* NIKA KOTON KUUGIJIDA,laanõ veeren laulijiid,kooni iks imäl tütäridä,kallil imäl kanasiid.Viidi tütäri’ kodust,viidi kana’ kasumast.Kuukva’ iks kotun kuiva’ kuusõ’,laulva’ ladvuta’ pedäjä’.Olgu’ iks terve’ mu imä,kavva saisku’ kasvataja,kiä iks hoitõ hobõstõ jalust,kand´ karja teie päält.Olõ-õi nõtsku nõna pääl,olõ-õi kühmä külle pääl.Continue Reading
* Mõrsja saatmine; kõik loomad võtavad pulmaärevusest osa. KIKAS ORRÕLÕ KIRGE:„Kirele, kirele!”Kana’ orrõlõ kaagiva’:„Munõnõ, munõnõ!”Hobu tallina tandsõ:„Tandsuta’, tandsuta’!”Lehm laudana müüge:„Leemeruug, leemeruug!”Lammas laudana määge:„Saja suust´, saja suust´!”Pini haukõ ask-unikun:„Jo tulõva’, tulõva’!”Mõrsja ikk´ kammõrin:„Jo minek´ om, minek´ om!”Nuur´miis´ uut´ lavva takan:„Tuu’ siia’,Continue Reading
Pruudi saatja kaasitus mehekoju minekul * PIÄ’, POIG, SAISA’, SAAJ, kas´ke, kant´ge.Mina oppa umma last,noomi umma noorõkõist:olõ’ lahkõ mihe vasta,olõ’ kanatlik rahva vasta,sõs sa’ miilit mihele,olõt armas rahvalõ.Kui sa kuulõt kotun kurja,kui sa näet kotun halva,kata’ kinni’ katõ käega,mata’ kinni’Continue Reading
* KÜLÄRAHVAS, KÜHMÄSÄLÄ’!Käske mihele minnä’,abikaasalõ karada’.Mis lähä ma mihele,vai karga abikaasalõ!Es ma tiiä mihe meele,kaasa kalõ jo süäme.Miis´ taht meelerõiviid,kaas kalliid hammiid.Kost võta ma’ vaenõ?Häbü ämmältä küstä’,naar naolt nuratõlla’.Ämm ütles: „Häbü olgu’!”Nadu ütles: „Naar olgu’!” * MIS SA SIIA’ SISSEContinue Reading
* OS’ MA SEDÄ ETTE TIIDNÜ,ette tiidnü, tarka olnu’,et siin hata’ haukuman,kireve’ lita’ kiuhkuman,kotost võtnu’ kotijahu,manu’ võtnu’ matijahu,sis tennü’ hatalõ hapatusõ,kireve litalõ lipatusõ. Seda lauldi vastu, kui millegagi pilkama hakati. Neid laulusid lauldakse praegugi veel Karula pool pulmades ja vististiContinue Reading
Kahetsemine * OLÕS MA SEDÄ ETTE TIIDNÜ’,ette tiidnü’, tarka olnu’,saatnu’ kosja’ kodu poolõ,viinalaasi veeremäie,võtnu’ iks tapist tarõ lävelt,ahuluvva aia päält. Tekst: EÜS VII 1252 (61) < Karula khk, V-Antsla v, Ähijärve k – R. Tamm < Mari Leinus, 75 aContinue Reading
Kaasitus õele, kes läheb vanale mehele * SÕSARAKÕNÕ, SÕTSIKÕNÕ,oodit sa orust ubinit,päält mäe pähkimiid,tull´ iks orust märikahru.Ummõn´ sa ikõt umma nuurust,kurdat sa kaasa vanadust. Tekst: ERA II 143, 47 (9) < Urvaste khk ja v < Karula – Anna JeretContinue Reading
Lesele läinud naise kaasitus * LÄNG OLL´ LÄSÄLE MINNÄ’,läng läsä sängü säädi’,käänd tä mullõ sällä poolõ,nakkas koolut mullõ kuulutama,apanut mullõ augutama.Ei pulma’ ma tälle putru kiitä’,ei talda’ ma tälle talutaari tetä’. Tekst: ERA II 143, 48 (10) < Urvaste khkContinue Reading
Kui mees juba mitmendat naist võttis * HÄBÜ OM MUL KRUUNI KANDA’, kas´ke, kant´ge,tõistõl õlut, viina anda,elu ei anna’ häbenedä’,tühi kodu kurvastada’,vaenõlats´ taht valvata’,imätä’ lats´ hoolitsõda’. Tekst: ERA II 143, 49 (14) < Urvaste khk ja v < Karula –Continue Reading
* PARAS, PARAS, TSÄH, TSÄH,kes käsk´ sul mihele minnä’,mihele minnä’, poisilõ tahta’,leivä’ tuld sul sängütulba’,värisivä’ alusvedru’.Miis´ tuu üskä üütüü,pähitsehe päävätüü,jalutsihe jalavaiva.Sakõs läävä’ su sammukõsõ’,latsõ pudrupotikõsõ’. Tekst: ERA II 143, 47 (8) < Urvaste khk ja v < Karula – AnnaContinue Reading
* Kui vana tüdruk pulma kaasitama tulõ, sõs kaasitudas vastu.Kaasitused vanatüdrukule vastu: KES OM ENNE SEDÄ KUULNU’,kuas enne sedä nännü’,att siiä’ aukma tulnu’,kahupää kaasitama.Piä’ sa suu, vanapiiga,olõ’ vakka, vanatütruk,sul om tsiga sõna’ söönü’,lammas su laulu lakatanu’.sul om kohus ärä’ koolda’,parasContinue Reading
* LAKU’ PERSET, LAPALANÕ,panõ’ perse’ pelda pääle,astu’ ahuargi pääle.Mii’ lats´ om lavva takan,kallis lats´ kaasa kõrval.Kui tii’ olõt uma’ ata’,sõs astkõ’ ahu taadõ,kui tii’ olõt külä ata’,sõs astkõ’ aia taadõ. Tekst: ERA II 143, 50 (15) < Urvaste khk jaContinue Reading
* KUULÕ’ SA TSÕÕRIK TSÕDSÕMIIS,kaharpää tsõdsõkaas!Tulli’ sa neiot kosjõlõ,hanni kallist kauplõma,kiti’ sa kündev kümme hobõst,äestev sada äkli’.Sai iks neiu saanõnõs,kabu armas kaubõldus,künni’ sa üte kitsõga,äesti’ tõsõ härjäga.Kiti’ sa: siid kübärä pääl,karra’ kaosalvõ pääl.Sai iks tsõdsõ saanõnõs,tõistõ tallu veedenes:köüdsetükk oll´ kübäräContinue Reading
* MIS TI MII’ MÕRSIJAT MÕNITATt, kas´ke, kant´ge,hääd last halvõndat –tiä jäi varra vaesõslatsõs,inneaigu ilma imätä’.Es olõ’ immä, kes taad oppas,Kallist immä, kes taad kasvatas.Uma imä oppas ussõ takan,nuum´ sinnu nulga takan,võõras oppas hulga siän,nuum´ noortõ poistõ man. Tekst: ERAContinue Reading
* PAKÕ’ NO PAKÕ’, NEIU NUURI,taba ütsä taadõ,võt´mõ viie vahele!Peig tulõ, pikä’ käe’,kaas tulõ, kalõ’ sõrmõ’.Saat peiu pikile käsile,kaasa kalilõ sõrmilõ. Tekst: EÜS VII, 1259a (68) < Karula khk, V-Antsla v, Ähijärve k – R. Tamm < Mari Leinus, 75Continue Reading
