Rõugõ/Karula
Kirä’ hällü pääl. Tütärlatsi hällülaul. Hälmisest
Hälle’ vana’ ku noorõ’ ja lauli’.
KOLM HÄLLÜ MII JO IMÄL,
üts´ kuusinõ jo kuah,
tõõnõ tamminõ jo tarõh,
kolmas kaaranurmõ pääl.
Nüüt umma’ kirju’ kiigu pääl,
ua-äälmä’ hällü pääl.
Hälke’, hälke’, mi sõsarõ’,
katõkõsõ mi kasulatsõ’!
Üten kotun mi kasvi,
üte vii veere pääl,
üten mi pei pikä hammõ,
üteparra pallapoolõ.
Lihavõttõpühhi aol es tetä’ muud midägi ku hällüti ja vahetõdi munnõ. Kerikun vahetõdi ka munnõ priistriga, kes and´ muna vasta ja üteliidsi suud. Tütrigu’ panni’ muna’ sukasiirde ja poisid otsõ’, tei’ tuuga nalja.
Viis: EÜS IX 1312 (141) < Rõuge khk – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Mari Kivi, 74 a (sünd Saru v) (1912/13).
Tekst: E 73549/50 < Valga (Karula) – Valter Kõiv, Valga P(oeglaste) G(ümnaasium) (1931) & ERA II 126, 154 (24) < Rõuge khk, Laitsna-Rogosi v, Sormuli k – A. Raadla < Jaan Raibakase kirjadest (1936).