Tõbine naine
M-Magdaleena
VÕTSIN VÕNNUST NAISE NOORE,
tunaeila teisepoole.
Viisin hella heinamaale,
kulla heinakaare peale.
Vile oli heina vihtumaie,
kena kaari keerimaie.
Niitis heina – helkis metsa,
võttis loogu – laksus metsa.
Sain mina aasta elanud,
kuu ehk kaksi teista aastat –
võttis niksu, võttis naksu,
võttis põlvesta põdeda,
sääremarjasta magada.
Seadis sääred seina peale,
labaluuda laua peale,
põlveluuda põrmandule,
kedraluuda kerisele.
Mia läen ämma palviella:
„Kuule ämma, kuku ämma!
Viisin hella heinamaale,
kulla heinakaare peale.
Vile oli heina vihtumaie,
kena kaari keerimaie.
Niitis heina – helkis metsa,
võttis loogu – laksus metsa.
Sain mina aasta elanud,
kuu ehk kaksi teista aastat –
võttis niksu, võttis naksu,
võttis põlvesta põdeda,
sääremarjasta magada.
Seadis sääred seina peale,
labaluuda laua peale,
põlveluuda põrmandule,
kedraluuda kerisele.“
Ämm küll kuuleb, kostab vastu:
„Oh sina rumal noori meesta,
pane linnassed liguje,
odrad otsiti ojasse,
Kui saab õlu valmieksi,
uha naista õllega!“
Ma panin linnassed liguje,
odrad otsiti ojasse.
Kui sai õlu valmieksi,
uhasin teda õllega.
Naise sain terve ja terase,
naise sain priske punase!
Laulnud Mart Kokk (80 a) (EÜS V 1181 ja (23) EÜS V, 1084/5 (58) <M-Magdaleena khk, Kudina v, Nava k – J. Välbe ja H. Sulg, 1908); täiendatud (E 52039/40 < Palamuse khk, Kaarepere – H. Maasen).