Süküs sanditas

__________________*_____________

Read more... 0 comments

KADRI- JA MARDILAULUD

Read more... 0 comments

M a r d i l a u l u'

Read more... 0 comments

1. MÄRDI’ TULNU’ KAVVÕLT MAALTA (Rp)

Räpinä

1. Kaiblõmine

1.

MÄRDI’ TULNU’ KAVVÕLT MAALTA, märti, santi,
läbi suu ja läbi ligõda,
läbi pikä pilliruu,
läbi kalõ kastõhaan´a;
kastõhain iks lõõgas´ kaala.
Märdi küüdse’ külmetäse’,
märdi varba’ valutasõ’.
Märdi’ tulnu’ kavvõlt maalta,
kos neo’ kurõ’ kulda söövä’,
hani’ hal´ast hõpõt söövä’,
kos om veri vete pääl,
puna puiõ ossõ pääl.

2.Sissepallõmine

LASKÕ’ SISSE MÄRDIKEIST, märti, santi!
Märdi küüdse’ külmetäse’,
märdi varba’ valutasõ’!
Märdi’ tulnu’ kavvõlt maalta.
Et sa, Liise, tõsta’ linki,
et sa, Annõ, ava’ ussi!
Kui ei Liise tõsta’ linki,
kui ei Annõ ava’ ussi,
sis ma ussõ põõnost põrota,
saada maha’ sagarist!
Mul oma’ üteh ussõsepä’
siäh oma’ sagarasepä’.
Tii’ ussõ’ uibotsõ’,
sagara’ saaritsõ’.

Märt lastas sisse.

3.Käsk´mine

2.

VÕTKÕ’ TULI TUPPA, märti, märti,
valu vanna huunõhe!
Kui olõ-i pirdu parsilta,
võtkõ’ ruugu rästäst;
kui olõ-i põhku põrmandulta,
võta’ pindu pingi külest!
Peretütär siidisukka!
Et sa kepsi’ kelderihe,
Et sa kapsi’ kambõrihe,
tuu’ kintso kelderist,
tuu’ saaso saina päält,
tükükene Türgi lihha,
palakõnõ Paadi lihha,
tsipakõnõ tsialihha!
Massõtassõ märdi vaiv.

4.Tennämine

OLÕ’ TERVEH, PERENAAN´E, märti, märti,
kiä massi märdi vaiva,
jalakondsa kopsimisõ,
jalatalla tandsimisõ!
Sulutäüs sul suuri tsiko,
põhutäüs sul põrsit,
laadatäüs sul lambid,
viiskümmend viunõnna,
kuuskümmend sarvilista,
kuuskümmend kombajalga,
sada sarvikut,
tuhat tutupääkeist!

5.Jumalagajätmine

JUMALAGA, PARRÕ’, märti, märti,
jumalaga latsõ’,
jumalaga taadikõnõ,
jumalaga eidekene!

Viis 1: EÜS I 193 (7) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul (1904).
Viis 2: ERA III 6, 207 (58) < Räpina khk, Meeksi v, Mehikoorma k – K. Leichter < laulsid kaks inimest koos (1931).
Tekst(id): H III 31, 273/6 (1-5) < Räpina khk – Vold. Songi (1905).

Tagged in: kalender_räpina_ Read more... 0 comments

2. KAEMI’, KAEMI’, MÄRTISANTI’ (Rp)

Räpinä

Märdisandilaalu’ ja kombe’

1.

KAEMI’, KAEMI’, MÄRTISANTI’, märti, santi,
kas om meid siiä’ oodõt,
selle talolõ tahetu,
kas om põrmand puhtas pühit,
kas om luits luigakõnõ.
Märdi’ tulli’ kavvõlt maalt,
läbi suu, läbi ligõda,
ümbre ilma ümärä,
ümbre kuu kõvõra.
Tähe’ leivä’ täringit,
kuu kullapisarit.
Laskõ’ sisse märti, santi!
Perepoiga peenikene,
peretütär piigakõnõ,
lasõ’ Märti lämmähe,
pisokõsõ piistelemä!
Võta’ pirdu parsilta,
võta’ pindu pingi külest!
Kui olõ-i pindu pingi küleh,
sis võta’ ruugu rästäst,
puhu’ tuli kukõ suust
lõõdsu’ linnu lõvva alt!

