Rõugõ
Linakakminõ. Or´alaul
LIIGUQ SA, LIIGUQ, LINAKÕNÕ,
mineq sa otsa, osakõnõ.
Mineq sa otsa õdagusta,
veeräq viirde vetsernästä.
Meil om iks kuri kubijas,
om iks kalg´ perräkaeja.
Kuna iks olõ or´apäävä,
kuna tii teopääva!
Angõq mi kärro käsile,
hüvä sõna sõrmilõ.
Pangõ’ks mi käeq käümä,
pangõq sõrmõq sõudma.
Lasku-iq sõrmi sõimadaq,
lasku-iq vannuq käevarsi.
Kuri om iks seo or´a olõminõ,
tihkõ teotegemine.
Nuq iks põima põlvildõ,
käänä vihu käpikäläq,
põima iks pikä põllu,
ja laabi laja välä.
Kuna iks olõ or´apäävä,
kuna tii teopäävä!
Viis: ERA III 3, 51 (42) < Rõuge khk, Viitina v – E. Oja < Elfriede Raat, 28 a (1930).
Tekst: ERA II 126, 187/8 (8) < Rõuge khk, Laitsna-Rogosi v, Kikri k – A. Raadla < Marta Hunt, 51 a (1936).