PÕLITSIDE LAULUDE PERIMUSMAASTIKUL alustas ommuk päiväsõnade ja ärätämislauludega. Varra valgega, kui pilkpimme olli taganeman, aga päiv es ole viil mõne nuka vai tuka takast vällä tullu, alustedi edimeste toimetustega, talitedi eläjä ja nakati valmistama päivätüüde vasta. Varra kevädest ilda sügüseni õigati ommugide kokku ainamaale, karja, nurme vai talgitele minejit.
Päev, tule välja!
Üles, külarahvas!
Veere, päev!
__________________________
__Ü l e s__ü l e s!__
1. TULE VÄLLA, PÄEVAKENE! (San)
Sangaste
Päevale
Paista, päike
TULE VÄLLA, PÄEVAKENE,
ma tėė sulle pika pätsi,
tapan kuke kuusikusta,
musta kuke muru päälta,
halli kuke haavikusta.
Sedä karjusse leelutiva, niikavva kui päiv tuli väl´lä.
Viis: Ella Luugus (65a ) (RKM II 225, 617 (3) < Sangaste khk, Lauküla, Koljaku t – H. Tampere, 1967); teksti kirjutas üles J. Tamm (H II 59, 805 (75) < Sangaste khk, Tõlliste v < R. T., 1898).
2. KAE, KOST TULE KUUKÕNO (San)
Sangaste
KAE, KOST TULE KUUKÕNÕ,
astus armas aokõnõ –
kuu tõssi Kuuramaalt,
agu Narva allikast,
päiv Pärnu lättust.
Viis: Ella Luugus (65a ) (RKM II 225, 617 (3) < Sangaste khk, Lauküla, Koljaku t – H. Tampere, 1967); tekst: Maret Toss (H II 6, 759/60 (81) < Sangaste khk, Keeni – P. Saul, 1890)
3. ÜLES MAASTA, LAISKA MAITA (San)
Puhja
Üles karja saatma
Perenaese pilkamine
ÜLES MAASTA, LAISKA MAITA, üles, üles, üles,
üles lehmi nüssemaie, üles, üles, üles,
üles karja saatemaie, üles, üles, üles!
Joba kuu kua lävela, üles, üles, üles,
agu aida räästäenna, üles, üles, üles! –
Küllap kõivo karja saadap, üles, üles, üles,
küllap leppä lehmä nüssäp, üles, üles, üles!
Laulnud Mari Jürgenson (72 a) (42. EÜS VI 728 (59) ja (EÜS VI, 777 (40) < Puhja khk, Konguta v – E. Eisenschmidt, 1909).
4. ÜLES, ÜLES, KÜLARAHVAS! (Puh)
Puhja
Laisk neiu – lehmad lüpsmata
ÜLES, ÜLES, KÜLARAHVAS, üles, üles,
üles lehmi lüpsemaie (nüssemaie), üles, üles,
üles karja saatemaie, üles, üles!
Juba kuu koa lävel, üles, üles,
agu armas aida lävel, üles, üles.
Laiska neiu kosti vasta, üles, üles:
„Küllap leppa lehma lüpsa, üles, üles,
kahar kõivu karja saadi, üles, üles,
silepuu sinike söödi, üles, üles,
vaherpuu vasika joodi, üles, üles!”
Viis: Mari Pehka (pärit Puhjast, 58 a) (EÜS V 551 (9) – M. Pehka, 1908); tekst: Ann Sirel (H IV 3, 828/9 (12) < Puhja khk – D. Schmidt, 1888).
5. OI, TULE ÜLES, OI, TULE ÜLES! (Ote)
Sangaste/Otepää
OI, TULE ÜLES, OI, TULE ÜLES,
tule üles, valge vällän
tule üles, valge vällän!
Oi, juba kuu, oi, juba kuu,
juba kuu kua lävel,
juba kuu kua lävel!
Oi, juba agu, oi, juba agu,
agu aida arja pääl,
agu aida arja pääl!
Viis: J. Tamm (Hargla köster) EÜS I 800 (83) < Sangaste khk, Tõlliste v – J. Aavik, 1904), teksti kirjutas üles H. Maasen (E 26435/6 (28) < Palamuse < Otepää khk, Vastse-Otepää v, 1896).
__V e e r e,_p ä e v a k e n e!__
2. VEERI, VEERI, PÄIVAKENE! (San)
Sangaste
Veere, päev
VEERI, VEERI, PÄIVAKENE, velle, elle, leelo, leelo,
veeri sinna, kos mu velle, velle, elle, leelo, leelo,
sõõri sinna, kos mu sõtse, velle, elle, leelo, leelo.
Veli viie versta taga, velle, elle, leelo, leelo,
sõsar kuue kunnu taga, velle, elle, leelo, leelo,
katsema karjavitsa taga, velle, elle, leelo, leelo,
ütsema öö-päiva taga, velle, elle, leelo, leelo,
kümne küi-vitsa taga, velle, elle, leelo, leelo.