* OLÕ EI HÄPÜ HÄÄ MAN,ei pelgü prissi man,ei ta suigu’ suu veeren,lamiskõlõ’ laanõ veeren.Tege ta mõtsa minnen,koda kodu tullõ’õn,telle’ tal umma’ tii veeren,nitse’ umma’ niidü veeren.Ku iks tekk´, sis tegüsi,ku lask´, sis laabusi. Tekst: EÜS VII, 1259a (67) <Continue Reading
* Noorikut sõimati: TENNÄKE’ MI VELJE,avvustagõ’ ahkasärki,kiä võtt´ iä istmast,vana sao võtt´ saismast. Peigmeest sõimati: Alt orust tull´ vana orik,päält mäe määrikahru(mäe otsast määrikahru),ost´ mii’ oiuvitsa,kaubõl´ mii’ kasuvitsa. (võtt´ tütre är’) Kaasitajad seisid teine teisel pool ja sõimasid vastamisi. KummalgiContinue Reading
* MII TSÕDSÕL SUURÕ’ HIIRU’,suurõ’ hiiru’, kõva’ kõrvi’.Üle iks aja’ aiapaarist,üle saada’ saibapaarist.Meil iks uibu’ ussaian,tammõpuu tarõ lävel,kuslapuu kua lävel,visnapuu vii veeren.Kuslapuust iks kosja’ tulõva’,visnapuust juvvas viina’,sarapuust saava’ saja’,tammõpuust saa tands. Tekst: EÜS VII, 1257 (65) < Karula khk, V-AntslaContinue Reading
* Vanast pidi pruudil pall´u värki olõmõ. Pruut´ pidi pilma rõiviid maha’ tiiaru pääle. Edemest puul´päivä pidi sanna keressele pandmõ paari sukkõ. Miheemäle andmõ pall´u asju. Mihevellele pidi ka andmõ. Miheesäle amõ’, kinda’, suka’. Emäle kõrd villatsiid rõiviid, amõ’, suka’,Continue Reading
* Kirikust koju jõudes tõstetakse pruut kasukale, et tema südant heaks teha. Pruut aga püüab enne maha hüpata, et mitte näidata, et ta on halva südamega. Seda tehakse ka praegu. Pulmas käisid lapulised. Nad olid maskeeritud, pillid, söögid ja joogidContinue Reading
* ANKÕ’ NO VIINA VEEDÜKESE,nabarohto natukõnõ.Kaasigo naba karanu’kõtupõhi põranu’.Raudkäsi, rao’ puid,sajavanõmb, kütä’ sann.Latsõ’, ots´kõ’ lapjit,külänaas´õ’, kühvlit!Kaasik um saani sitnu’,tõnõ tõlda tõherdanu’. Imekene helläkenemesimarja memmekene,tulõ’ vällä kaema:kas um minnij meeleline,pojanaan´õ naaruline,kas um puusõ puiõ tuvva’nimessit vii vitä’,vai um puusõst pusõldanu’nimesist nikõrdanu’.Continue Reading
* OLÕ-I TAA MII’ UMAmii’ tsõõri tsõdsõmiis´.Lubas´ sõlgõ sõglasuurut tuvva’ –kui sai näio saanus,armas ärä’ antus:es tuu’ ta sõlgõ sõrmõsuurut,telge tingäsuurut.Siin no saina’ saviga paigatu’,nuka’ tukiga toetu’.Tsih, tsih tsõdsõkõnõ,kes käsk´ kinäste kävvä’;üle nurmõ nobõ’õhe,üle silla sirgõ’õhe.Sääl iks näivä’ näläkugi,pal´aku’ panni’Continue Reading
* ÄRÄ’ NUTA’, NUURI MIISSI,ärä’ pelgä’, peiokõnõ;olõ-i meil häpü hää man.tii-i ta tiko küläle,saada’ sõimu sõsarilõ,heidä’ hellü velile.Kuda esi’ kuldakanga,veeretäs ta vikõrvoki.Anna ei linno muidõ laapi’,anna-i kangast kangru kuta’.Tegi esi’, till´okõnõ,kudi esi’, kullakõnõ;tegi teolõ minnehnä,kudi kodo tullõhna.Pand´ ta peele’ pedäjähe,pand´Continue Reading
* Eksinud noorikud koju tuues SÕIDA’, SÕIDA’, SÕNNIKÕNÕ,rutta’, rutta’ ruunakõnõ;kunas saati peio kodo,saati peio perrehe.Sääl sull’ pingi’ valmis pantu’,tooli’ valmis toedu’,vadsa’ valmis valõdu’.munapudõr puhutu. Kodu jõudes: Kas jo kodo oodõti,siiä’ tallo taheti?Tere’, eme, tere’, ese,tere’, talo, tere’, taar´;tere’, livva’, tere’,Continue Reading
* ÜLGE’ TI MEILE ULLÕLÕ,kes varõs teile vaak´,kuldakägo teile kuuk´,et mi mõtsah mesipuu,mii’ saarõh saarõpuu.Viige’, viige’, mis ti viiti’,meile jääs viil mitu saarta,mitu saarta saarõpuida,kua taadõ kuusõmõtsa,maja kõrva kõomõtsa,säält võit rako’ rattapuid,kõrraliidsi kõdariid. Tekst: E 967 < Põlva khk, NaviContinue Reading
* ÄRÄ’ PUTKU’ NEO’ POISI’,haargu’ neo’ haha’särgi’ –mul om muial musta’särgi’,Harjomaal omma’ haagõlidsõ’.Mina lää randa mehele,kalaranda kasuvallõ,koh juusk vili vettä müüdä,raha rannaruugu pite.Koh minno kullas kutsutie,hõbõ’õssa hõigutie. Tekst: H, Põlva 2, 13 (17) < Põlva khk – Jakob Hurt <Continue Reading
* a) MIÄ SAA SUVÕ SUURÕST TÜÜSTtalvõ halvast asklõmisest (tallitusõst)?Anda-ai tarrõ saja saista’,anda-ai pinki peio istu’ –peio istõ pino takah,saja saisõ saan´a takah,mõrsijagi mõtsa takah. b) Tulõ’ iks kodo, neiokõnõ,siin om mesi muialt tuudu,puu juurõst kümnest,lilli häelmüst mitmõst. Tekst: H,Continue Reading
* KIÄ SU, PINI, SIIÄ’ PETTE,kiä su, koira, siiä’ kuts´e,pini mii’ perreherakk mii’ rahvahe?Kas taa mõni mii’ väü,mii’ tsõõri tsõdsõmiis´?Pää täl ku pähnämõts,ots iih ku oinatürä,jala’ all ku ahoroobi’,kõvõra’ ku kistavarrõ’.Silmä’ ku seto kausikõsõ’,nõna ku naistõ nõglatuus´,hamba’ ku rihäpidime’,suu kuContinue Reading
* JUMMAL´ HOITKU’ SEDÄ NEIOT,kiä johus joodikullõ,viinavaadi vahtijallõ,ollõpulga puttijallõ!Kõrtsi vei neio kõrika-a,pandis pand´ neio pallapoolõ.Kõrik kõrdsist kõnõlõsõ,pallapuul´ pandist pajatasõ:“Koh mu kulla kudajakõnõ,hellä hoi höörätäjä?Koh mu kallis tarõlävi,koh mu kallis tammõtüvi,koh ma linikit liiguti,ilostõ neid ehiti?” Tekst: ERA II 56, 97/8Continue Reading
