Karula
Laulikulõ juvva’. Halv laulik
***
Kaasitaminõ
KUIS MA TARGALT TANDSMA LÄÄ,
üle meelde hüplemä,
hoiat sa sinist sita vitä’,
magõ’õt maa kündä’,
sinepütt sita all,
makõ pütt maa all.
Lauljil suu kuiunu’,
keeleperä põri’inu’.
Mis sa laulat, ku ei mõista’,
mis sa veerit, ku ei viisi’!
Tsiga sinu sõna’ söönü’,
lammas laulu lakatanu’.
Ku sul sõna’ puudunõsõ’,
lauluvärsi’ vähänese’,
küll ma velle Riiga virota,
tõsõ saada Saksamaalõ. –
Säält lasõ tuua’ sõimusõnnu,
sõimusõnnu, laimulaulõ,
sis sai sõnnu sõglatäüs,
pääle pääkotitäüs.
Viis:
Tekst: EÜS VII 1042/4 (94) <Karula khk, Vana-Antsla v, Ähijärve k, Sibula t – Rud.Tamm < Mari Leius, 75 a. (Dbl EÜS VII 1290/1 (94))