Viisi kirjutas üles A. Kiiss (EÜS VI 209 (86) < Sangaste khk, 1909); tekst: Fr. Raudsepp (50 a) (E 60962 < Sangaste khk, Kuigatsi v, Puka – J. Raudsepp, 1927).
3. VEERÜ PÄIVA, VIIDÄ AIGA! (San)
Sangaste
Veere, päev
VEERÜ PÄIVA, VIIDÄ AIGA,
kulu tunni, saa ma kodu!
Veerü vaeste vaiva tõttu,
kuningide kulla tõttu.
Vaesil olli vaiva pal´l´o,
kuningil ol´l´ kulda pal´l´o,
vaesil vaiva vaka täüsi,
kuningil kulda koti täüsi.
Veere, veere, päivakene,
veere velle aida pääle,
tsõõri sõsara kirstu pääle!
Vellel oli vereva aida,
sõsaral oll tsõõri kirstu.
Velle aida ha´lendasse,
sõsara kirstu tsõõrinesse.
Veeri, veeri, pääväkene,
kuulu’, kulla tunnikene,
veeri’ päiva, viida aiga,
kuulu’ tunni, saa ma kodo!
Veeri velle aita pääle,
tsõõri’ tsõtsi nurmi pääle,
vellel ol´l´ verevä aida’,
tsõtsil olli tsõõri nurme.
Viisi kirjutas üles A. Kiiss (EÜS VI 209 (87) < Sangaste khk, 1909); tekst: Liis Oberst (u 75 a) (H II 5, 547 (213) < Sangaste khk – J. Hurt, 1877); täiendatud (H III 23, 130 (16) < Sangaste khk – A. Raid, 1895) ja (H II 5, 428 (96) < Sangaste khk – J. Hurt < Mari Kirschbaum (Jukatsi Mari, u 35 a), 1877)
4. VEERE, VEERE, PÄIVAKENE! (San)
Sangaste
Veere, päev
VEERE, VEERE, PÄIVAKENE, le-lee, le-lo-le-lee,
veere, päiva, vetta mööda, le-lee, le-lo-le-lee,
ära lase, päiva, latvu mööda, le-lee, le-lo-le-lee,
laia laane lehti mööda, le-lee, le-lo-le-lee!
Veere, päiva, piina tõttu, le-lee, le-lo-le-lee,
vaesemehe vaėva tõttu, le-lee, le-lo-le-lee,
rikka mehe riide tõttu, le-lee, le-lo-le-lee,
õela mehe hõbe tõttu, le-lee, le-lo-le-lee.
Mis ma anna veeriale, le-lee, le-lo-le-lee?
Maarja manu magame, le-lee, le-lo-le-lee!
Ega Maarja maan ei maka, le-lee, le-lo-le-lee:
Maarja makas taivahenne, le-lee, le-lo-le-lee –
raudatse rae pääl, le-lee, le-lo-le-lee.
Kulda-risti täll om käen, le-lee, le-lo-le-lee,
hõbe-risti om täll peun, le-lee, le-lo-le-lee.
Viisi kirjutas üles A.A. Borenius-Lähteenkorva (ERV 251 (1804) < SKS, Lähteenkorva nr 309 < Sangaste khk, 1877), teksti J. Tamm (H II 59, 806 (76) < Sangaste khk, Tõlliste v < K., 1898)
5. VEERI, VEERI, PÄIVÄKÕNE! (Rõn)
Rõngu
Veere, päev
Karjatütrukukõse laul
VEERI, VEERI, PÄIVÄKÕNE, elleroo, elleroo,
veeri, päivä, vettä möödä, elleroo, elleroo,
lase mõtsa latvu möödä, elleroo, elleroo!
Veeri sinnä, kon mu velle, elleroo, elleroo,
tsõõri sinnä, kon mu tsõtsi, elleroo, elleroo!
Mes ma anna veerijäle, elleroo, elleroo?
Vöö ma anna veerijäle, elleroo, elleroo.
Mes ma anna tsõõrijäle, elleroo, elleroo?
Sõle anna tsõõrijäle, elleroo, elleroo.
Veeri, vöö vöölde pane, elleroo, elleroo,
tsõõri, sõle rinda pane, elleroo, elleroo!
Päiväkõne, mõrsjakõne, elleroo, elleroo,
veeri sinnä, kon mu velle, elleroo, elleroo,
tsõõri sinnä, kon mu tsõtsi, elleroo, elleroo!
Viisi ja teksti kirjutasid üles P. Kurg ja hr. Bruus (EÜS III 39 (37) ja EÜS II 34 (12) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k, 1905).
6. VEERI, VEERI, PÄEVÄKENE! (Rõn)
Rõngu
Veere, päev
Karjalatse laul. Õlletamine.
VEERI, VEERI, PÄEVÄKENE, õllele,
kulu, kulla tunnikene, õllele,
veeri, päiva, vetta mööda, õllele,
lase mõtsa latva mööda, õllele,
veeri sinna, kos mo veli, õllele,
tsõõri sinna, kos mo tsõtsi, õllele!
Veli om viie versta takkan, õllele,
tsõts om kuue kuuse takkan, õllele.