Kui sisseminek om lubatu, sis kand Märdisant´e esä kõik uma’ latsõ’, kes hennäst koolus pandõh lumõ pääl lammõva’, ütstõõsõ perrä sisse ja pand neid niisama koolus olõmises põrmandu pääle maha’. Peräh sedä, kui kõik sisse omma’ kannõtu’, nakkas esä ummi latsi ello ajama, tä pand uma pikä nuia ütele koolulõ latsõlõ perse mano, puhk hõngo tää sisse. Õkva nakas koolu kässi ja jalgo liigutama ja kargas kärmäst üles. Niida tetäs kõigiga kõrdamüüdä. Om sii sündünü’, sis andas egäleütele ammõt´; esä oppas mõnõlõ mii’essä ja imä laul ahootsal, pakla’ langategemise tarvis näpovahel:

MINA KETRÄ SIIDI,
vala vaskilango –
mino poja’ proogõta’,
kar´alatsõ’ kaadsota’,
esi’ ihoalastõ,
miis pal´as paku pääl,
tirrrr virrrr, tirr virr.

Esä oppas:

ÜTS´ OM IKS ÜTS´,
kats´ silmä kassi pääh,
kolm jalga kliimipotil,
nelli nissa lehmi udarah,
viis´ varrast suka seereh,

Vai sis:

Viis´ sõrmõ mehe peoh,
säidse tähte taiva Sõglah,
katõssa karnapst!

Sedä piät egäüts Märdisandi poig perrä ütlemä, aga kes koirastiku peräst sedä ei tii’, saa nuiaga üle kühmä.

MÄRDI KÜÜDSE’ KÜLMETÄSE’, märti, santi,
märdi varba’ valutasõ’.
Märdi’ tulli’ kavvõlt maalt
läbi suu, läbi ligõda –
suuh samblõ’ sabisi’,
suuh tõrgõ’ tõrvaskannu’ –
läbi pikä pilliruu,
läbi kahrõ kastõhaina.
Pilliruugu pisti silmä,
kastõhain kääni kaala,
lõikhaina lõik´ sõrmõ.
Peremiis pereesäkene,
perenaane jämedäkene,
kui seo taaritõrikõnõ,
perepoiga peenikene
kui seo piidsavarrõkõnõ,
peretütär priskikene,
imä tütär helläkene!

Esä viskas viljä ja ütles pernaas´ele:

2.

KINÄ’ KESVÄ’, KALLI’ KAARA’, märti, märti,
rüä’ viil pall´o par´õmba’.
Tere’, pirru’, tere’, parrõ’,
tere’, ahi ammusuu,
tere’, ussõ’ uibodsõ’,
ussõsagara’ saaritsõ’,
ussõkunksi’ kuslapuidsõ’,
tere’, latsõ’ laja’mao’!
Tulõ’, Liiso, nõsta’ linki,
Tulõ’, Annõ, ava’ ussi!
Perremiis pereesäkene,
võta’ võti vajalta,
kapsi’ alla kelderehe,
tuu’ kinki külmäst kolgast,
kapsi’ lihha kambõrõst!
Siin oll´ eelä’ härgä tapõt,
toona’ tood´u-orikut,
märdi jago paika pantu,
märdi osa hoietu.
Massa’ ärä’ Märdi vaiva,
jalatalla tandsimine,
jalakundsa kopsimine!
Märdi’ tulnu’ kavvõlt maalt,
koh neo’ puitsõ’ pullisarvõ’,
hõbõhõdsõ’ õhvasarvõ’,
vasitsõ’ vasikasarvõ’,
koh neo’ kurõ’ kulda seivä’,
kurõ’ kulda, kana’ karda,
hani’ elavät hõbõhõt.

