Laisk neiu Jõhvi SÕITSIN SOOME, SÕITSIN SAARE, sada virsta saksamaale. Sial tulid vasta piigade parved. Vot kus piiad, nied õlid piiad – kääs õlid mustad, silmad mustad, iuksed üsnä sasised. Sõitsin Soome, sõitsin Saare, sada-aga-virsta Saksamaale. Sial tulid vastaContinue Reading
Virkuse õpetus Lüganuse ÕLGA VIKSID, TÜTARLAPSED, õlga viksid, käige kõrgid; virgud viiasse mehele, kõrgid kaugele kõsita; virgud viia viisi tõttu, kõrged suure kõnni (1) tõttu, laisad laia lindi tõttu, ja pahad palaka tõttu. Tüö tõttu viia tütar, vaiva tõttu vainelapsi.Continue Reading
Tule mulle Lüganuse NEITSIKENE, NOORUKENE, mis sina tõrgud mulle tulles, mulle, noorile mehile? Ei mina vii sind vihma kätte, ei saada sadude kätte: ma teen rukkid reielaie, õtrad teen mina õueeie, kaerad teen mina kammerije, nisud aitade vahele, oad uueContinue Reading
Nekruti laul Lüganuse MINU ELLA VELVIDANI, õst’ see Uljasta oboje, Samma mõisasta sadula, särgiriju rikka-alta, Kunda mõisast uue kuuvve, sukkad Soome soldatilta. Läks see Soomeje sõdaje – taha Narva tappelikku. Soome soldatid kõnelid: taga Narva naised targad: “Virupoiga peenikeine, kunniContinue Reading
Nekruti põgenemine. Sõjamees Lüganuse KASVI NOORIJA MEHIJA, kasvi kui uusi ubaja, terakaida erneeida, pieneida pähkeleida. Tuli väe võttemine, uusariie (hussaaride) õtsimine, kapraliie katsumine, siersandi sirbimine. Sõlmeti mehed sõdaje, värviti mehed vägeje, pandi pambu kandajaksa, kieguri kihutajaksa, laia püssi laskijaksa, mõõgaContinue Reading
Kaasa kaugel Lüganuse KUS ULGUB MINU OMANI, kus mul liigub linnukeine, kus mul tallub taimekeine, kus mul vaarub valge pääni? Linnas liigub linnukeine, Tallinas minu taimekeine, Pieterburis pienikene, Rogovikkis ruosikeine. Sie puhub turulla tulda, lõõtsub valget vainijulla. Turul on tuliContinue Reading
Saani tegemine. Noorik kodus käimas Jõhvi MINU VEIKE VELJEKENE tegi saanida salussa, kena kirja kuusikussa. Igas kuus lõi kõdara, igas päivas pani pärna. Sai sie saani valmiesta, tõi saani tua edeje, aii aisad akanaie, kutsus vaatama vanemad, katsuma küla-kälised, tõiseContinue Reading
Kaugele mehele Iisaku ÄRGU TEHKU TÕINE NAINE mis tegi minu emake – pani kalli kaugeelle, marjukese muile maile, toome tõisele vesile, ani muile allikuile, kana muile kaivu tiele. – Ei saa kuus kuuldaseni, nädalas ei nähäseni, aastas kätt ei andaseni,Continue Reading
Rõõmus nekrut Lüganuse Tekst ja viis: KKI, RLH 61:16 (10) < Lüganuse khk, Püssi – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Miili Kaukes (1961). MIES PÕLE LUODO LOMBERDAJAKS, kodoõvves komistajaks, ahjuargi armastajaks, tuanurga norutajaks! Mies on luodo vaenu tarvis, vaenu tarvis,Continue Reading
Pea piiramine Lüganuse sääl minu juuksed, sääl minu juuksed, sääl minu juuksed juuriti, sääl minu pia, sääl minu pia, sääl minu pia piirati. Tekst ja viis: RKM Mgn II 724 b < Lüganuse khk, Lohkuse k, Metsa t – HerbertContinue Reading
Surma sajatus. Vara vaeslapseks Lüganuse TAHAN MINA SURMAGA KÕNELDA, tahan mina taudi augutada – tappis isad, tappis emad, tappis päälta pää-vanemad, õtsasta õsa jägajad, alta laua aitijada, leelta leeme keitijada. Jättis mind onude oida, jättis mind tädide täite. Onu oisContinue Reading
