Nõelamäng
Kursi
NÕÕS, NÕÕS, NÕELAKENE,
nõõs, nõela silmakene,
nõela nõudijad tulevad.
Nõrka vitsa nõudijalla,
pikka vitsa püüdijalla,
ja ohjad käeotsijalla.
Kivist kilda kistanesse,
paest lõmma lõhutaksse,
nõela üles otsitasse,
tule otsa toodanesse.
Mes sääl nõelal taga oli?
Tükk sinist, tükk punast,
kolmas kullakarvalista.
Mängijad astuvad ligistikku üheteise taha ritta ja „nõela-otsija”astub rea ette ja kõneleb esimese mängija vastu reas:
„Tere, tere, miis!”
Vastus: „Jumaleme! Mis sa otsid?”
Esimene: „Nõela otsin!”
Teine: „Kus sii nõel jäi, mis ma eila andsin?”
Esimene:
„Tuli kassi Kaaburista,
viis ta nõela Viiburista,
sõi ta pudru pajasta,
lakkus leeme liuasta.”
Teine:
„Mis sel nõelal taga oli?”
Esimene:
„Tükk sinist, teine punast,
kolmas kulla karvalist.”
Teine:
„Mine võta tagast seinast!”
Nüüd pistab „otsija” jooksma, et kõige tagumist reas kinni tabada; aga sel samal silmapilgul pistab ka see jooksma, ja nii jooksevad nad seni ringi ümber mängijate, kuni „otsija” „nõela” kätte saab. On see sündinud, saab „nõelast” „otsija” ja „otsija” astub rea esimeseks.
Laulnud Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII 293 (25) ja EÜS VIII, 240/1 (31) < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M. Kärt < Pööra k, 1911); täiendatud (H II 27, 190/1 (1) < Kursi khk, Puurmani v – T. Riomar, 1888).