Ku midägi antu om, sis lauldas:

SAAGU’ SULLÕ SADA LAMMAST, märti, märti,
tuhat tutupääkeist,
sulutäüs suuri tsiko,
põhutäüs põrsit –
üts mõtsa minemä,
ütessä kodo tulõma!
Perremehele:
Kuu sullõ kuh´a loogu’,
päiv sullõ pää vidägu’,
ago sullõ har´a tekku’!

Ku midägi ei anda’, sis lauldas:

3.

KIÄ MI LAULU LAITÕNÕSSA,
hääli ärä’ põlganõssa,
selle saagu’ savitsõ’ latsõ’,
tulgu’ tuhakarvalidsõ’!
Susi söögu’ suuri tsiko,
põhutäüt põrsit –
ütessä mõtsa minemä,
üts´ kodo tulõma!
Sõra’ üles, sarvõ’ alla,
Kaal katõ kannu vaihõlõ!

Jumalagajätmine.

JUMMAL´ JÄÄGUA’ MI JÄLILE, märti, santi,
Maarja astku’ asõmõlõ,

Vai sis :

Juudas jäägu’ mi jälile,
Saadan astku’ asõmõlõ!

Viis 1: EÜS IX 1359 (350) < Räpina khk, Meeksi v, Naha k – A. O. Väisänen, A.Nirk, R. Tamm < Juula Toriland, 50 a (1912/13).
Viis 2: ERA III 6, 207 (58) < Räpina khk, Meeksi v, Mehikoorma k – K. Leichter < laulsid kaks inimest koos (1931).
viis 3: EÜS IX 1347 (294) < Räpina khk, Veriora v, Pääsna k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Mari Vierland, 41 a (1912/13)
Tekst: EKS 4° 4, 162/67 (34) < Räpina khk – Joh. Kotli (1877).

Tagged in: kalender_räpina_ Read more... 0 comments

3. MÄRDI’ UMMA’ KAUVÕST TULLU’ (Rg)

Rõugõ

Märdilaul

2.

MÄRDI’ UMMA’ KAUVÕST TULLU’, märti, santi,
läbi suu, läbi libõda,
läbi suurõ kastõhaina,
läbi pikä pilliruuva.
Kastõhain lõigas´ kaala,
pilliruug pisti silmi.
Laskõ’ sisse märdisandi’,
Märdi küüdse’ külmetäse’
Märdil varba’ valutasõ’!
Viska sisse viläõnnõ!
Tarõ katus karranõ,
aida katus kullanõ,
lauda katus lauvunõ.
Peremiis´, perenainõ,
võta’ võti, mine’ aita,
alõsta’ märdisandi pääle.
Är’ ti anku’ toorõst liha,
meil om kuri kotin kanda’,
är’ ti anku’ lehmäliha,
pull´ om lehmä nuhutanu’.
Parõmb ankõ’ tsiapekki,
küdsetüt ja keedetüt.

Viis 1: RKM III 3, 126 (170) < Rõuge khk, Vana-Roosa v – I. L. Leesmaa < Maali Sikk, 79 a (1956).
Viis 2: ERA III 7, 237 (2) < Rõuge khk, Tsooru v – Heinrich Pill (1933).
Tekst: ERA II 126, 578/9 (5) < Rõuge khk, Rogosi v, Murati m – A. Raadla < Otto Mintka (sünd 1883) (1936).

Tagged in: kalender_rõuge_ Read more... 0 comments

4. MÄRDI’ OMMA’ KAUGÕST TULLU’ (Rg)

Rõugõ

Märdilaul

2.

MÄRDI’ OMMA’ KAUGÕST TULLU’, märti, märti,
kon om pikä’ pilliruuva’,
kon om kalõ’ kastõhaina’.
Pilliruuva’ pisti’ silmä,
kastõhaina’ lõiksi’ kaala,
Märdil küüdse’ külmetäse’,
Märdil varba’ valutasõ’.
Võta’ pirdu pingi küllest,
võta’ lastu lauva küllest.
Sandi’ tahtva’ pehmet liha,
sandi’i taha’ lehmä liha,
pull´ om lehmä nuhutanu’.
Märdi’ toova’ viläõnnõ,
sulutäüve suuri tsirku,
põhutäüve põrssiid,
laudatäüve lambiid.