Vara vaeslapseks Lüganuse JUMAL OIDKU SEDA LASTA, seda lasta sündimasta, sündimasta, kasvamasta, ke jäeneb emast järele, ke jäeneb isast järele, ke jäeb võeraste varale, ke jäeneb onode oida, ja jäeneb tädie täita, ja jäeb lelle lepitada. Onu ois sinu üheContinue Reading
Peretütar ja vaeslaps Lüganuse OI NEID, OI NEID ORJA PÄIVI, vaeselapse vaevapäivi – nad süövad putki põesa alt, ja juovad vett laende siest. neil siiski ihu on ilusam ja nende mokk on moodisem: ei neil silmalused sinised, ei kõrvaäersed kõllased;Continue Reading
Viin ja õlu Lüganuse MINA ÕIKAN AIA TAGANT, AIA TAGANT: „Andke mulle arva juua, arva juua, kahe kolme klaasi servast, klaasi servast, mina mekin mielta müeda, mielta müeda, tõstan tuopi jõudu müeda, jõudu müeda, katsun kanni ääri müeda, ääri müeda.”Continue Reading
Suits, tubakas Lüganuse PÕLETASIN PIIPU PIKALISTA, lasin suitsu sõõrelista, suust tõusis sinine suitsu, ninast neljakeeruline, mõni aga mõtles mõisa suitsu – see oli popsi piibu suitsu. Tekst: EÜS XII 1483 (64) < Lüganuse khk, Maidla v, Uniküla – V. RosenstrauchContinue Reading
Laisa nädal Lüganuse PÜHAPÄEVAL PÜIDSIN JUUA, esmaspäev heitsin magama, teisipäev veel aegutasin, kesknädalil keerasin teise külje, neljapäev õhta norskasin, reede õhtani ringutasin, laupäev und vast lahutasin, pühapäev tuli jälle kätte – siis panen hambad varna otsa, puhkama ja puhkama. Tekst:Continue Reading
Õlu ja viin Lüganuse KÕRTSINAINE KRÕÕDAKENE, linnanaine Leenukene, maanaine Maretikene, valab viltu viinaklaasid, kallab kõrva õllekannud. Joome me’ seda õlluta, kus on vaksu vahtu peala sööme seda lihada, kus on peial pekki peal, sead on süömata lihavad teised paksud painamatta.Continue Reading
Õlu, humal Jõhvi ÕLUT TIEB MINULE SOOJA! ma tien õllele palava, kütan kannule kasuka, umalalle uue kuue! Oh sina umal ullukene, võtid miele mieste piasta, tanu targa naise piasta! Tekst: EÜS VI 1179 (88) < Jõhvi khk, Kohtla v, KävaContinue Reading
Õlu ja viin. Humal Jõhvi VISSIST VIINADA TAHAKSIN, taas olen õlle tarbeella, ei õle ullu andejada, kannu kätte kandejada. Umalast on mehed ullud, naised kaljasta kavalad, tütar virku virreesta. Umal ulkus uulitsalla, käbi kärkis põesaassa, mõdu meie mõisaassa, viina allikasContinue Reading
Humal Jõhvi ÕDRAPIA ÕISKAS ARUSSA, käbi kärkis põõsa’asta: “Tule tänna, noori miesi, noori miesi, kõrki poissi! Vie minu kotila koju, matila oma majaje, tõsta tõrre serva piale; aja minu ahju iare pääle – sialt mina vieren virre’eie, puen õllepuolikuie, ajanContinue Reading
Joodiku nädal. Kubjas ja teomees. Härjad murtud Lüganuse PÜHAPÄEVAL PÜITSIN JUUA, esmaspäeval und magada, teisipäeval teule minna, kesknädal uue atra uhkusel, vana sahkade varala. Siis tuli kupjas kõrtsi poolt, pani aga minda kündemaie. „Oh sina kuldane kubjas, mesimarja mõisa meesi,Continue Reading
Kuri mõis. Kuri kubjas Lüganuse OH SINA KURI MÕISA KUBJAS, ära sina sunni suurta tükki, ega pane palju maada, nüüd on kesad kuivetanud, rohu juured roosetanud – ära sie rikub ärja paarid, ruunad reisista revati, täkud kabjusta kaoti, ärjad seisavadContinue Reading
