Karula
Karjus tulõ kodu
ÕDANG TULÕ, ÕNNI TULÕ,
ommuk tulõ, ooli tulõ.
Ooli tulõ obõsist,
ooli obõsõpoisõst.
Kahju tulõ karjussist,
kahju karjarõivist.
“Kuulõq, kulla koduemä,
meeli mõistaq, majamemme:
kas ma karja kodu aja,
kas ma kirja kodu keerä?
Kas om valmis vas´kajoogiq,
avvutõduq lehmiainaq?
Ku ei olõq valmis vas´kajoogiq,
avvutõduq lehmiainaq –
sis keerä karja kavvõlõ,
kirja keerä muilõ mailõ.
Suhuq ma jätä suurõq lehmäq,
mõtsa sisse mõisa lehmäq.”
Emä tull´ karja otsimaie,
kirja perän keerämäie –
peiu täl võetu piimämuru,
kanglilõ karjamalgaq.
Emäl oll´ valmis vas´kajoogiq,
avvutõduq lehmiainaq.
Emä oodi, osa peon,
esä kaiõ, kala käen. –
Pand´ paa tä tulõlõ,
kukas´ koogu kua arja.
“Peesüq, peesüq, pudrukõnõ,
leügüq, lihaleemekene!
Joba tulõ tütäreni,
joba astus armõ’õni.”
Viis: EÜS IX 1280 (28) < Karula khk, Vana-Antsla v – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Ann Kolatsk, 77 a (sünd Lutsa (Ludsa) talus) (1912/13).
Tekst: H II 24, 428/30 (210) < Karula khk – P. Einer (kooliõp), J. Einer (stud) < Sohvi Ahmann (1887).