Viis 1: RKM III 3, 120 (142) < Rõuge khk, Haanja v, Hudsali k – I. L. Leesmaa < Roosi Hudsal, 72 a (1956).
Viis 2: RKM III 3, 91 (1) < Rõuge khk, Soemetsa k, Lõvaski t (Võru raj, Kasaritsa k/n) – I. L. Leesmaa < Alide Raudsepp. 56 a (1956).
Tekst: ERA II 126, 612/3 (2) < Rõuge khk, Laitsna-Rogosi v, Rebase t – A. Raadla < Liisa Pulk (sünd 1853) (1936).

Tagged in: kalender_rõuge_ Read more... 0 comments

5. MÄRDI KÜÜDSE’ KÜLMETÄSE’ (Rg)

Rõugõ

Märdilaul

MÄRDI KÜÜDSE’ KÜLMETÄSE’, märti, santi,
Märdi varba’ valutasõ’.
Märdi’ omma’ kavvõst tullu’ –
üle suu, läbi likõ,
läbi pikä pilliruu,
läbi kalõ kastõhaina.
Märt iks kargas karaskiid,
ots´ vorstiotsakõisi.
Hiidä’ks vällä illust raha,
panõ’ vällä papõriid!
Siin om iilä’ härg tapõt,
sarvõ’ jäänü’ saina pääle,
hand jäänü’ aia pääle.

Viis ja tekst: ERA III 7, 53 (19) & ERA II 56, 87 (5) < Rõuge khk, Saaluse v, Soemõtsa t – Herbert Tampere < Marta Luik, 80 a (1932).

Tagged in: kalender_rõuge_ Read more... 0 comments

6. MÄRDI’ OMMA’ KAUGÕLT TULLU’ (Rg)

Rõugõ

Märdisantõ laul

MÄRDI’ OMMA’ KAUGÕLT TULLU’, märti,
läbi suu supa-sapa,
läbi pikä pilliruu.
Pilliruug seo pisti silmä,
kastõhain seo lõigas´ kaala.
Märdil küüdse’ külmetäse’,
Märdil varba’ valutasõ’.
Puhu’ no tuld tuhkhavvast,
laskõ’ märti lämmäle!
Ega mii’i olõ’ nälläsandi’,
mii’ olõmi’ nall´asandi’.

Andidõ pallõminõ:

TÕSTA’ NO LINKI, LIISUKÕNÕ, märti,
ava’ no usta, Annõkõnõ!
Võta’ pirdu parrõ päält,
puhu’ tuld tuhkhavvast!
Võta’ võti varna otsast,
aja’ tii aida poolõ,
käänä’ tii keldre poolõ –
lõika’ lihalipsukõisi,
kaksa’ rasvaraasakõisi.
Tuu’ linakurstikõisi,
saada’ villapeotäüt!
Märt ei taha’ tsialiha,
ega’ kalgõ kanaliha –
Märt taht pehmet hanipraati
ja ka Päidsü pääliha.

Viis ja tekst: ERA III 7, 57 (30) & ERA II 56, 127/8 (8< Rõuge khk, Tsooru v, as – Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a (1932). Fon 362 d.

Tagged in: kalender_rõuge_ Read more... 0 comments

7. KU EI MASSA’ MÄRDI VAIVA (Rg)

Rõugõ

Sõnotaminõ

KU EI MASSA’ MÄRDI VAIVA, aiju, raiju,
ku ei anna’ sandiandita –
linaluid kaivu aja.
Ku ei aidan andisida,
põlõt anda’ põlluvilja –
tilistelle’ tingäkeisi,
valaskõllõ’ vasõkõisi,
hõlistõllõ’ hõpõkõisi.
Ku ei massa’ märdi vaiva,
märdi küüdse külmehtüstä,
sis saagu’ sullõ savidsõ’ latsõ’,
katlakoogu karvalidsõ’,
ahootsa arvulidsõ’
musta moori moodulidsõ’,
kana’ sul kaivu munõgu’,
leevä’ sul ahjo unõgu’,
lambalauta elläv susi.