Kuri kubjas. Kubjas peksab Vaivara Kubjas peksab. Kasvatus asjata ISA KIIGUTAS MINUDA, ema kiigutas minuda, imetas, silitas peada, mõtles kaksi kasvamaie, üheksa ülenemaie. Kasvis üksi kangekaela, veeres vemmelde alune; kiigub kilteri eessa, vaarub vemmelde vahelda. Piits on kilteri pihussa, kaigasContinue Reading
Seni ema armas, kui naine võtmata Vaivara SENI EMA ARMAS POIGA, kui on naine kuulamatta, tinarinda tingimatta. Kui saab naine kuulatust, ja tinarinda tingitust, kui saab viinad kokku juodud, kihlal kokku kinnidettu, laulatusel kokko pandud – siis jo üellakse emalle:Continue Reading
Tütred vette Lüganuse EHITELLIN VENNAKESTA, kübaraie, kindaaie, saduliie, saapa´aie, luulin linnaje minema, saksa asjuje ajama. Vend ju kompis kosjateeda ajas neiu asja teeda, tuli kosjasta koduje, lõi kübara laua peale, kindad kübara peale, sadul salve serva päälle, saapad sadula päälle,Continue Reading
Tütred vette Lüganuse EHITELIN VELJEKESTA ehitelin, kehitelin, luulin linnaie minema, saksa askelid ajava, herra killa kiigutava, rohu raamatu vedava. Veli kõndis kosja teeda, ai neiu asja teeda. Tuli kosjasta koduje, lei kübara laua pääle, kindad kübara pääle, sadul salvu servaContinue Reading
Tütred vette Vaivara EHITELIN VENNAKESTA, ehitelin, kenitelin, kübarie kenastie, vaski-vöö vammussie. Luulin linnaje menema, saksa asjua ajama – veli kõndis kosjateeda, ajas neiu asja-teeda. Tuli kosjasta kodoje, lei kübar lauva pääle, kindad kübara pääle, sadul salve serva pääle, ise pääleContinue Reading
Kuri kodu. Tuule tuba Vaivara KODU PEAN MINA MINEMA, kodo kurjust katsumaie, õelust valatamaie: kodo kuusi, koik on kurjad, kodo viisi, keik vihased, kõik on kurjad kulla pääle, õelad hõbeda pääle, valjud vaese lapse pääle! Akkasin mina menema, akkasin, ani,Continue Reading
Ära mine noorelt mehele Vaivara NEIUKENE, NUORUKENE, pitke pihta pienikene, miks läksid vara mehele, kese kasvu kaasae’ella? Kaasa ei pane kasvama, miesi mieli vottama. – Kaasa küsib kangapakko, miesi mieli (1) riide’ida. Kui jole (2) särki selgä müödä, ola-lappi oladeContinue Reading
Petis peiu Lüganuse ENNEM MINA USUN USSI KEELE, ussi keele, ussi meele, ennem kui noore poisi keele, poisi keeli, poisi meeli. Pois on loodud petijaks, petijaks ja püüdijaks. Pettis pere noore neiu: lubas osta uue mütsi, uue mütsi, uhke pitsi,Continue Reading
Kättemaks sakstele. Oma küla kiitus Vaivara Hirmus mõis. Meie poisid OLEKS MINU OLEMINE, tõiseks minu tegemine – ma paneks saksad sahkadeks, härrad ette härgadeks, kupjad taha kurgedeks, kiltrid sisse kiilideks. Künna, küüt, ja kalla, lauk, ja aja, see vana hobune!Continue Reading
Orja söök Vaivara PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisikene, luba lounetta küsida, aig on söömaje asuda: jo Purusa söödi lõunet, jo Purussa jo Jovissa, ammugi Alutagussa. Meie lõune leikamata, kala katki raijumata, siijakene siivamata, avvikene algamata. Peremees, peremehike, perenaine, naisikene, anna hästiContinue Reading
Halvad ehted. Ei tohi kiigele minna Jõhvi SAIN MINA, KALLIS, KIIGE PÄÄLE, ani aisude (aisade) vahele, nägin mina muilta musta roka, Annelt need ahedad käiksed Liisult linna lõngulised, Maril maani poogelised – minul vaesel valge rokka. Mina nuttades koduje, alatsedesContinue Reading
