VISTEL-VASTEL POISIKENE… Vastlad lõpetasid talvised tööd – näiteks puude tegemise. Selle päeva kohta kehtisid mitmed töökeelud. Et kari edeneks ja vilja saaks rohkesti, et lina kasvaks „kui see linti“ ja et küla (kogukond) oleks õnnetuste eest hoitud, seda pidi tagama mitmekesine vastlakombestik. Vastlasõitu tehakse siiani, muu kombestik („metsiku“ tegemine, kada-ajamine) on aga ununenud.
Tulge liugu laskma
Kes ei tule liugu laskma…
Linad liulaskjale
Vastlasantide laul
__V a s t l a l a u l u d__
1. TULGE, TULGE LIUGU LASKMA!
Vastlalaul
Kodavere/Ta-Maarja
Liugulaskmise laul. Vastlapäeva laul
Liugu, laugu!
TULGE, TULGE LIUGU LASKMA, liugu, laugu,
liugu laskma, laugu laskma, liugu, laugu!
Nõnda pikäs saagu lina, liugu, laugu,
kui nii rii jällekese, liugu, laugu!
Lina meile, luu küläle, liugu, laugu,
lina meile linikus, liugu, laugu,
pakla pallapoolikus, liugu, laugu!
Lina livvu laskijile, liugu, laugu,
takud taren istujile, liugu, laugu!
Meile saava sileda lina, liugu, laugu,
küläle kolgi-alatse, liugu, laugu.
Kelle kukke kuldahanda, liugu, laugu?
Meie kukke kuldahanda, liugu, laugu.
Kelle kana vaskikaala, liugu, laugu?
Meie kana vaskikaala, liugu, laugu.
Kell’ om riida ristatside, liugu, laugu,
vana alu vastatside, liugu, laugu?
Meie riida ristatside, liugu, laugu,
vana alu vastatside, liugu, laugu.
Külanaise, näiukese, liugu, laugu,
heitse latse vootele, liugu, laugu,
imeväd esä sülele, liugu, laugu!
Tulge, tulge liugu laskma, liugu, laugu!
Kui ei tule liugu laskma, liugu, laugu,
lina siis kursti kuluma, liugu, laugu,
villavakka vanuma, liugu, laugu!
Viis: Sohvi Sepp (83 a) (RKM II 57, 371 (2) < Kodavere khk, Kokora v, Torila k – H. Tampere, 1954), tekst: Mari Meos (H II 56, 552/3 (7a) < Ta-Maarja khk, Ilmatsalu v – K. E. Sööt, 1885 kirja pandud, 1895 saadetud).
2. LINADELLE PIKKA KIUDU
Linad liulaskjale
Kodavere/Laiuse
Liugu, laugu!
LINADELLE PIKKA KIUDU, liugu, laugu,
linad pikad peenikesed, liugu, laugu,
linad liulaskijallee, liugu, laugu,
takud tagast tõukajalle, liugu, laugu,
ebemed eest vedajalle, liugu, laugu,
tutrad tuas istujalle, liugu, laugu.
Vanemate käest. See oli kangest moodis. Lasti liuugu! Vanaste ja nüüdki süüakse kolm korda päevas, lastel antakse vahepalukest söögiks.
Viis: Sohvi Sepp (83 a) (RKM III 3, 79 (90) < Kodavere khk, Kokora v, Torila k – A. Garshnek, 1955); tekst: Anna Räpp (72 a) (ERA II 299, 397 (131) < Laiuse khk, Laius-Tähkvere v, Reastvere k – P. Tammepuu, 1937/41).
3. PISTEL-PASTEL POISIKENE
Linad liulaskjale
Kodavere/M-Magdaleena
Liugu, laugu!
PISTEL-PASTEL POISIKENE, liugu, laugu,
ega pistel tuassa seisa, liugu, laugu,
pistel seisab vainulla, liugu, laugu,
valgel lumeväljalla, liugu, laugu!
Linad liulaskijalle, liugu, laugu,
takud tagast tõukajalle, liugu, laugu,
tudrad tuas istujalle, liugu, laugu!
Viis: Sohvi Sepp (83 a) (RKM III 3, 79 (90) < Kodavere khk, Kokora v, Torila k – A. Garshnek, 1955); teksti kirjutas üles R. Eres (E 71169 (4)< M-Magdaleena, 1931).
4. VISTEL, VASTEL POISIKENE
Linad liulaskjale
Kursi/Tartu linn
VISTEL, VASTEL POISIKENE, kaskee, kankee,
ega vastel toasse seisa, kaskee, kankee,
vastel seisab vainulla, kaskee, kankee,
lume valgella väljala, kaskee, kankee.
Linad liulaskijalle, kaskee, kankee,
takud tagast tõukajalle, kaskee, kankee,
ebemed eestvedajalle, kaskee, kankee,
tudrad toas istujalle, kaskee, kankee!
Viisi kirjutas üles G. Soo (H II 50, 114 (b) < Kursi khk (Laiuse), 1893); tekst: Evald Paulson (10 a) (E 71510/1 (4) < Tartu linn – A . Kuusik, 1931).