Viis: RKM III 3, 122 (149) < Rõuge khk, Varstu al – I. L. Leesmaa < Juuli Palm, 74 a (1956).
Tekst: E 71542 (3) < Rõuge khk – J. Gutves (1931).

Tagged in: kalender_rõuge_ Read more... 0 comments

8. LASKÕ’ SISSE MÄRTE SANTE (Hrg)

Hargla

Märte laul

LASKÕ’ SISSE MÄRTE SANT´E, märti,
Märdi’ omma’ siia’ tulnu’,
Märdi küüdse’ külmetäse’,
Märdi varba’ valutõsõ’.

Märdi’ omma’ kavvõst tulnu’,
läbi suu supa-sapa,
läbi ruu ripa-rapa.

Tulõ’ üles, peremiis´,
aja’ tii aida poolõ,
tii’ tii keldri poolõ,
aidast anna’ haniliha,
keldrest tuu’ kitsõliha.
Ei ma taha’ lehmäliha:
pull´ oll´ lehmä nuhutanu’
ei ma taha’ kanaliha,
kikas oll´ kanna kukistanu’,
kits oll´ iks kepsi löönü’.

Perenaanõ, naasõkõnõ,
panõ’ õks tuli lambilõ,
tii’ iks tii lauda poolõ,
kae’, kas om laudan lambakõisi,
kas om sulun s´uksukõisi.

Viis: ERA III 3, 163 (162) < Hargla khk, Mõniste v – E.Oja < Mari Kuus 70 a 1930 F 281c
Tekst: EVR IX 21/2 – Hargla khk, Mõniste v – P. Voolaine < Hipp Mõtus (1921) & E 73081 (1) < Hargla khk, Mõniste v – A. Ploomipuu (Valga Poegl. Gümn. IV kl õpilane) < Andri Karp.

Tagged in: hargla_kalender_ Read more... 0 comments

9. LASÕ’ SISSE MÄRDISANDI’ (Hrg)

Hargla

Märdi laul

LASÕ’ SISSE MÄRDISANDI’, märte, sante,
Märdi’ om ju kavvõlt tullu’,
läbi suu, läbi saarõ,
läbi pikä pilliruu,
läbi kalõ kastõhaina.
pilliruug sõrmõ pist´,
kastõhain sõrmõ tsusas´.

Laskõ’ sisse märdisantõ,
Märdil küüdse’ külmäse’,
jalavarba’ valutasõ’.
Perenaisõ’ paksukõsõ’,
toogõ’ siiä’ märdi vorsti’,
kandkõ’ siiä’ kakukõsõ’-

Märdi sajatus, kui midagi ei antud:

SAAGU’ SU PÕLLU’ PÕDÕMA, märte, sante,
saagu’ su karja kaduma,
sandi sugu õks sugõnõs.

Viis: ERA III 7, 140 (19) < Hargla khk, Taheva v – H. Tampere < Leena Kahr, 78 a (1935). Fon 444 e.
Tekst: RKM II 144, 20 (11) < Hargla khk, Mõniste v, Saru as < Hummuli – S. Lätt < Anne Mesin, 75 a (1962) & RKM II 92, 459, 461 < Mõniste – M. Kokk < koguja mälestuste järgi (1959).

Tagged in: harglakalender_ Read more... 0 comments

10. MÄRDI’ OMMA’ KAVVÕST TULNU’ (Hrg)

Hargla

Mardiõhtu laul

Variant:

Var:

MÄRDI’ OMMA’ KAVVÕST TULNU’, märti, santi.
ega märdi’ ilmast tulõ’,
märdi’ tulli’ taivastõ,
taivastõ, korgõ’õstõ,
jahiliht´ lõigas´ jala,
pilliruugu pisti silmä.