Ehted katki. Sepa lapsed Jõhvi ANN LÄKS LAUDA ÜPPAMAIE, küla alla kiige pääle, all oli pakku õunapuune, pääl oli lauda vahterane. Pakk läks katki õunapuune, lõhki lauda vahterane. Anne maha laua päälta, lõhki pauad kaulastanna, lehed laiad rindaltanna. Anne itkedesContinue Reading
Neiu ei taha mehele minna Lüganuse MINGE MÜÖDA, MEHED NUORED, käige kaugelt, kannusjalad, ei minust saane saani täidet, mehe uhket õlmalista, mehe kõrgi kõrvalista, mehe viksi vildilista, paha mehe palakalista. – Lubasid sina, eidekene, lubasid müia mölderille, kaubad teha kangurille,Continue Reading
Laevapuu. Pea piiramine. Ilusad juuksed. Maksaks palju Lüganuse RIIU RIKAS POISIKENE, Riiu rikas, maa kuningas, tahi tõissa õunapuie, tahi tammeje tajata, kadakaie kaldaaie. Tamm oli tarka rääkimaie, kadakas kõnelemaie: „Äla sa minuda raiu, mina kasvalen karilla, sõisan mere servaContinue Reading
Uhke neiu Vaivara MEHI ON MONESUGUSID, ühte noori kaht en karda, viit en värvuke värsise (1), lähen mööda, väänan pääda, tõstan pärga kõrgemalle, lohotan lina juuksida, neile noorile mehile, ubasuile uhkemaile, kübär päile kõrgenille (1). (1) ümberkirjutusviga? Tekst: H IIContinue Reading
Neiud lähevad ära Vaivara ÕEKESED, ELLAKESED, lööme kokku kolmekesti, peame nõu neljakesti, lähme ära siita maalta, ära siita härra alta! Lähme suiks Soomemaale, päävaks kaheks Pärnumaale, aastaks Alutagusesse – küll meid hobul otsitasse, sälu-sääril sõidedasse, varsa-kapjul katsutasse! Tuld lõivad hoosteContinue Reading
Vaeslaps. Pulmad põllul Lüganuse OH MEIE KAKSI VAESTA LASTA, pole meile pulmatuba – me’ teeme pulmad põllu peale, aja äärde ange peale, söödinurk on söömalaud, põllupeenar istepink. lustikõrs me’ lusikas, külatänav tantsurind. taeva äär on torupill, vikerkaar me’ viiulmäng. Tekst:Continue Reading
Kaevul kosija. Neiu kaup kambris Lüganuse ISA AI MINU KÜNDAMAIJE, Minu meel tegi varga´alle, Pistin päitsed põuessa, Varga valjad vöö vahele. Tuli vastu kroonu kõrbi, pistsin päitsed päheje, varga valjad vöö vahelta, lein jalad jalustimije, ratsu kae randemije. Sõidin üleContinue Reading
Miks mullu ei tulnud? Kaevul kosija Lüganuse „NEITSIKENE, NOORUKENE, kirjapihta peenikene, miks sa mulle mullu ei tulnud, kui käisid käsud järele, viied viinad, kuued kosjad, kaheksamad õlletoobid?” „Peiukene, poisikene, viinad viska vedeje, saiad saada sohuje, koogid küla koeradele, rublatükidContinue Reading
Neiud põlgavad, et pole ehteid Vaivara SÖÖTÄSIN HALLI, JOOTASIN HALLI, laksutasin halli lakka, silitäsin halli saba, panin mie halli rakeje: pähäje punased päitsed, kaulaje kabedad ranged. Soitasin Sooro külässe, Sooro neidude segaje. Tuli vastu neidu tropi: sinised silmäd, keldased kauladContinue Reading
Metsast mehele Vaivara ÕEKENE, ELLAKENE, metsast said sina mehele, puude otsast poisile – puud olid sinu pulmalised, kased valged kaasa-naised, leppad sirgemad sõsarad; hunt oli pulma oldermanni, karu kallis saanitekki, siga suuri sõidunaine, rebane roa tegija, jänes vilgas peijupoissi. Söödi-tükkContinue Reading