* IMÄKENE, HELLÄKENE,tulõ’ vällä kaema,kas om minnij meeleline,pujanainõ naarulinõ,kas om tõlva tõsõh käeh,kurikut kurah käeh,kas om armas mi anomillõ,kas om paras mi pangilõ,tukõv mii’ tuurjilõ.Kas mass mii’ vaiva,vai mii’ meeste vaiva,vai mi hulga hobõstõ vaiva?Kui ei massa mii’ vaiva,ega mii’Continue Reading
* Pruudipoolne kaasitaja on ühes pulmas laulnud: KOST SAI MII’ VÄÜMIIS´,mii’ tsõõri tsõdsõmiis´?Susi sitnu’ silla pääle,pasand´ palgi otsa pääle. Kuid peigmehepoolne kaasitaja laulnud vastu: Jätke’ uma tsõdsõ kodo,pangõ’ papis paja ala,köstres aho külele,saba pangõ’ saina pääle,reis´ pangõ’ riida pääle,kutskõ’ MustiContinue Reading
* NÄIME’ INNE NEIO KOTO,mehe’ musta’, naisõ’ laisa’,tütreko’ tümateh (?) [tühälise’? Urmas],üts´ lajah lavva pääl,tõõnõ pikkä pingi pääl,kolmas sälüle sängüh.Pini’ pühk´vä’ põrmandit,härä’ kündvä’ hannapäidi,lamba’ uhtva’ luitsiid-liudu,põrsa’ pühk´vä’ põrmandit. Tekst: ERA II 36, 67/8 (1) < Põlva khk, Koiola v, kContinue Reading
* TSIH, TSIH, PARAS, PARAS! (Leenakõnõ)Sedä sa ihksit eloiä,sedä sa kargsit kasupõlvõh.Sääl om põhku pilvini’,sassi saapaseerini’,sinnä’ omma’ sisse sivvu’ siginü’,padakonna’ paenu’.Hamõ’ sul mõstu hainaaigu,kaldsa’ kaarakülvi aigu,lamba’ sääl lakva’ luitsit,põrsa’ pühkvä’ põrmandut. Tekst: ERM 19, 112 (83) < Põlva – PaulContinue Reading
Laisale pruudile: ES SA VIISI’ VIRKA OLLA’,käsitüüle kärmäs olla’.Saanu’ sajalõ suka’,kaasikillõ kaalaräti’.Kõttu põssit sa kõllakuul,nimessit ninnikuul.Annit harmi arstijallõ,kõrvi kõtuhõõrijallõ. Tekst: ERM 19, 111 (82) < Põlva – Paul Reim < Juuli Tint (1920).
Virga pruudi kaasik kingituste jagamise ajal: ESI’ TEI MA, TILL´OKÕNÕ,esi’ koi, kullakõnõ,teolt tullõn, teolõ minnen,et sai sajalõ suka’,kaasikillõ kaalaräti’. Tekst: ERM 19, 110 (81) < Põlva – Paul Reim < Liiso Lang (1920).
Kui pulmas halv toit oli TUU’ TULD, LÄÜTÄ’ PIRDU,kaas´kidõ vatsku kaia’.Kas omma’ siseh sika villa’,vai vaihõl vas´ka villa’?Kaas´kil omma’ pikä’ karva’,läbi rii ritsa-ratsa,läbi saani sadanuva’. Tekst: ERM 19, 109 (80) < Põlva khk – Paul Reim < Katre Treial (1920).
Kurjale pruudile: AJA’ SAADAN SUU POOLÕ,saada’ sunning Vinnemaalõ,kandkõ’ suurõ suu pääle,viige’ laja laanõ pääle,kohe ei kuulõ’ kukõ häält,ei tõsõ naisõ tõlva häält. Tekst: ERM 19, 108 (79) < Põlva khk – Paul Reim < Ann Ess (1920).
* Peigmeest äritatud: KOST SAI MII’ VÄÜ,mii’ tsõõri tsõdsõmiis´?Susi sittõ silla pääle,pasand´ palgi otsa pääle,säält sai mii’ väü,mii’ tsõõri tsõdsõmiis´. Peigmeest meelitati: Kae’, kos tulõ mii’ väü,mii’ tsõõri tsõdsõmiis´,jala’ all ku jaanilill´,pää pääl ku päävälill´. Tekst: ERM 19, 105 (76)Continue Reading
* SUSI MINGU’ SULASÕLLÕ,kahr mingu’ kasvandullõ.Suuh omma’ sulastõ nurmõ’,paiuh palgapoisi põllu’.Suur olgu’ sulasõ nainõ,padi palgapoisi nainõ,ait säläh, taba kaalah.Olõ-õi hoonõht hulgijal,ega kõlgust kõndijal.Olgu’ suurõ’ suurõ’räti’,väega laja’ lavvaräti’,küläst suula küsüdä’,paaväke pallõlda’.Külh sa kumardat kooguasõnd,pääle pallõt paa-asõnd. Tekst: ERM 19, 104 (75)Continue Reading
* ES TI TANDS´KÕ’, TARGA’ MEHE’,kõnd´kõ’, mehe’ kõrralidsõ’!Ammu’ oodõt sedä aigo,kunas saava’ velel saaja’,kunas tulõ seo tunnikõnõ. Tekst: E 70424 (10) < Põlva – Aino Tubin (1930).
* KUULI KUAH KOLINAT,tõsõh tarõh tõrinat.mõtli võidu lüüdävät,nuurta kuurta kolk´tavat.Seo pesti peigmehi,kolgiti no kosilaisi. Tekst: H, Mapp 620 (37) – Põlva khk ja v, Vanaküla – Johann Semm < Katre Treial, 60 a (1903).
* Hargla kihelkonnan Mõniste vallan, vana saaja pidamise pruuk, ehk viis. Kui nooremehe rahvas, ehk noormees oma saaja rahvaga mõrsja poole läits – mis enambüsi iks pääle laulatuse Pühäpäiva, eespäival olli, – kui na perale saiva, ja kõik vankrist, saanistContinue Reading
* VELLEKENE, HELLÄKENE,ala’ keerdü’ aia pääle,aid taht andõid,ala’ keerdü’ kivi pääle,kivi taht kindõid,ala’ aiu’ kannu pääle,kand taht kaputõid. Lauldakse pruudi vennale, kui ta õde pulma ajal veab. Tekst: E 56505 (4) < Hargla khk, Mõniste – S. Lõhmus (1925).
* MII’ VELLEL KOLMI NURMI, ai,üts´ olli nurmi nisunurmi,tõõnõ nurmi tatriknurmi,kolmas nurmi kaaranurmi.Nisunurmi vellelegi,tatriknurmi mõrsijõilõ,kaaranurmi kaasikõilõ.Mii’ vellel kolmi niitü,üts´ om niitü ristikniitü,tõõnõ om niitü ninniniitü,kolmas niitü karitsniitü.Ristikniitü vellelegi.ninnikniitü mõrsijõilõ,karitsniitü kaasikõilõ.Mii’ vellel kolmi järvi,Üts´ om järvi viinajärvi,tõõnõ järvi mõdujärvi,kolmas järvi kalajärvi.ViinajärviContinue Reading
* SAIÕ’ SAJA’ PEETÜS, kaske, kaniken.mis jäie tegemäldä’?Kubijas jäie kutsumalda’.Olõ’ rahul, mu kubijakõnõ,osa sul alalõ hoiõti,pala sul paigalõ pantikirbu kink´, parmu reis,sitike sinesaba. Tekst: E 56504 (2) < Hargla khk, Mõniste – S. Lõhmus (1925).