Viis ja tekst: ERA III 7, 140 (19) < Hargla khk, Taheva v – H. Tampere < Leena Kahr, 78 a (1935). Fon 444 e.

Tagged in: hargla_kalender_ Read more... 0 comments

11. MARDIPÄEVA KOMBESTIK (Krl)

Karula

Noored tulevad kokku…

NOOREMAD MEHED NING NAISED TULEVAD KOKKU. Ehitakse nii, et neid ära ei tunta. Eelistatum rõivastus on meestel naiste, ning naistel meeste riietus. Näole tehakse masked ette. Nende hulgast valitakse üks mardi isaks, kellel suur kasetohust habe ning kell käes. Mardiema on meesterahvas naise riietes. Teised koguvad andeid.

Mardid jooksevad (pimeda]) hilja õhtul. Nii tulevad nad talu ukse ette, kus mardi-isa kella kõlistab ja emaga ühes laulma hakkavad. Kuna teised mardid mängivad ning tantsivad.

Siis tehakse uks lahti ning Mardid astuvad sisse. Tantsitakse ning lauldakse kuni neile antakse andeid. Siis hakkavad nad lauluga minema, soovides hääd vilja ning looma õnne perele. Nii käiakse mitmed talud õhtu jooksul läbi. Kadridel, kes jooksevad Martidest hiljem on samad kombed kui Martidelgi. Ka laulud (on) ja riietus on samad. Kadrid soovivad hääd villa õnne, sest sellel päeval niidetakse lambaid.

Elun üts´ kõrd käve märdin, õdagu panni vahtsõ’ tsuvva’ jalga, ommuku tulli tagasi, olli’ pall´a’ nööri’. Kadrisandin ka käüdi. Muud vahet es olõ’, sis laulõti – ”katre”.

RKM II 225, 58 (4) < Karula, Valga raj, Korijärve k, Sangaste k/n, Pässä t – E.Tampere < Leena Lüüs, 74 a (1967) & E 78395/6 < Karula – A. Springer (Valga Poeglaste Gümnaasium) < A. Kargaja (1930).

Latsõkõsõ’, tands´kõ’!

Vanasant´:

“Latsõkõsõ’, tands´kõ’, tands´kõ’! – Ta ei viisi’ tandsi’, ta om mul vanakõnõ, ta om mul ukkalännü’ tüdrik, taalõ vaja vitsa anda’.”

Üts´ sis ütel´:

“Ma’ olõ nii ää lats´.”
Anti jupp´ vorsti, raha. Sis lätsive’ jälle. Peräst tetti pidu. Sääl süüdi ja juudi. Katõ nädäli peräst tei’ pidu, kes sandi’ olli’. Mõnõn talun tetti, kel suurõmba’ ruumi’. Tetti tsõõri, visati panti. Peräst lunastõdi’ pandi’ vällä.

RKM II 145, 93/4 < Koorküla k/n, Lüllemäe, Otikese t [Karula khk., Helme] – L. Briedis < Marie Korge, 75 a (1962).

Tagged in: kalender_Karula_ Read more... 0 comments

12. LASKÕ’ SISSE MÄRDIKEISI (Krl)

Karula

Märdisantõ laul

1.

LASKÕ’ SISSE MÄRDIKEISI, märte (või: märti)!
Mii’ olõ kavvõst tulnu’,
läbi suu sopa-sapa,
läbi ruu ropa-rapa,
läbi vii vipa-vapa;
läbi laja laanõmõtsa,
läbi pikä pilliruu.
Pilliruugu pisti silmä,
jaelehti lõiksi jala.

Kuulõ’, kulla peremiisi,
kuulõ’, kulla perenaanõ,
laskõ’ sisse märdikese’!

2.

KUULÕ, KULLA PEREMIISI, märti, santi,
kuulõ’, kulla perenaanõ:
är’ sa angu’ lehmäliha,
pull´ om lehmä nuhutanu’!
är’ sa angu’ lambaliha,
oinas om lambal otsan käünü’!
Anna’ (meile) origu otsaesist!