Viisi kirjutasid üles P. Kurg ja hr. Bruus (EÜS II 9 (12) < Rõngu khk, 1905); tekst: Ann Pulles (65 a) (EÜS VI, 314 (31) < Rõngu khk, v. vstmj. – A. Mõttus ja J. Sossi, 1909).
7. VEERÜ, VEERÜ, PÄIVAKENE! (Ote)
Otepää
Veere, päev
VEERÜ, VEERÜ, PÄIVAKENE,
veerü, päiva, vetta mööda,
lase laane latvu mööda!
Veerü sinna, kon mu velle,
tsõõru sinna, kon mu tsõtsi,
veerü velle aida pääle,
tsõõru tsõtsi kirstu pääle!
Veli viie versta taga,
tsõtsi kuvve kuuse taga.
Velle nurme häitsunessa,
tsõtsi nurme paistunessa,
vellel olli verevä aida,
tsõtsil olli tsõõri kirstu.
Viis: Mari Räps (59 a) (EÜS V, 93 (109) < Otepää khk, Pühajärve (end. Ilmjärve) v – E. Eisenschmidt, 1908); teksti kirjutas üles J. Tammemägi (H II 31, 584 (34) < Otepää, 1890).
8. VEERI, VEERI, PÄIVÄKÕNE! (Kam)
Kambja
Veere, päev
VEERI, VEERI, PÄIVÄKÕNE, elleroo, elleroo
tsõõri, tsõõri, mõrsjakõne, elleroo, elleroo,
veeri sinnä, kon mu velle, elleroo, elleroo,
tsõõri sinnä, kon mu tsõtsi, elleroo, elleroo!
Veli viie versta takan, elleroo, elleroo,
tsõtse kuvve kuuse takan, elleroo, elleroo.
Veeri, veeri, päiväkõne, elleroo, elleroo,
tsõõri, tsõõri, mõrsjakõne, elleroo, elleroo,
veeri sinnä, kon mu velle, elleroo, elleroo,
tsõõri sinnä, kon mu tsõtsi, elleroo, elleroo!
Laulnud: M. Klink (EÜS II 19 ja 79 (61) < Kambja khk – P. Kurg, 1905).
9. VEERI, VEERI, PÄIVÄKENE! (Ote)
Otepää
Veere, päev
Karjalatse laul
VEERI, VEERI, PÄIVÄKENE,
veeri viie versta taade,
veeri velle aida arja,
veeri sõsara kirstu nukka!
Võiju, võiju, mina vaene!
Võõral emäl vits om vallus –
omal emäl upin käen;
oma emä uigas kodu –
võõras emä aije mõtsa.
(Laulmise järele üles kirjutatud.)
Laulnud: Mari Räps (59 a) (EÜS V, 93 (109) < Otepää khk, Pühajärve (end. Ilmjärve) v – E. Eisenschmidt, 1908)
10. VEERI, VEERI, PÄEVÄKENE! (Puh)
Puhja
Veere, päev
Karjatse laul
VEERI, VEERI, PÄEVÄKENE,
veeri, päevä, vetta müüdä,
lase mõtsa latva müüdä!
Veeri sinnä, kon su velle,
tsõõri sinnä, kon su tsõtsi!
Veeri velle aida pääle,
tsõõri tsõtsi kirstu pääle –
velle aidan verevida,
tsõtsi kirstun kirivida –
verevida veerikida,
kirivida kindaida.
Ma lää aita ehtemaie,
pääle aida päädimaie,
ma pane kaala suure räti –
nii kui tsõtsi kirstu kaase,
ma pane ette laia põlle –
nii kui vihma vikerkaari.
Sis mina tapa tallekese,
anna sulle, anna otsa,
kingi sulle kindsu liha,
esi lõmbi leemekese.
Nii muudu laulseva karjalatse, kui talitseva, et päiv ruttu alla läässi.
Laulnud Kadri Sütt (75 a) (EÜS VI, 772/3 (36) < Puhja khk, Kavilda v – M. Pehka ja E. Eisenschmidt, 1909).
11. VEERI, VEERI, PÄIVAKENE! (Puh)
Puhja
Veere, päev
Karjalatse õhtale igatsus.
VEERI, VEERI, PÄIVAKENE,
veeri, päiva, vetta mööda,
lase mõtsa latva mööda,
veeri sinna, kon su velle,
sõõri sinna, kon sõsare,
veeri velle aida pääle,
sõõri sõtsi kirstu pääle.
Sinna päiva ootetie,
sääl on päival pailu tööda:
päiv suib sulasse pääda,
kammib karjalaste pääda.
Veeri, veeri, päivakene,
veeri alla vette poole,
sõõri, sõõri sinna poole,
sõõri sinna, kun su sõtsi,
veeri sinna, kun su velle.
Viis: Kadri Sütt (75 a) (EÜS VI 727 (55) < Puhja khk, Kavilda v – M. Pehka ja E. Eisenschmidt, 1909); tekst: Ann Sirel (H IV 3, 830 (14) < Puhja khk – D. Schmidt, 1888), täiendatud (ERM 51, 32 < Puhja khk, Ulila – A. Antik, 1915).