* ESI’ MA IKS ISTU VELLE KÕRVAL,sinesärgi siilu pääl.Säe õks velle särgi siilu,kobista velle kübärekoldõ.Kon ma õks näie kuiva kuusõ,säält ma tõiõ kuiva puu,kon ma näie arukõo,säält ma tõiõ vipõ viha,minka mu veli vihutõdi,sagõhõdõ sannutõdi.Alla õks lätsi arutõn,mäele tulli mähken.Continue Reading
* TENNÄKE’ MII’ VELLE,auvustagõ’ ahkasärki,keä võtt´ jäänü järve veerest,saistanu saarõ veerest,kulõtanu konnu veerest.Olõs jäänü’ kuu’ kuusõpakus,riida ette riidatulbas. No’ viiät kuu’ kuldanäiu,aida ette aotähes.Ega’ olõ’ näiu püssüle püvvet,ei ka näiu võrgulõ veetü.Näiu om ollõlõ otsitu,näiu om viinalõ veetü. Oll´et osiContinue Reading
* MIS MA NÄIE NEIU KOTUN,näie neiu väre’in,kui ma lätsi neiu kuu’,vääni [?] neiu väre’ile.Näie ma ois´u orassõn,sinesarvõ siatsõn,kassi’ kangastõ kotti’,hiire’ lõiki’ lõuvõndida,rebäse’ reki tekki’,haragõ’ haku vetti’.Kikas hannastõ [?] kirg´,kana lõõrist munnõ lõi.Sii ma näie neiu kotun,näie neiu velissiin. Tekst:Continue Reading
* KELLES NII’ KIBU’ MINEMEDE, raudkäsi jakujee,kelles nii’ anumõ’ astusõ’,vai karnidsõ’ kallusõ’.Et sa juu’ mii’ kannist,maidsa’ mamma pikõrist,tuu’ siiä’ Riia raha,pästä’ Pärnu päninge’.Lahu’ uma laadi kaast,pooda’ uma punga suud.Sina iilä’ Riiast tulli’,toona’ pässi’ Pärnust,ala’ andu’ tühjä-tähjä,ala’ hiitü’ hiirepoiga,ala’ kakku’ kassipoiga,EtContinue Reading
* KELLES NII’ KIBU’ MINEMEDE, noori miisi jakujee,tuu’ siiä’ Riia raha’,pästä’ Pärnä peningeid.Sina iilä’ Riiast tulli’,toona’ pässi’ Pärnust,pooda’ uma punga suu,lahu’ uma laadi kaast.Ala’ andu’ tühjä-tähjä,ala’ hiitü’ hiirepoiga,ala’ kakku’ kassipoiga,et sa kisut killingeid (peningeid),poodat poolõ ruubõlõid,et sa vala’ vallust raha,etContinue Reading
* KULLÕMINEKullõja ja sobitaja saadõte sis ja sinna, kui es olõ viil nooril hindel asä ärä plaanitsetu ja saadõte kah sis kui noorõ olliva paare minekuga nõus. A vana olliva kas tollõ vasta, vai üldse es olõ viil vanalõ paareminekostContinue Reading
* MII’ TSÕDSÕ, HÄÄ TSÕDSÕ,Tull´ ta mängen mäele,tull´ ta tands´en tarõlões lüü’ ulli ussõ ala,väikokõista väreti ala.Võtt´ iks üskä, hüpütelli,võtt´ iks kaala, kargotõlli,pand´ ta peele’ peränukka,peränuka akna ala,kudi kangast kolinal,vidi kangast virinäl.Vidi kangast viie nitsega,kudi kangast kuvvõ nitsega.Mis sul vigaContinue Reading
* MII’ VELEL HÄÄ’ HOBÕSÕ’,minnä’ tahi’ mi hobõsõ’,karata’ kaarasüüjä’,püsü ei vesi villa pääl,linaseeme’ lihi pääl,ärä’ pilvist haan´a seivä’,vika’kaarist vii jõiva’.Kui sii ruuna piisü minemätulda leivä’ tuima’ ravva’kibõnida külmä’ kivi’leivä’ liiva liinamuatükü’ Moskõvahe. Tekst: EÜS IX 1444 (24) < Räpina khk,Continue Reading
* JAAN, HELLÄ VELEKENE,mina ütle sinolõ,mõistat võtta’, mõista’ hoita’,ärä’ anku’ külä naarda’,külä naarda’, lastõ laita’,,külä kar´ustõ kadsatada’öödsiliste üles aia’.Oppa’ ulli ussõ takan,noomi’ nuuri nulga takan,ärä’ sun´ku’ sulastõ kuuldõn,n´aagutagu’ näütsikide näten,ärä’ käägu’ kärkin tarõna,sõrmi murdõn morola.Kui ta küdsä nädsä leevä,ärä’ söögu’Continue Reading
* MEIL UM MIISTA, MEIL UM MIILTÄ,meil um päädä kübärätäüs,ega ei essü’ hirre man,kogahõllõ’ koogo man.Ärä’ püüd iks Pühäjärve,ärä’ laap´ iks laja järve.Sööge’, langu’, joogõ’, langu’,sööge’ mi suurõ järve sudakiid,laja järve latikiid,säläjärve säüniid.Ärke’, langu’, puuhu pankõ’,ärke’ laskõ’ lavva ala,ärke’ kakkõ’Continue Reading
* TULÕ’ ÜLES HUMMOGULTA,varra inne valgõt,panõ’ tuli latõrnahe,mine’ lauta kaema,kas um poiga poolikul,kas um last lambal.Tuu’ vas´k vanõmba nätä’,till´o tallõ taadi nätä’.Imä sul vana väetikene,ei saa’ sanna saatõmada’,lavalõ ilma avitamada’,aja’ imä aho pääle,vii’ mano villavakk,kanna’ mano kakutu kuutsli. Tekst: EÜSContinue Reading
* KAS TAA MÜGER LEEVÄ MÜTT,padakonn paa mõsk,kül’ ta palas pata mõskõn,sulas soola maitsmistõ,kül’ ta upus uaaida,kaos kapstalehe ala.Velekene helläkene,tii’ till´o redelikene,vala’ vaskivarvakõnõ,minkas otsit uaaiast,kaet kapstalehe alt. Tekst: EÜS IX 1440 (18) < Räpina khk, Meeksi v, Naha k –Continue Reading
‘ KAS TAA MII’ VÄÜ,mii’ tsõõrik tsõdsõmiis´?Pää täl ku päsüläperä,hamba’ ku rihäpidime’,nõna ku nõglatuus´,suu ku soe sitamulk.Olõ-õi iin umma hobõst,vehmerinä vele hobõst,kõik´ uma’ küläst küsütü’,vallast vällä valitu’.Täku’ iin täi süüdü’,mago mart´kil aetu,regi perän pinirõõbõh,kaustvitsa’ kassi riistast,tingu’ täl pöksenä purõlõva’,täi’ haukva’Continue Reading
