Karula
Veerüq, päiv. Imä uut kodu
LÕHUQ, LÕHUQ, PÄÄVÄKENE,
lõhuq, päivä, lõunõdõ!
Sai s´aksa süümäle,
poodipoissõ pruukostis.
S´aksaq seieq sada kõrda,
mina üli ütsi kõrda,
ütsi kõrda, katsi kõrda.
Veeriq, veeriq, pääväkene,
tsõõriq, kulla tsõõrikõnõ!
Veeriq sinnäq, kon mu veli,
tsõõriq sinnäq, kon mu tsõdsõ.
Veeriq viie verstä taadõ,
tsõõriq kuvvõ kuusõ taadõ.
Päiv läts´, niu vereti,
imi iki, niu nõrõti.
Imi iki tütäriidä,
leinäs´ lehmänüssejiidä.
Kunas tulõ tütäriid,
astus armu linnukõisi?
Õdak tulõ, hummuk tulõ,
hummuk latsi laotas,
õdak latsi kokku kuts.
Õdak lugi lohetsiid,
hummuk arvas´ anumiid.
Mitu luku lohetsiid,
mitu arvu anumiid?
Tuhat luku lohetsiid,
sada arvu anumiid.
Viis: RKM II 225, 591 (1) < Karula khk, Sangaste v, Korijärve k – Herbert Tampere < Karl Vill (1964).
Tekst: H II 36, 266/7 (413) < Urvaste või Karula khk – Gustav Seen < mitu vanainimest Uue-Antsla valla vaestemajast (1893).