*
KUULÕ’ SA TSÕÕRIK TSÕDSÕMIIS,
kaharpää tsõdsõkaas!
Tulli’ sa neiot kosjõlõ,
hanni kallist kauplõma,
kiti’ sa kündev kümme hobõst,
äestev sada äkli’.
Sai iks neiu saanõnõs,
kabu armas kaubõldus,
künni’ sa üte kitsõga,
äesti’ tõsõ härjäga.
Kiti’ sa: siid kübärä pääl,
karra’ kaosalvõ pääl.
Sai iks tsõdsõ saanõnõs,
tõistõ tallu veedenes:
köüdsetükk oll´ kübärä pääl,
kammits kaosalvõ pääl,
mulgu’ olli’ muaga topitu’,
sainalahkõ’ saviga.
Tull´ iks orust vana orik,
mäe päält märikahru.
Mii’ oodi orust ubiniid,
mäe päält pähkniid.
Tekst: EÜS VII, 1257/8 (66) < Karula khk, V-Antsla v, Ähijärve k – R. Tamm < Mari Leinus, 75 a (1910).