Ema haual
M-Magdaleena
MEIE KAKSI VAESTALASTA,
kahekesi karjalasta,
lähme me muremäele,
murerätikud käela,
murekirjad rätikuna.
Lähme rinnu risti pääle,
memme hauda vaatama.
„Tõuse üles, memmekene,
tõuse üles hauasta!“
Memme mõistis, kostis vasta:
„Ei või tõusta, tütar noori,
ei või tõusta, ei tõota.
Muru kasnu mulla pääle,
aru kasnu havva pääle,
ristikheina rinde pääle,
sinililli silma pääle,
kullerkupud kulmu pääle.“
Mina mõistin, kostin vasta:
„Emakene, memmekene,
ma aan karja kabelisse,
söödan muru mullikile,
aruheina härgadele,
ristikrohu lehmadele,
kullerkupud kanadele,
sinililled sigadele.
Tõuse üles, memmekene,
tõuse üles hauasta!“
Memme mõistis kostis vasta:
„Ei või tõusta, ei tõota,
pähitsen on pärnametsa,
jalutsen jalakametsa,
kõrval need kased kõverad.“
Siis mina mõistin, kostin vasta:
„Ma toon saed Saaremaalta,
päris saed Pärnumaalta.
Pähetsest saen pärnametsa,
jalutsest jalakametsa,
kõrvalt need kased kõverad,
kust saab rikkale regeda,
rahalisel rattaida,
kulla kandjal kaarikida.
Tõuse üles, memmekene,
tõuse, armas, havvasta!
Tõuse mu vakka valmistama,
kirstu kaanta kinnitama!“
Memme mõistis, kostis vasta:
„Kes on seda enne näinud,
et on koolja koduna,
hingeheitija eluna!
Hing on Issanda käena,
luud on Looja kamberina.“
Viis: Mart Kokk (80 a) (EÜS V 1181 (27) <M-Magdaleena khk, Nava k – J. Välbe, 1908); tekst: H III 15, 203/5 (1) < Võnnu khk < M-Magdaleena khk – M. (?), 1893.