* PAEKÕ’ PARRÕ’, TAAKÕ’ TALA’,sisse tuudi sivvunõna,lõhnaga [lagipääga, lõugõga?] ta lõmma lahk,kirvõga ta pirda kisk.Kos mi pall´a panõmõ’,kos mi alastõ ajamõ’?Ahjo ajamõ’,sääl tuli palotas,parsile panõmõ’,sääl suits suuds´otas. Tekst: E 82254 (5) < Räpina khk, Meeksi v – Lehti Karindork <Continue Reading
* KUULI KÜL’, ET OLLI KURI,näie kül’, et olli näri,kõgõ sund´e sulasit,näägutõli näütsikit.Karas´ kar´alastõ pääle,tõi puid, tõrõl´ muid,ai’ ahju, haugeteli,käve’ kärken tare mööda,sõr’mi muralden moro pidi.Alta põrmandu põrut´e,lahti leie laest palgi,leie hullu ussõ ala,nõrgakõsõ nõgõsihe.Es võta’ üskä hüpütellä’,es võta’ kaalaContinue Reading
* HELSE, HELLÄ SÕSARAKÕNÕ,saat pininuki perrehe,raudnõna rahvahe.Sul on ämm sääl äkiline,iin sul juuskva’ hiiretii’,katsipidi kassitii’.Tulõt sa üles hummogult,varra inne valgõ’õt,kängit ala aujala’,pääle kängit pääväjala’;ei läpe’ otsi’ ojavett,ei läpe’ kaia’ kaavovett,vii’ silmillä veerüsse’,tõõsõ’ sarnulõ satassõ’,kolmanda’ rüppü rühk´vä’.Annat sa ussõlõ olut,saadat vettContinue Reading
* KAE’, IMÄ, KAALI ALA,nuhi’, imä, nuku ala,kas om nuia nuku all,kas om kaigast kaali all,vai tõlva tõõsõn käen.Kas om mini meeleline,pojanaan´e poolõline.Olõ-õi mini meeleline,ei pojanaan´e poolõline.vii’ vällä Viksi kätte,tuu’ vällä Tuksi kätte,lasõ’ Viksilla vidädä’,lasõ’ Tuksilla tukistada’.Ei olõ’ kõn´nu’ kõllatiidä,eiContinue Reading
* NÄIOKÕNÕ NOORÕKÕNÕ,kävevä’ sul kuvvõ’ kos´a’,nädälil viie’ viina’,es mõista’ sa kotost karata’,mõista’ paika panõskõlla’.Tulli jo orik orosta,märikahõr mäe alt,vei iks ärä’ mii tsõdsõ,kanni äräa imekana.Vei iks naas´e muilõ mailõ,linnu muilõ liivakile,koh es tiiä’ niidü nimme, tiiä’ sõõru sõõm´onimme.Niitü iks tiis´Continue Reading
* MIS TI, SANDI’, SAAJO PIÄTE’,tsianaha’, naisi võtatõ’,teil oma’ huunõ’ hulgõ-halgõ,tsiapaha’ tsilgõ-ts´algõ.Aia’ teil haosta tettü’,tarõ toet tunglil.Teil olli’ iks madala’ maja’,olli’ teil kasina’ kaartõ’.Tulkõ’ tii’ iks tassa tarrõ,hillä hellä huunihe,madala’ olli’ teil majategijä’,kasina’ kaartõlüüjä’. Tekst: EKS 8° 4, 101 (7)Continue Reading
* NÄIOKÕSÕ’ NOORÕKÕSÕ’,kas taa mii’ väü,mii’ tsõõri tsõdsõmiis´?Hobo iih hiirekene,miis´ pääl paunakõnõ. Kirp täl kenä hobõnõ,täi till´o täkokõnõ.sikk sõõd´oruunakõnõ.Velel külh hää’ hobõsõ’,suurõ’ ruuna’, pakso’ paadi’.Näiokõsõ’ noorõkõsõ’,meil om veli hoolõline,hoolõline, meeleline,tennü’ ollõ umah kotoh,mõdu um´eh mõttis.Tull´e üles hummongulta,varra inne valgõ’õta,heit´ hiirolõContinue Reading
* NÄIOKÕSÕ’ NOORÕKÕSÕ’noorõkõsõ’, nõrgakõsõ’,kaegõ’, kas taa mii’ väü,mii’ tsõõri tsõdsõmiis´ –pää ku pähnämõts,jala’ all kui aholuvva’,nõna ku naistõ nõglatuus´,suu ku soe sitamulk.Kaegõ’, kas taa mii’ väü,mii’ tsõõri tsõdsõmiis´.Velekene noorõkõnõ,noorõkõnõ, helläkene,miä tõit mii tsõdsõlõ? –Tsõõritsuvva’, veeriviiso’,pääle paari päternit,sõlõ tõit ku soeContinue Reading
* NAKAS NÄIO KASUMAHE,siidipää sirgumahe.Tulli orik orosta,pal´aspää paio alt.Vei iks meil küläst kütse mar´a,veerest vei verevä mar´a. Velekene, noorõkõnõ,viige’, viige’, ei murõhta’,kasigõ’, kasigõ’, ei kahitsõ’,viige’ küllä kösterist,paio ala papista.Mii’ iks tsõdsõ hoolõline,hoolõline, meeleline,kõõ iks kõn´nu’ kõõvistoh,kõõ uiknu’ uiboh:Noori meesi, võta’Continue Reading
* TULLI ÜLES HUMMONGUL,inne varra valgõ’õl.Lätsi sulgu, suiõ hobõsõ,löüse hiiro ikkõvat,laugi vettä laskõvat,mustakõsõ murõhtavat.Mina küündü küsümaie,mina nõssi nõudõmaie: „Mis sa ikõt, hiirokõnõ,lasõt vettä, laugikõnõ,murõhtõlõt, mustakõnõ?“„Kuulõ’, peenü’ perremiis´,hellä haan´a heitijä,kalli kaara kandija,innemb ma sõõd´a sõa all,veerü venne väe all,kui veerü veleContinue Reading
* KAS TAA MASS MII VAAV´A,mii’ vaav´a, meeste vaav´a,mii’ hulga hobõstõ vaav´a,pääle katsa kaasike vaav´a.Är’ no iks mass mii’ vaav´a,mii’ vaav´a, meeste vaav´a,mii’ hulga hobõstõ vaav´a,pääle katsa kaasike vaav´a.Tühält lätsi, tükü tõiõ,ao viidi, as´a saiõ,tõi kodo kukukõsõ,moro pääle munakõsõ,ussaida ubinakõsõ,saiõContinue Reading
* ETSA TANDS´KÕ’, TARGA’ MEHE’,kõnd´kõ’, mehe’ kõrralidse’!Ammu’ oodit sedä aigo,kunas saava’ velel saja’,kunas tulõ tuu tunnikõnõ,astus tuu aokõnõ.Saamõ’ kalli’ karata’,piinü’ illo pidämä.Kaki saapa’ karatõh,pei kängä’ pillatõh.Visksi kondsa’ kua pääle,talla’ tarõ har´a pääle.Olkõ’ terveh hää veli,tegi saja külälegi,rõõmu ristirahvalõ.Häste tegi hääContinue Reading
* OH MU HÜVVI ANDIT,kirivitä kindit!Mõtli ma herräle heitä’,mõtli ma säksolõ saata’,mõtli heitä’ esändile –saiõ no sand´ele jaka’,saiõ heitä’ hilbakile,närdsokõnõ näläkile,palakõnõ pal´akilõ. Tekst: EKS 4° 4, 150/1 (20) < Räpina khk, Veriora v – Joh. Kotli < Tsia Anne (1877).
