2. MINA IKS KAASIK KAN´EPITERÄ (kaasikute kiitus ja laitus; kosjahobu söötmine)

*

MINA IKS KAASIK KAN´EPITERÄ,
mina siimnelinnukõnõ,
taa kaasik tatijuur´,
seo kaasik seenejuur´.

Paekõ’ parrõ’, taakõ’ tala’,
joba tuvvas tulinõ kuri,
tulõ tuldõ lüvve’en,
kibõnid keerutin,
tuld iks leie’ tuima’ ravva’.

Tulõlõ tuudi tulinõ kurat´,
hämäräle äkiline.
Jätä’ sa küdüu külle pääle,
nadu armas ahu pääle.

Aja’ sa tii aida poolõ,
keerä’ tii keldre poolõ,
lasõ’ tii lauda poolõ,
tii’ tii tiigi poolõ.
Laudan tille’ lambakõsõ’,
tandsi’ tii talli poolõ,
tallin tille’ täkukõsõ’,
läbi akna anna’ kaara’,
läbi pilu pistä’ haina’.

Tekst: EÜS VII, 1070/1 (110) < Urvaste khk, V-Antsla v, vstmj – R. Tamm < vaestemaja elanikud (1910).

Postitatud Urvastõ