* Kaasitus noorikullõ LAS MA KATSU, LAS MA KAE,kas täl om kirstun kirevit,all kaasõ kalõvit.Kui ei olõ’ kirstun kirevit,all kaasõ kalõvit,viimi’ kirstu mäele pallu,panõmi’ pallu palama,kaasiku’ manu’ karvu kuivatama.Sinnä’, kos kaasiku’ kusõsi,sinnä’ maasikõ’ kasvasi. Ära laida noorikut Mis ti miContinue Reading

* MINA KAASIK KAN´ÕBATERÄ,linaseemen linnukõnõ,las ma kae, las ma katsu,kes om siia’ sisse sõitnu’?Sisse sõitnu’ siidilidse’,maani massakarvalidsõ’.siin om nuuri, siin om vannu,siin om s´aksa, siin om santi,siin om ull´e undsakiid. Tekst: ERA II 115, 187/188 (6) < Urvaste khk, V-AntslaContinue Reading

* Ku pruut ja peigmiis saja hummogu üles tulliva’, siis laulti näile: LAS MA KATSU, LAS MA KAE,kas um kuku kurja tennü’,kas um kanna kannustanu’,kas um neio uman näon.Üü oll´ hullu hundi käen,kahru katõ käpä vahel. Kaasitaja esimene kaasitus pulmataluleContinue Reading

* KAS MASS MII’ VAIVA,vai mii’ meeste vaiva,vai mi täku tandsuvaiva.Kui ei massa’ mii’ vaiva,ei mii’ meeste vaiva,ei mi täku tandsuvaiva,vii’ vällä väreti taadõ,panõ’ kivi kõtu pääle,haava hannaroodsu pääle.Kui mass mii’ vaiva,ja mii’ meeste vaiva,ja mi täku tandsuvaiva,las pojal püüdä’Continue Reading

* TII’ TULD, TUUL’DA’ MULKU,panõ’ puid, paista’ perst,aja’ aku, argida’ arku.Kutsu’ peig piistlemä,kutsu’ kaas kaema.Peig ütles: perse’ palas,kaas ütles: karva’ kõrvõsõ’. Tekst: EÜS VII 1087 (129) < Urvaste khk, Vaabina v – R. Tamm < Mari Utsal (kerjaja) (1910).

* ENNE NO MI OLLI’ SUU LANGU’,suu langu’, laanõ langu’.Peräst no mi saa umas umatsõs,ligimädses linnukõsõs.Sedä no mi rõiva’ rõõgi’,sedä kõriga’ kõnõli’.Seo no talo tantsimista,higisärgi hiitemistä,kundsakängä kopsimista. Tekst: EÜS VII 1082 (122) < Urvaste khk, Vaabina v, Anni t –Continue Reading

* MINA IKS KAASIK KAN´EPITERÄ,mina siimnelinnukõnõ,taa kaasik tatijuur´,seo kaasik seenejuur´. Paekõ’ parrõ’, taakõ’ tala’,joba tuvvas tulinõ kuri,tulõ tuldõ lüvve’en,kibõnid keerutin,tuld iks leie’ tuima’ ravva’. Tulõlõ tuudi tulinõ kurat´,hämäräle äkiline.Jätä’ sa küdüu külle pääle,nadu armas ahu pääle. Aja’ sa tii aidaContinue Reading

* JUU’, JUU’, MAIDSA’, MAIDSA’.kül’ om makus makõkahi,kül’ om sakõ sajakahi.Ei sa’ tihka’ tenga anda’,puista’ poolõrublanõ!Kül’ om makus makõkahi,Juu’, juu’, maidsa’, maidsa’,kui sa maidsat, sis sa massat. Tekst: E 2405 < Urvaste khk (1914).

Vanasti pulmad kestsid siinpool kolm päeva. Pulmad algasid tavaliselt laupäeval ja lõppesid esmaspäeval. Laupäeval oli hõimuõhtu. Pruudi ja peigmehe sugulased tulid peigmehe poole kokku. Pruuti hõimuõhtul ei olnud. Hõimuõhtul oli tavaliseks söögiks kapsad lihaga. Järgmisel päeval sõideti pruudi poole. ParastContinue Reading

Tütrukuid pulma ei lubatud. Kes tuli, sellele aeti rangid kaela ja saadeti tagasi. Kui noorik koju toodi, tõsteti ta kasuka pääle maha, et siis kasvavat hästi lambad (teise seletuse järele: siis saab noorikul pehme süda). Pulmas oli “Raud käsi” –Continue Reading