Räpinä
Kadripäävä laul
KADRI’ TULLI’ KAUGÕLT MAALTA, kadrikoo, kadrikoo,
läbi suu, läbi laanõ,
läbi pikä pilliruu,
läbi kalõ kastõhaan´a.
Pilliruugo piste silmä,
kastõhaina lõõgas´ kaala.
Kadri’ tulli’ tuulta maalta,
kos nii’ kurõ’ kulda söövä’,
hani’ hal´ast hõbõhõt,
kos oma’ puust pulli sarvõ’,
hõbõhõsta õhva sarvõ’.
Laskõ’ sisse siidi-kadri’!
Tulgõ’ vasta pererahvas!
Kui ei olõ’ tulda tarõn,
tulda tarõn, pirda parsil,
võtkõ’ iks tuli tarrõ,
valu vanna huunõhe!
Kui ei olõ’ pirda parsil,
võtkõ’ ruugo räästäst,
võtkõ’ iks tuli tuppa,
valu vanna huunõhe!
Annõkõnõ, ava’ usta,
Liisokõnõ, linki liikta’!
Peremiis pereesäkene,
perenaan´e naas´ekõnõ!
Tere’, pirru’, tere’, parrõ’,
tere’, latsõ’, laja’mao’,
tere’, ahi, ammusuu!
Siin om põrmand heidet hernist,
pingi’ seebistä silitü’.
Siin oma’ helde’ emändä’,
kuldakalli’ esändä’.
Peremiis, pereesäkene,
perenaan´e, naas´ekõnõ!
Võta’ võti vaja otsast,
kirstuvõti kapi otsast,
aidavõti aho päält,
koobavõti kivi päält!
Kapsi’ ärä’ kambõrihe,
kepsi’ kenä kelderihe,
tuu’ säält meele toidussida,
amta’ vällä anomist:
tsipakõsõ tsialihha,
kendsokõnõ kitsõlihha,
varna otsast vas´kalihha!
Perepoiga siidisukka,
rapta’ meele rahakotti,
puista’ meele rahapunga!
Peretütär neitsikene,
sõõra’ meele sõrmussida,
rapta’ meele raag´akõisi!
Teno taivataadõlõ,
au suurõ Maarijallõ,
kiä sii mass´e kadri vaiva,
kadri kondsa kopsimise,
kadri talla tandsimise!
Viis: EÜS IX 1347 (297) < Räpina khk, Veriora v, Pääsna k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Mari Wierland (Vierland, Viirand) (sünd Pragi vallas), 41 a (1912/13).
Tekst: H III 31, 493/97 (V) < Räpina – O. Jõgever < Hindrik Heering (1905).