ’ mi häräkese.
Lätsi no lauta härgä tapma.
Härgä nakas´ üttelemä:
„Mul jääse ike’ ikkõmahe,
nuudikõnõ nuutskimahe.“
Kuulõ’, peenü’ perremiis,
pääle’ peenü’ pernaan´e –
tapamõ’ ut´ekõsõ.
Lätsi no lauta utt´e tapma.
Ut´e nakas´ üttelemä:
„Mul jäävä’ villa’ vinnümähe,
(jäävä’) vakka vannumahe.“

Või, või võõras tulõ,
mingas võõras vasta võtta’?!
Kuulõ’, peenü’ pernaan´e,
pääle’ peenü’ perremiis –
tapamõ’ mi kidekese.
Lätsi no lauta kitsõ tapma.
Kide nakas´ üttelemä:
„Ma’ anna suvõl suurta piimä,
talvõl paari pojakõisi“.

Või, või, võõras tulõ,
mingas võõras vasta võtta’?
Kuulõ’, peenü’ pernaan´e,
pääle’ peenü’ perremiis –
tapamõ’ mi tsiakõsõ!
Lätsi no lauta tsika tapma.
Tsiga nakas´ mu’ keeli kõnõlõma.
“Är’ sa minno ärä’ tapku’ –
Ma tuu sullõ põrssakõisi!”

Või, või, võõras tulõ,
mingas võõras vasta võtta’?
Kuulõ’, peenü’ pernaan´e,
pääle’ peenü’ perremiis –
tapamõ’ mi lehmäkese!
Lätsi no lauta lehmä tapma.
Lehm nakas´ mii’ keeli kõnõlõma:
“Är’ sa minno ärä’ tapku’ –
ma anna suvõl suurta piimä,
suvõl tuu sullõ vas´okõsõ!”

Viis: RKM III 3, 106 (64) < Vastseliina khk, Misso v, Saagri k, Hõbemäe t – I. L. Leesmaa < Nasta Vetemäe, 72 a (1956)
Tekst: H, Jagomann, 240/1 (33) < Räpina khk, Kõnnu k – J. Jagomann < Juula Grikul (1876) & (paar rida lisatud) ERA II 56, 15 (1) < Põlva khk, Rasina v, Kastmekoa (Kastmekoja) k – H. Tampere < Aleksander Koch, 53 a (1932).

Tagged in: loomad_räpina_Vastseliina_ Read more... 0 comments

7. LÖÖMI’ KOKKO KOLMÕKÕISI (Kan) (Loomad kõnelevad)

Kanepi

Eläjä’ kõnõlõsõ’

LÖÖMI’ KOKKO KOLMÕKÕISI, leela, leela, leela-mus leela.
Lätsi mina lauta lehmä tapma, leela, leela, leela-mus leela.
Lehm nakas´ mino keeli kõnõlõmma, leela, leela, leela-mus leela.
“Ärä’ sa minno ärä’ tapku’, leela, leela, leela-mus leela,
suvõl anna sullõ suurõ piimä, leela, leela, leela-mus leela,
talvõl till´o vas´okõsõ, leela, leela, leela-mus leela,
valgõ pääga päävokõsõ, leela, leela, leela-mus leela.”

Löömi’ kokko kolmõkõisi, leela, leela, leela-mus leela.
Lätsi mina lauta lammast tapma, leela, leela, leela-mus leela.
Lammas nakas´ mino keeli kõnõlõmma, leela, leela, leela-mus leela.
“Ärä’ sa minno ärä’ tapku’, leela, leela, leela-mus leela,
suvõl anna sulle suurõ villa, leela, leela, leela-mus leela,
talvõl paari põkokõisi, leela, leela, leela-mus leela.”

Löömi’ kokko kolmõkõisi, leela, leela, leela-mus leela,
üle niidü neläkeisi, leela, leela, leela-mus leela,
üle vii viiekeisi, leela, leela, leela-mus leela,
üle kulu kuvvõkõisi, leela, leela, leela-mus leela,
üle sälä säitsmekeisi, leela, leela, leela-mus leela,
üle kaala katsakõisi, leela, leela, leela-mus leela
üle üü ütsäkeisi, leela, leela, leela-mus leela,
üle külä kümnekeisi, leela, leela, leela-mus leela.

Teo Liisil tihkõ elo, leela, leela, leela-mus leela,
kar´ussil oll´ katõst halvõmb, leela, leela, leela-mus leela.
Es nä tohi’ kodo minnä’, leela, leela, leela-mus leela,
koton kur´a’ kuulutusõ’, leela, leela, leela-mus leela,
Halva naisõ haugutusõ’, leela, leela, leela-mus leela.
Neo’ jo läävä’ läbi süäme, leela, leela, leela-mus leela,
läbi hellä hengekese, leela, leela, leela-mus leela,
läbi sille silmäkese, leela, leela, leela-mus leela,
läbi kõrrõ kõrvakõsõ, leela, leela, leela-mus leela.

Viis ja tekst: ERA III 6, 251 (181) & ERA II 36, 193/5 (l) < Kanepi khk, Erastvere v, Kuuba k (Kuuba t) – K. Leichter, R. Viidebaum < Leena Arras, 64 a (1931).

Tagged in: kanepi_loomad_ Read more... 0 comments