Urvastõ
Imä ja esä uutvaq koduq
*
LÄKEQ KODUQ, KÜLÄ KAR´USÕQ,
koduq meidä oodõtassõ,
üle aia uigutas.
Imä uikõ, upin peon,
esä kai, kala käen.
Upin lõppi uikõn äräq,
kala kätte kaedõn.
Ei mi toheq koduq minnäq,
kotun kurjaq perenaisõq,
vihatsõmbaq vellenaisõq,
unitsõmbaq onunaisõq.
Ajamiq karja kavvõdallõ,
ligi liina lepistikku,
taga Tartu tanumidõ,
kon ei kuulõq kurõ hellü,
tõsõ tarõ tõlva hellü,
kon neoq kurõq kulda seieq,
haniq hall´ast hõbõhõt.
RKM, Mgn. II 99 a < Antsla raj., Tsooru k/n. /Rõuge < Urvaste/ – H. Tampere ja O. Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a (1957). Lit. E. Tampere (1978).