Hoiatus pika naise eest Vaivara OH MINU ELLA VENNAKENE, ära sa enne votta naista, kui mina kasvan kaasikusta, saan saani soitajasta, kodara kolistajasta, ummiskengä uhtijasta, valge suka vaalijasta, pike pengi istujasta. Oh minu ella vennakene, ärä votta pika naista –Continue Reading
Kolm hälli Vaivara KOLM OLI KÄTKITTA TUVASSA, kolm oli kätte (?) kätkidessa, üks oli liidetü lageje, toine oli keski permantulla, kolmas oli säädu sängi pääle. Midä oli liidetü lageje, se sääl suitsu suisuteli, liiga löülü leeguteli; mii oli keski permantulla,Continue Reading
Kolm kägu. Kolm halba ilma peal Lüganuse KUKKUS KOLMI KÄGUDA, üks see kukkus hoole tõttu, teine kukkus vaeva tõttu, kolmas kukkus leina tõttu. See, kes kukkus hoole tõttu, see oli vaene lapsekene, see, kes kukkus vaeva tõttu, see oli vaeneContinue Reading
Mitu halba. Vaeslapse laul Lüganuse MITUS VAESTA ILMA PÄÄLE? Kolm om vaesta ilma pääle: uits ep om tüdar emätu, tõine om poiga isätu, kolmas vaene leskenaine. Kust tunnus tüdar emätu? Ar(g)ipäva ommukulle, tõusub üles ommukulla, lähab ta lehmi lüssamaie, leinätenContinue Reading
Vaeslapse laul Lüganuse MEIE KATEKSI SÕSARA, kateksi ema kanatse, üte leevä linnukese, üte taari tallekese, üte piimä pääsukese. Üits ep emä meid imeti, üits ep memme meelitasi, üits ep taati taldsutasi. Memme hois´ oma sülena, taati tantsit põlve pääle, eiContinue Reading
Vaeslaps ja külm Vaivara VILU, VILU, KÜLMA, KÜLMA vilu külmetas minuda, mina kalis kanatele, vilu vastu veretele. Kust võtan vilule villu, kust kastele kasuka – vilu lamas niitemata, kaste lamas kavatamata, alle lamas algamata. Kas soen susilta villa, vai kasinContinue Reading
Petis peiu Lüganuse „NEITSIKENE, NOORUKENE, linapihta peenikene, tule mulle ja tõota, ma läen püha Peterburi, joosen rutust Rootsimaale.” Tuli tundi, veeri päiva, sai mööda mõni nädala, tuli kodo peiukene, tõi sie piitsa Peterburist, tõi sie ruosa Rootsimaalta, lõi sie peeneContinue Reading
Ori taevas Vaivara AIGA ORJAL ANNETIE, kätte orjal käänetie, joulusta kodoje juosta, mardista omile maile, katrinasta kaugulle. Ori uppunes lumeje, käed vahtoje vajosid, sormed soolaje sulasid. Viidi orja taivaje. Ori ulkus taivassa, Maria verava suussa. Siis vastas Vana Jumala: „TuleContinue Reading
Kättemaks sakstele. Orjade tee. Orja uni Vaivara MEIE IKKA TEOPOISID, kui me teolt jo tuleme ja me märjad jo oleme, huone lähme kuivatama, reie juure kuivatama. Mis me ahjuje ajame? Kupja kondid, kiltri kindad, reiepapi rinnakondid, nie me’ ahjuje ajame.Continue Reading
Petis peiu Vaivara KÜLL OLID PETTIS PEIUKENE, kavalikku kaasakene: petsid perest piene neiu: „Ei ma vie sind vihma kätte, ei saada sadude kätte! Ma tien otrad ukse alla, kaerad tien mina katusselle, linad lie aukudesse!” Ütlen jälle, ümber jälle, taasContinue Reading
Lesele mehele Lüganuse ÕEKENE, KREEDAKENE, ei luband lesele minna: lesk on paha lepitada, vana paha vaigistada. Annad sa lesele kätta – kätt kui külmale kivile; annad sa noorele kätta – kätt kui käopojale. Paned sa paa tulele, paa kõrvale padesedContinue Reading
Tuule tuba Vaivara Vaeselapse laul PÄIVAL PITKA TÖÖTA TEEME, siiki liigub liiga vitsa, painub selga paatsapuu! Kõik kullad lähvad koduje, kõik hellad oma emale – kus on kurbade koduke, vaestelaste varju paika? Sääl on kurbade koduke, vaestelaste varju paika, kusContinue Reading
