19. VELEKENE HELLÄKENE (Rg) (Tule mulle. Kodus käimas)

Rõugõ

Poiss meelitab.    Tule mulle. Isa- ja mehekodus. Kodus käimas

VELEKENE HELLÄKENE,
lätsi sa iks näiud otsima:
ärä sa käve Kärgülähn,
ärä sõõdi Sõmerbaluhn,
alati Haani vallahn.
„Tule nu mulle, näiukene,
karga mulle, kaabukene!
Ei ma nu sunni survema,
pane ei pallu jahvema.
Suure survi, halli jahvi,
verrev vei vesikivile,
musta tõi jahu murule,
kõrvi´ kauni´ kamberihe.
Mull um iks uibu usaian,
marapuu taga värete.
Pillile läämi magama,
kandelele kamberehe.
Pill um pantu pähütsehe,
kannel kambre läve pääle.“ –

Sai nu näiu saanevesa,
kaabu noori minevessä:
es tä hoia olapuid,
es tä kanna kannipuid.
Ole-es uibud usaian,
marapuud taga värete.
Ussi´ seie uibu juure´,
maigu seie maravarre´.
Piitsk olle pantu pähütsehe,
karbass kambre läve pääle.
Kui ma nu olli umahn kotuhn,
elli umahn esä majahn –
Olli kui osja oidu pääl,
ninikene niidü pääl.
Lätsi ma puilda purdehelle,
väsälda välivesile –
panni pirru purdeesa,
nõgla kätte nõdermasse.
Es nu paindu pirru purre,
egas nõrgu nõderma´.
Lätsi iks üle esä muru,
karksi üle aia kolga –
muru jäi taade muheldama,
aia kolka helendama.
Tulli ma kui tuvi tarre,
lintsi kui liblik põrmandulle.

Sai ma iks sandile mehele,
vapestulle vaeselle!
Panni ma palgi purdessa,
nuia käte nõderma´.
Ärä nu paindu palgi purre,
ärä nõrku nõderma´.
Kui ma lätsi üle muru,
karksi üle aia kolga –
muru haina musdas läts,
aia kolka alla satte.

Kui ma tulli imele,
tulli ma kui tungel tarre,
satte kui sau põrmandulle.
Imä näk kavest tulevat,
üle väla välguvat.
Esä läts härgä tappema,
veli vetta tooma,
ime pata mõskema,
sõsar lauda katema.
Küdsi kuu kukelid,
päävä karus pätsikeisi.
Esi ma imega kõneli,
kagu kõnel kaluskiga,
pihu muu perrega.

„Imekene, helläkene,
kuule ei ma kuul umma nimme,
ajastajal au nimme.
Mees iks kutsus Meerikes,
mehe veli vehmerise,
sõsar sõrmi kindessa,
nadu narmi kaputisse:
„Tule nu litsi, nüssä lehma,
tule kaagi, saada karja!
Saada kari kavetahe,
ligi liina lepistühe.
Võta peiiu pini leibä,
kangle alla karuse leibä!“
Sai ma iks sandile mehele,
vapestulle vaeselle!

Viis: EÜS VII 13 (125) < Rõuge khk – J. Gutves 1910
Tekst: H II 71, 548/9 (53) < Rõuge khk, Nursi k (Tallinn) – Heinrich Uuk (1903).

Viisi orig üleskirjutus:

Sildid
Postitatud Nuurus