5. VASTAL VALGE POISIKENE
Vastlasantide laul
Kursi
VASTAL VALGE POISIKENE, liugo, laugo,
tillukene tihasekene, liugo, laugo,
talusse sisse ta tallutab, liugo, laugo,
uasuppi ta himustab, liugo, laugo,
seajalgu sirutelleb, liugo, laugo,
seasabad ta sõlmetelleb, liugo, laugo,
magonahka nokitseleb, liugo, laugo!
Võtke vasta vastelaida, liugo, laugo,
laske sisse vastlasandid, liugo, laugo!
Ärge pange pahaksi, liugo, laugo,
et teid vastal vaatma tulnud, liugo, laugo,
linavästrik sija lennand, liugo, laugo!
Vastal tahab tantsitada, liugo, laugo,
tulge vastalt tantsitama, liugo, laugo!
Lähme liugo laskemaie, liugo, laugo,
kõikutame kõrtsi poole, liugo, laugo!
Linad liulaskejalle, liugo, laugo,
takkud takast tõukajalle, liugo, laugo,
ebemed eest vedajalle, liugo, laugo,
nälghein nälja naerijalle, liugo, laugo,
tutrad tuas istujalle, liugo, laugo!
Vastal vaagub villasida, liugo, laugo,
nuuksub linanuustikeida, liugo, laugo,
tauteleb takukoonlid, liugo, laugo.
Kui tahad vastlal andid anda, liugo, laugo,
kasvavad linad katutseni, liugo, laugo,
kui ei taha vastlal andid anda, liugo, laugo,
siis te takusid ooteate, liugo, laugo,
karmi luida koolutate, liugo, laugo!
Kui on vastlal andid antud, liugo, laugo,
niidilinu te nopite, liugo, laugo,
niitieksi te raputate, liugo, laugo,
lõuentiks te lõugutate, liugo, laugo!
Vaatke hästi te järele, liugo, laugo,
kui on vastlad uhke´eda, liugo, laugo,
linaõied siis uhke´eda, liugo, laugo,
kui on vastlada karedad, liugo, laugo,
lina kuprata käherad, liugo, laugo.
Olge terve, nüüd täname, liugo, laugo,
linaõnne teil soovime, liugo, laugo,
linaõnned teil õitsego, liugo, laugo,
lina-aasad teil haljago, liugo, laugo,
linaloukutid lõksugo, liugo, laugo!
Jumalaga nüüd jätame, liugo, laugo,
teisi taluse läheme, liugo, laugo,
linaõnne neil soovime, liugo, laugo.
Viisi kirjutas üles G. Soo (H II 50, 114 (b) < Kursi khk (Laiuse), 1893); teksti A. Sturm (H III 21, 275/7 (1) < Kursi khk, 1894).
6. VASTAL VALGE POISIKENE
Vastlalaul
Kursi
Vastlapääva laul
VASTAL VALGE POISIKENE, liugo, laugo,
vastal tulnud kaugeelta, liugo, laugo,
üle soo, läbi jõgede, liugo, laugo,
läbi vete läigatanud, liugo, laugo,
vaskikinda´ad käessa, liugo, laugo,
vaskikirjad kinnastessa, liugo, laugo.
Neitsikesed noorekesed, liugo, laugo,
lähme liugu laskemaie, liugo, laugo!
Siit lääb rinda neidisiida, liugo, laugo,
Tulgu teilta teine rinda, liugo, laugo,
kubijalta kolmas rinda, liugo, laugo,
vainijalta valdakonda, liugo, laugo,
saksalta sadda tuhhata, liugo, laugo!
Linad pikad, luud lahedad, liugo, laugo,
linad liiulaskijale, liugo, laugo,
ebbemed eest vedajale, liugo, laugo,
takkud tagast tõukajale, liugo, laugo.
Kes ei tulle liumäele, liugo, laugo,
jäägu kodu kopitama, liugo, laugo,
seina eare seenitama, liugo, laugo,
aia eare allitama, liugo, laugo!
Kasku kuuske kukkelasse, liugo, laugo,
kasku kaske kaila peale, liugo, laugo,
niinepuu nisade peale, liugo, laugo,
paijupõõsas puusa peale, liugo, laugo!
Mere ääred künnetie, liugo, laugo,
ranna ääred raiutie, liugo, laugo.
Mis seal peale külvatie, liugo, laugo?
Lina peale küllvatiije, liugo, laugo.
Läksin linu vaatamaie, liugo, laugo,
lina kasvis kui see linti, liugo, laugo,
kiudu selga kui see siidi, liugo, laugo,
kupar otsa kui see kulda, liugo, laugo!
Lähme linnu kiskumaie, liugo, laugo!
Sealt mina põimin põlle täie, liugo, laugo,
rohelisse ruka täie, liugo, laugo,
sinise seeliku täie, liugo, laugo,
punase palaka täie, liugo, laugo,
kalevise kuue täie, liugo, laugo!
Viisi kirjutas üles G. Soo (H II 50, 114 (b) < Kursi khk (Laiuse), 1893); teksti J. Sturm (H III 21, 262/4 (4) < Kursi khk, 1894).