Orjade tee. Orja uni Lüganuse SÕIDAME SEDA TEEDA MÖÖDA, kust on enne orjad kä nud, orjad käinud, ärjad läinud, ilja aga ulkunud unised, vara käinud vaesed lapsed. (Kuulin ukse uigastama, ukse lingi liigastama, lingi paula paugastama. mina mõtlin meelestani arvasinContinue Reading
Vaeslaps ema haual Lüganuse ÄRGE LÜÖGE VAESTA LASTA, ematuida itketage! – küll on vaesel lüöjaaida, lüöjaaida, lükkajaida, tõukajaida, tõmmajaida. Ei ole armu andajaida, pääsul pää silitajaida. Tõuseb tuuli – annab armu, paistab päiva – pääd silitab. – Tulitsed on tuuleContinue Reading
Ema haual Lüganuse MEID OLI KAKSI KAKSIKUIDA, paar oli pardi poegasida, kõnnivad kirikuteeda, valged rätikud käessa, tõine pühib tõise silmad, tõine tõise palget silitab. Minu ella eidekene, juba läksid mullu mulda mullu mulda, ammu auda, tunamullu Toonelaie. Jätsid tuomed muieContinue Reading
Ema haual Lüganuse MEIE KAKSI VAESTALASTA, käisime eile Iielassa, tunaeila Tuonelassa, käisime eide aua peala, auduja südame peala, tuojasi tua laela, kandajasi katusella. „Tõuse üles, eidekene, tõuse kirstu kinnitama, tõuse vakka valmistama, tõuse luku vüöd lugema, luoma looga kindaaida!” „EiContinue Reading
Ema haual Lüganuse ÕEKESED, HELLAKESED, lähme jaanilla kiriku, lähme eide haua peale, auduja südame peale. „Tõuse üles, eidekene, astu üles, audujani, kõnni üles, koorajani, tuise mu elu elama, tuise mu pidu pidama tuise vakka valmistama tuise mu jägu jägama!” EiteContinue Reading
Ema haual Vaivara ÕLI KAKSI VAESTALASTA, menid jaanipää keriku, nuttu-rättikud käessa, nuttu-kirjad rättikussa. Tõine pühkis tõise silmi, läksid isa haua pääle: „Tõise üles, isakene, tõise atra säädamaie! – Muud on menned kündemaie, meie atra säädamata, varo vits on väänemata, lippitiContinue Reading
Ärge lööge vaeslast. Ema haual Lüganuse ÄRGE LÜÖGE VAISTA LASTA, ematunda (ematut) itketägä – küll on vaisel lüöjuida, lüöjuida, lükkajuida, tõukajuida, tõmmajuida. – Ei ole armu andajada, pääsul pää silitajada: tuiseb tuuli, annab armu, paistab päiva, pääd silitab. Tuulitselt onContinue Reading
Ema haual Vaivara ÄRA SURI MO ISAKE, ära suri mo emake, jätis hulga hullukesi, tua täie tuvvikesi, lavva taie lapsukesi – võera toita, võera katta, võera lüia, võera lükka. – (Võeras) annab süiä hanguteli (hauguteli?), annab juvva, norguteli, otsib riiduContinue Reading
Ema haual. Suur tamm Lüganuse MEIE KAKSI VAESTALASTA, lähme jaanipäe kiriku, nutu-aga-rätikud käessa, leinapõlled on eessa. Itken eide aua päälla: „Tuis’ aga üles, eidekene, tuise üles, tõsta pääda, jalgu alleje arima, ann’ aga seepi, silmi pessa!” Eite kuuli, vasta kosti:Continue Reading
Orja palk. Ori taevas Lüganuse PEREMIES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene, õtsi uusi orjasida, palu uusi palgulisi, õtsi uusi ja usinu, palu uusi ja paraju, leia uusi leiva süöju! Peremies, peremehike, perenaine, naisukene! Pahast sina maksid orja palga, madalalla mattidella, kitsaalla kilmitulla,Continue Reading