* MUL UM VIHA VELE PÄÄLE, kasso, masso,paha parhillaki,veli veie viina tuuhu viirde,kosõ naasõ tuust veerest.Tuu nurmõ nulga päält,tuu kodo kolga päält.Tu olll´ kolgah kõkõ kur´õmb ,veereh kõgõ vihasamb .Kõõ sa ihksi’ uma iä,kaiõ’ uma kasupõlvõ.Ärä’ sa sõki’ sõõruveere’,pitsitelli’ jõõperve’,ummiContinue Reading
* Peigmehe puult pruudile: KÜTI SANNA KÖÖMENISTÄ,hausi vihta halapuusta.Mis sai mullõ velestä?tuudi kodo koogunõna,oll´ täl tõlv peona –nui oll´ nuku all –sellega küti küü küle’,härgütelli ämmä silmä’. – Mõrsja puult vastatas: Oi mu häidä andõida,kirividä kindiida,mõtli saja s´aksulõ anda’,mõtli heitä’Continue Reading
* Pruudi puult sõimatas peigmiist: KES SU, PINI, SIIÄ’ PETT´,kes su, koira, siiä’ kuts´mii’ suurtõ sukko,mii’ võhi võsso?Mii’ suun suurõ’ mehe’,hõimuna hõpõkübärä’.Sugo saisõ saapin,hõim hõpõkübärin.Olõ-õi sul ummi hobõsida,küläst küsütü’ hobõsõ’,saadu’ sullõ sadula’.täi’ su täko söönü’,kirbu’ su kirivä ruuna,vagla’ su valgõContinue Reading
* OMMA’ SAISNU’ SAJAKIRÄ’kulõtanu’ kodovüü’,ei olõ’ kõnd´nu’ kõllakuul,ei nu mars´nu’ maranakuul.Kõttu põnnu’ kõllakuun,mako haudnu’ maranakuun,selle saisnu’ sajakirä’,kulõtanu’ kodovüü’. Tekst: EKS 8° 3, 319 (138) < Kanepi khk – J. Erlemann (1877).
* OODA OODA USMI [OSMAS?] PULL´kannata karolu [karuli?] härg –annit aigu kasvatada’,sis anna’ aigu ehitädä’.Suust tull´ suur´ or´k,mäe alt märikaru. –Kaegõ’ mii’ nuurimehi –nigu os´a’ oro veeren,nigu luga lumbi veeren.Kaegõ’ tõõsõ nuurimehi –nigu siini sita all,vana tatti variku all. Tekst:Continue Reading
* OH NEID KALLIT ANDITkirivit kindit,kulla’ viirde koedu’,vasõ’ viirde valõdu’.Peräst sai pini pidämä,heerits sälgä heitmä. Tekst: EKS 8° 3, 183 (21) < Kanepi khk – J. Erlemann (1877).
* ÄRÄ’ LÄÄ JA ÄRÄ’ TÕTTA,ei mi inämb siiä’ tulõ’,siin omma aia’ arõnu’,ja katussõ’ ka kakõnu’,saina’ saviga paigatu’,ja nulga’ nuijõga toetu’.Ei mi inne siiä’ tulõ’,kui noorik nulka lätt,sis tuu vadsa vaopiiu,sõira tuu tsõõri suuru.Mis sa tõit mi velele?Nelli kirstutulbakõist,kats´ kasõlavvakõist,kivi’Continue Reading
* KES SU KOIRA SIIÄ’ KUTS´,kes su pini siiä’ pett´,mii’ suurtõ sukku,mii uhkõdõ hõimu?Mii’ suun suurõ’ mehe’,mii’ hõimun hõpõkübärä’. Peigmees: Sandi’ mullõ sõna tõiva’,kerjäjä’ jo kanni’ keele,ütli’ neidu ülikur´a,ülikur´a, ülihalva,ütli suuhtõ tulõ tekev,keele perän pirru kiskvat,lagipään lõmmu lahkvat.Tuudi ku tutikContinue Reading
* Peigmehe poolt: MELLES TI TSÕDSÕL KÜHMÄSÄLGÄ?Teokotti kandõ’õn.Melles ti tsõdsõl käe’ kärnäl?Teoleibä lõigatõn.Melles ti tsõdsõl jala’ kõvõra’?Teotiid kõndidõn.Tennäke’ ti mii’ velle,avvustagõ’ hahkasärki,kes võtt´ sao [sauu?] saisamast,igitammõ istumast.Oll´ tä jäänü’ järve viirde,unõtanu oja viirde,jäänü’ ku jänes murulõ,vana ratas vankrõ ala. PruudiContinue Reading
* TSIIH, TSIIH PARAS, PARAS,Paras, paras mi memmele,kes käsk´ kõrdsin kitteledä’:mul om kolmi tüterida,kõik´ na saiva’ ka mehele,üts´ sai luvvasepä sellile,tõõnõ korsnapühkjä pojalõ,kolmas kokõ kutsarilõ. Imä jäi kodo kopõrdama,lavva taadõ lapõrdama,minnij iksõ mehe koton,meheimä kõrval kaiõ.Mes sa ikõt mu minijäkene?MisContinue Reading
* PIDÄGE’ KINNI’, PEIUPOISI’,laskõ’ saista’, sajarahvas,las ma kae, las ma katsu,kas om minnij meeleline,pojanainõ naarulinõ.Kas om tubli tuurilõ,paras paarõl pangõlõ.Kas taa mass mii’ meeste vaiva,hulga hobõstõ ajamise.nuur´miis´ kulut´ kuvvõ’ saapa’,hobu kulut´ kuvvõ’ ravva’,tuudi kui tutik tarõ lävele,lasti kui latik põrmandulõ.Continue Reading
* ÄRÄ’ VIIDI VIIVIDÄJÄ,Kaokoogu kangutaja,ussõlingi liigutaja,veivä’ mi võiutegijä,varastiva’ vadsaküdsäjä.Viidi suurt suud pite,lagõ’õt laant pite,kon ei kuulõ’ kukõ hellü,tõsõ tarõ tõlva hellü,muud ku hundi undamine,vana karo röökimine. Tekst: EKS 8° 3, 287 (108) < Kanepi khk – J. Erlemann (1877).
* EMÄKÕNÕ, MEMMEKÕNÕ,tulõ’ iks vällä kaema,kas om minnij meeleline,pojanainõ naaruline;kas om tukõv tuuvrilõ,paras viipaarilõ.Ei saa’ rotist ruvvakiitjät,Padakunnast paamõskjat.Langu’ uvvõ’, langu’ noorõ’,vahivastatsõ’ umatsõ’,tunnõt võtta’, tunnõt hoita’,ärä’ anna’ sulastõ sundi’,näidsiknäidu näägutada’.Mii’ pruut´ om väikene,nimessist om niidikene,keskest keerukablakõnõ.Panõti’ vett vidämä,panõti’ kandma kaalapuid,anna eiContinue Reading
* VEEGE’ NO SÕNA VESILE,vesi, vii sõna vellele:pangõ’ no linnassõ’ likku,odra’ otsõldõ ojja.Nooriku kõttu korgõnõssa,põllõpaela paisunõssa. Tekst: H III 26, 317 (9) < Kanepi khk, Kooraste v – J. Tedder < Ann Lubi (1895).
