Urvastõ
Vanu mardikombeid
MARDI- JA KADRIPÄEV OLI IGATI LÕBUS PÄEV vanade eestlaste juures. Mardiõhtul käisid “mardid” – noored mehed lauldes ja mängides mööda küla, et naljaga endale mitmesugusid andeid paluda.
Rahvajutu järele olid nad Lutherusest saadik ilmas. Neil olla omal maa, kus nad elada, päeval ei võivat nad ennast inimestele näidata, sest nad olla liiga “karvased”.
“Mardid” käisid enamasti 10 – 15-kesi ühes salgas, kellest üks “isa” ja teine “ema” (poiss tüdruku riides) oli, teised olid nende “lapsed”. Isal oli pahumpidi pööratud kasukas seljas, õlest kübar pääs ja õlest vöö vööl. Vahel oli ta sikuku tehtud ja kutsuti teda “mardi-pukiks”. Siis olid tal õlgedest sarved pääs, kaenlas aiskell ja sabaks saunaviht. Muu keha oli üleni pahumpidi pöördud kasukaisse mässitud.
Mardi-ema kandis tüdruku riideid. Käes oli tal’ värten ja takud millest ta lõnga ketras. Teistel olid vanad riided ja kasakad seljas ja takkudest habemed ees. Nende isa oli vaene ja nii pidi ta kogu perekonnaga kerjamas käima.
E 78408/10 (1) < Urvaste khk, Antsla al – V. Mürk (Valga Poeglaste Gümnaasiumi õpil) (1931).