Neli neidu. Arg kosilane Vaivara LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE, pühapäeva homikulla, aripäiva aigudella. Leisin neiud neljakesta, kogemata kolmekesta: üks aga kudus kuldavööda, teine lõi õbedast vööda, kolmas looga poogalista. Ei olnd julgust juure a’ada, kangust kaulaje karata, ei ka südant süliContinue Reading
Palju tütreid. Tütred vette Vaivara EHITELIN VELJÄKESTÄ, ehitelin ja opitelin, luulin linnäje minemä. Veli siis kondis kosja teida (plural), ajas neiu asja teida. Siis tuli kosjasta koduje, lõi kübärä lavva pääle, kindad kübärä pääle, ise pääle itkemaie: „Miks ei tulledContinue Reading
Heinast hobu. Vahelt vaene Vaivara TAHTSIN MINNA TALGUSELLE, odra pulmaje poeta, kaera varule valada. Küsisin isalt hobusta, vennalt vaski-val’l’aeida, oelt obe-narmaeida, sosarilt sormi-kindaeida – ei andand isa hobusta vend ei vaski-val’l’aeida, ode ei obe-narmaeida sosar ei sormi-kindaeida. Küsisin külast hobusta,Continue Reading
Tule mulle Lüganuse NEITSIKENE, NUORUKEINE, tule minu uole oidijasta, tule minu karja kaitsijasta, tule minu lehma lüpsijasta, tule minu sea süötijasta!” „Peiukeine, poisikeine, kie sinu uole enne oisi, kie sinu karja enne kaitses, kie sinu lehmad enne lüpsi, kie sinuContinue Reading
Vend kosjateel. Õe õpetus Lüganuse EHITELIN VELJEKEISTA, ehitelin, kenitelin, mõtlin mõisaje mineva, saksa asjuje ajama. Veli kõndis kõsja tieda, ahi neiu asja teida. Kui tuli kõsjasta koduje, lei kübara laua pale, kinda’ad kübara pale, saapad salvu serva pale, ise pääleContinue Reading
Lesenaise kaebus. Kurb kodu Vaivara ET LAS LAULAN RAHVASSANNA, teen ilu inimessissa, küll saan kurtada kodoje, itkeda oma toassa, leinada lee paena. Kodo on minul kurba sängi, taga nurgas nuttu-sängi. Oi minu mesine meesi, kalamarja kaasakene, tule Toonelt, jookse joonelt,Continue Reading
Lesenaise kaebus Lüganuse Kus istun – iken OI MINU MESINE MIESI, oi minu kalane kaasa, oi minu tuomi tõinepooli, oi minu kallis kaasakene. puhas tõinepoolekene, säädus sängie täidivine! Jätid minu, imme, itkemaie, jätid kulla kurtamaie, noorel põlvel nuttamaie. Kus minaContinue Reading
Surma sajatus Jõhvi MA TAHAN SURMAGA KÕNELDA, tahan taudi augutatta! Oh sina surma, suuri kuera! oh sina taudi, tappelikku! Muilt nopid nuoremaida, käärid kätkist kiikejaida, minult võtsid kõige vanema, õtsast õsa jagaja, lauast laste tallitaja, paal(t) – pää vanema! Tekst:Continue Reading
Lesenaise kaebus Jõhvi, Vaivara NINDA ON ALBA LESKI-NAINE kui tuba ilma tuketa; ninda on alba leski-naine kui kamber ilma katusetta; ninda on alba leski-naine kui sauna ilma samblita; ninda on alba leski-naine kui aita ilma aknata. Keik tuuled pealeja tulevad,Continue Reading
Naise kiitus. Ilus naine Vaivara VÕTSIN NAISE NUORUKESE, olekorre oigukese, piitsavarre pienikese; sie oli roosi sarnane, kaste-eina karvaline, mirdiruosi mieleline. Sie oli oige kui üks ouna, sie oli sile kui sibula, puhas, poisi puutumatta, käsi kärme katsumatta, punasarve puutumatta! Tekst:Continue Reading
Ilus naine Vaivara VOTSIN NAISE NUORUKESE, olekorre oigukese, see oli roosi sarnane, kaste-eina karvaline, mirdi-ruosi mieleline. sie oli oike kui ouna, sie oli sirge kui sibula, puhas poisi puutumatta, sinisarve sattumatta, punasarve puutumatta. EÜS VI 1150 (35) < Jõhvi khk,Continue Reading