* KÜL’ OM KIRSTUN KIREVIID,kaanõ all kalliid.(ei) Olõ’ tennü’ teräsalvõ’,palka masnu’ jahumati’.Esi’ tennü’ till´ukõnõ,kudanu’ kõik´ kullakõnõ.Tei no teolõ minnehen,kudi kodu tullõhõn.Säädse peele’ piiri pääle.külä karjussõ’ kaki’ langa.Sääl aigu arutõn,poolõ päivä pästehen.Siski om kirstun kireviid,kaanõ all kalliid. Midä no sitta kittelet,asjanda’Continue Reading
* TUU’ TULD, LÄÜTÄ’ PIRDUkaas´kide vatsku kaia’,kas om sisen sika villa,vai om vahel vas´ka karva. Tõine hõim vasta: Pistä’ sa pirdu persehe,tuli karvulõ kaota’.Nii meil koogi’, kui mi küdsi,nii meil vadsa’, kui mi vali. Tekst: H II 56, 937/8 (4b)Continue Reading
* VELLENAINÕ LINNUKÕNÕ,olõ’ sa ommugu usina,inne valgõt varajanõ,jätä’ küdü külle pääle,nadu armas ahju pääle,võta’ kukku’ kuatiidä,Võta’ astu’ aidatiidä.mine’ sa laudalõ mäele,lövvät sa lehmäle vasika,lambal paari tallõkõisi,tuu’ rüpüle mäele,kanna’ põllõl põrmandulõ.Tuu’ tallõ taadõ kaia’,vasikas memme vaadata’.Sis olõt ää äiä meelest,äiä meelest,Continue Reading
* OLÕS MA KUULNU’ KOTOST TULLÕN,teedä’ saanu’ tii pääl,pannu’ puhu’ pudrujahu,kaukahe kamajahu.Tennü’ pinele lakõt,annu’ hatolõ lakõt.Pini’ tulnu’ purõlõma,hata’ tulnu’ habõlõma,kõtt näil kõrvoni’ tühi,kaal otsa kangõhtunu’,soolik kõttu sopsahtanu’. Tekst: H II 60, 36/7 (4) < Põlva – J. Rocht (kooliõp) (1897).
* KELLES SEO KIBU MINNE’ESSA,kelles seo kappa kaldanõssa?Küläpoisilõ hääle,korgõhillõ kübärille,saabasseere sirgõhillõ.Et sa no juu’, et sa maidsa’,kül’ om makus makõkahi,kül’ om sakõ sajakahi!Inämb om mettä ku vettä,inämb esä õluta ku vele viretä. Veli läts´ vettä tuuma,tsõdsõ viretä varasti,tsõdsõ haari haanikust,nägiContinue Reading
* OH MI TSÕDSÕ, OH MI TSÕÕRI!Kes käsk´ sul kinäste kävvü’,üle nurmõ nobõ’õhe,üle välä väle’ehe,üle silla sirgõ’õhe?Sääl sinno nälägu’ näivä’,pal´agu’ panni’ tähele.oh mi tsõdsõ, oh mi tsõõri,kas mi taalõ tsõdsõ kasudi,taalõ Annõ avvustõli,taalõ suurõlõ soelõ,taalõ pikäle pinile,kiriväle kirepile,valgõlõ valõpilõ.Oh miContinue Reading
* Kaasitus noorikullõ LAS MA KATSU, LAS MA KAE,kas täl om kirstun kirevit,all kaasõ kalõvit.Kui ei olõ’ kirstun kirevit,all kaasõ kalõvit,viimi’ kirstu mäele pallu,panõmi’ pallu palama,kaasiku’ manu’ karvu kuivatama.Sinnä’, kos kaasiku’ kusõsi,sinnä’ maasikõ’ kasvasi. Ära laida noorikut Mis ti miContinue Reading
* MINA KAASIK KAN´ÕBATERÄ,linaseemen linnukõnõ,las ma kae, las ma katsu,kes om siia’ sisse sõitnu’?Sisse sõitnu’ siidilidse’,maani massakarvalidsõ’.siin om nuuri, siin om vannu,siin om s´aksa, siin om santi,siin om ull´e undsakiid. Tekst: ERA II 115, 187/188 (6) < Urvaste khk, V-AntslaContinue Reading
* Ku pruut ja peigmiis saja hummogu üles tulliva’, siis laulti näile: LAS MA KATSU, LAS MA KAE,kas um kuku kurja tennü’,kas um kanna kannustanu’,kas um neio uman näon.Üü oll´ hullu hundi käen,kahru katõ käpä vahel. Kaasitaja esimene kaasitus pulmataluleContinue Reading
* KAS MASS MII’ VAIVA,vai mii’ meeste vaiva,vai mi täku tandsuvaiva.Kui ei massa’ mii’ vaiva,ei mii’ meeste vaiva,ei mi täku tandsuvaiva,vii’ vällä väreti taadõ,panõ’ kivi kõtu pääle,haava hannaroodsu pääle.Kui mass mii’ vaiva,ja mii’ meeste vaiva,ja mi täku tandsuvaiva,las pojal püüdä’Continue Reading
* TII’ TULD, TUUL’DA’ MULKU,panõ’ puid, paista’ perst,aja’ aku, argida’ arku.Kutsu’ peig piistlemä,kutsu’ kaas kaema.Peig ütles: perse’ palas,kaas ütles: karva’ kõrvõsõ’. Tekst: EÜS VII 1087 (129) < Urvaste khk, Vaabina v – R. Tamm < Mari Utsal (kerjaja) (1910).
* ENNE NO MI OLLI’ SUU LANGU’,suu langu’, laanõ langu’.Peräst no mi saa umas umatsõs,ligimädses linnukõsõs.Sedä no mi rõiva’ rõõgi’,sedä kõriga’ kõnõli’.Seo no talo tantsimista,higisärgi hiitemistä,kundsakängä kopsimista. Tekst: EÜS VII 1082 (122) < Urvaste khk, Vaabina v, Anni t –Continue Reading
* MINA IKS KAASIK KAN´EPITERÄ,mina siimnelinnukõnõ,taa kaasik tatijuur´,seo kaasik seenejuur´. Paekõ’ parrõ’, taakõ’ tala’,joba tuvvas tulinõ kuri,tulõ tuldõ lüvve’en,kibõnid keerutin,tuld iks leie’ tuima’ ravva’. Tulõlõ tuudi tulinõ kurat´,hämäräle äkiline.Jätä’ sa küdüu külle pääle,nadu armas ahu pääle. Aja’ sa tii aidaContinue Reading
* JUU’, JUU’, MAIDSA’, MAIDSA’.kül’ om makus makõkahi,kül’ om sakõ sajakahi.Ei sa’ tihka’ tenga anda’,puista’ poolõrublanõ!Kül’ om makus makõkahi,Juu’, juu’, maidsa’, maidsa’,kui sa maidsat, sis sa massat. Tekst: E 2405 < Urvaste khk (1914).