Kuulõ’, kulla peremiisi,
mine’ sa alla talli manu’ –
hobu tekk´ tille täkukõsõ.
Kuulõ’, kuulõ’, perenaanõ,
mine’ sa alla lauda manu’ –
lehm tõi sullõ vasiga,
ut´e tille tallõkõsõ!

Viis 1: EÜS IX 1283 (38) < Karula khk, V-Antsla v – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Mari Sarik, 55 a (1912/13).
Viis 2: EÜS VI 195 (4) < Karula khk – A. Kiiss (1909).
Tekst: H II 36, 100/2 (111) < Urvaste, Karula, Vana-Antsla – Gustav Seen < Maali Ludsa, 6 a (1893).

Tagged in: kalender_Karula_ Read more... 0 comments

13. LASKÕ SISSE MÄRDISANDI’ (Krl)

Karula

Ussõ taadõ

LASKÕ’ SISSE MÄRDISANDI’, märti, märti,
märdi’ omma’ kavvõst tulnu’.
Pilliruug neil silmä pist´,
jahileht´ neil jala lõigas´,
kastõhain neil kaala lõigas´.

Laskõ’ sisse märdisandi’,
märte küüdse’ külmetävä’,
laskõ’ sisse märdisandi’,
märte varva’ valutava’!

Märt ei taha’ tsialiha,
märt taht lahja lambaliha.

Täämbä om siin härgä tapõt,
härjä hand om aia pääl,
härjä sarvõ’ saina pääl.

Õnnistamine

VISKA SISSE VILLÄÕNNÕ,
jummal´ peremiist õnnistagu’,
piiripennärt pikendägu’!

Sulutäüs suuri tsiku,
põhutäüs põrsiid
ja laudatäüs lambiid.

Viis: RKM II 307, 365/6 (3) < Karula khk – Ingrid Rüütel < Hilda Reiles (sünd 1914) (1973).
Tekst: EÜS VI 222 (8) < Karula khk ja v, Väheru m – A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi < Kriste Hiiop, 55 a [< Sangaste khk, Ann Ilves, 54 a < Sangaste, Ann Jauhka, 39 a < Karula khk ja v, Väheru m, Triina Leer, 70 a < Karula khk ja v, Väheru m. < V-Antsla v (1909).]

Tagged in: kalender_Karula_ Read more... 0 comments

14. TALUTÜTÄR, TUVIKÕNI (Krl)

Karula

Lõõdsu’ tuli tarrõ

TALUTÜTÄR, TUVIKÕNI, märde (märte),
kirjupihta peenikõni,
tulõ’ üles vuutõ’õlt,
puhu’ tulda tuhkhavvast,
lõõdsu’ lõhna põrmandult.
Võta’ pirdu peldistä,
pöörä’ pirdu peldistä,
haara’ haku ahust.

Ku ei olõ’ haku ahun,
sõs võta’ pindu parrõ küllest,
ku ei olõ’ pindu parrõ küllen,
võta’ laest lastukõni,
ku ei olõ’ laen lastukõist,
tuu’ laudast lambahainu,
ku ei olõ’ laudan lambahainu,
kaksa’ hainu karhupersest!

Puhu’ tulda tuhkhavvast,
lõõdsu’ lõhna põrmandult!

Viis: RKM II 307, 365/6 (3) < Karula khk – Ingrid Rüütel < Hilda Reiles (sünd 1914) (1973).
Tekst: EÜS VI 222 (8) < Karula khk ja v, Väheru m – A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi < Kriste Hiiop, 55 a [< Sangaste khk, Ann Ilves, 54 a < Sangaste, Ann Jauhka, 39 a < Karula khk ja v, Väheru m, Triina Leer, 70 a < Karula khk ja v, Väheru m. < V-Antsla v (1909).]

Tagged in: kalender_Karula_ Read more... 0 comments