Vanasti pulmad kestsid siinpool kolm päeva. Pulmad algasid tavaliselt laupäeval ja lõppesid esmaspäeval. Laupäeval oli hõimuõhtu. Pruudi ja peigmehe sugulased tulid peigmehe poole kokku. Pruuti hõimuõhtul ei olnud. Hõimuõhtul oli tavaliseks söögiks kapsad lihaga. Järgmisel päeval sõideti pruudi poole. ParastContinue Reading
Tütrukuid pulma ei lubatud. Kes tuli, sellele aeti rangid kaela ja saadeti tagasi. Kui noorik koju toodi, tõsteti ta kasuka pääle maha, et siis kasvavat hästi lambad (teise seletuse järele: siis saab noorikul pehme süda). Pulmas oli “Raud käsi” –Continue Reading
Rõugõ Hollandi sulane. Orja laul * OLLI MA OR´AN,käve ma kar´an,suurõ herrä sulasõn,laisa naasõ näüdsikun.Mis mullõ palgas pakuti,ajastajas arvati?Tsiga anti, sõrgajalga –ei ma võta’, vellekene.Lammas anti lauki villa [kas ”laukiotsa” vai ”lahhe villa”]–ei ma võta’, vellekene.Lehmä anti keräsarvõ –ei maContinue Reading
Kanepi Hollandi sulane. Hobune varastatud. Soome sild * OLLI MINA ORJAS OTEMBAN,käve mina karjan Kammerin.Mes mulle palgas pakuti,aastas jo arvati?Vana’ viisu’, vana’ räti’,vana’ kakenu’ kasukatükü’ –ei mina võta’ vellekene.Anti lammas, paari poiga –ei mina võta’, vellekene.Anti tsiga, säidse poiga –eiContinue Reading
Urvastõ/Karula Kättemaks sakstele S´AKSA’ VIIÄS PÕRGULÕ,tõmmatasõ’ tõrvahauda.Ütes iks oll´ hüdsehaud,tõnõ oll´ tõrvahaud,kolmas kuuma kivi haud.Saagu’ iks s´aksa’ santimaie,ummiskängä’ hulkumaie,punapüksi’ puid raguma,talupoisi’ tantsimaie. Viis: EÜS VII 874 (6) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Hantsi t – M. Pehka, R. Tamm <Continue Reading
Urvastõ Kättemaks kubjale KUR´A’ PANTI’ KUBIJIS,varga’ vallapäälikis.Mis mi anna kubijillõ,mis mi kingi kilterille?Pütü tuld, tõsõ tõrva,kolmada kuumi hütsi. Viis: EÜS VII 872 (1a) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Hantsi t – M. Pehka, R. Tamm < Mari Hantsi, 70 aContinue Reading
Karula/Urvastõ Palve sakstele. Kättemaks. Mõisast varastamas OI MI ILLUST HERRÄKEIST, oi-jandali,oi mi puhast provvakõist!Tulõ’ ussõ tooli pääle,kae’, kuis valda vaavatas,perisvalda piinatas!Siin iks kõnd´va’ kõomalga’,siin iks liikva’ lepätüme’,purus lüüdi hamõ’ linanõ,purus peenü pallapuul´.Mine’ iks muialõ mõisilõ,konnõs peetäs peenü hamõ’,peetäs peenü pallapuul´,konContinue Reading
Harglõ/Rõugõ Kubijalle. Uhke pilge. Täid kaladeks KIS NAA’ UHKÕ’ OLLÕNÕSSA,ilmakõrgi’ kõndinõssa?Käsi puusan, täi pungan,kirp hüppäs kübärän.Istõ maha’ pindre pääle,ots´ õks täie vammussist –meä um sorrõ, tuu pist suuhhõ,meä um peenü’, pillas mõtsa. Viis: EÜS I 784 (31) < Hargla khk,Continue Reading
Rõugõ Saksad ilusad valla vaevast. Oleks minu olemine. Orja laul MILLE SIIN HERRÄ’ ILUSA’,mille preili’ peenükese’,noorõ’ s´aksa’ sammatidsõ’?Kõik´ mi vaestõ vaiva läbi,tütär´lastõ tüü läbi.Olõs olnu’ mii’ luba,tõsõst mii’ tegemine,pandnu’ mi herrä’ äestämä,provva’ puid raguma,preili’ lihmi nüssemä.Äestä’, äestä’ õks, herräke,rau’ puid,Continue Reading
Räpinä Sakste ilu valla vaevast MILLES, MILLES HERRÄ’ JO ILOSAGI,milles, milles provva’ jo punatsõgi:?Vaestõ, vaestõ jo vaav’a läbi,tütär-, tütärlastõ jo tüü läbi!Tulgõ’, tulgõ’ vällä jo tooli päältä,saiskõ’, saiskõ’ vällä jo sohva päältä,kaegõ’, kaegõ’ vaesõ jo valla pääle,Kuis siid, kuis siidContinue Reading
Rõugõ Saksad ilusad valla vaevast TEKKE’ TÜÜDÄ TIMMUKILLÕ,näkke’ vaiva vargillõ!Ega’ timmuk tüüd ei tii’,ega’ varas vaiva ei näe’.Tüü no teie’ tütär´latsõ’,vaav´a näie’ vaesõ’latsõ’.Milles neo’ herrä’ ilusa’,milles provva’ punadsõ’,milles preili’ peenükese’?Tütär´lastõ tüü läbi,vaestõlastõ vaav´a läbi.Tere’, hirstu herräkene,kuldakruuni provvakõnõ!Tulõ’ ussõ tooli pääle,astu’Continue Reading
Rõugõ Saksad ilusad valla vaevast MILLES HERRÄ’ HIGOVASÕ’,milles provva’ punõtasõ’?Vaestõlastõ vaiva läbi,tütärlastõ tüü läbi!Viis´ um vaimu välä päälle,kuus´ um perähn kubijida,säidse sälgäpessijädä,katõsa karistajida,kümme andmahn külgepitehn. Viis: EÜS VI 16 (32) < Rõuge khk – J. Gutves (1909)Tekst: ERA II 143,Continue Reading
Vahtsõliina Rikas herr MII’ HERR OLL´ HELDE, RIKAS,lelo, lelo, lelo lelo,kolmõkümne mõisa miis´,esi’ timä istõ tõlla siih,sada sikku saani iih,vana immis kõgõ iih. Viis ja tekst: SKS, Lindpere 13 (24) < Vastseliina khk, Orava v – S. Lindpere) < MariContinue Reading
Karula Sakste pilge MEIE HERR OLI RIKAS MEES, leelu,istub saksa saani sees,seitse sikka saani ees,vana (j)emmis kõige ees.Esi tema istub saani sees,puupöör tal püksi ees,tatirida rinna ees,siasitt tal piibu sees.Mina vaene Sangle sant,mul pole muud kui kott ja kepp. ViisContinue Reading
Vahtsõliina Petan peremeest. Sundja ja sulane VELEKENE, NOORÕKÕNÕ,olli iks or´ah, käve kar´ah,olli iks sundija sulanõ,pendijalõ palgalinõ.Sundijal olli’ suurõ’ nurmõ’,pendijal olli’ pakso’ paadi’.Peremiis´ tootsõ mino pettä’,mina peti peremehe.And´ tä mullõ laas´a ruuna,laas´a ruuna, nührä’ ravva’.Lätsi ma kenko kündemähe,mäekallast kakkumahe –virga’ lätsi’Continue Reading