13. KUULI KÜL’, ET OLLI KURI (kuri pruut)

*

KUULI KÜL’, ET OLLI KURI,
näie kül’, et olli näri,
kõgõ sund´e sulasit,
näägutõli näütsikit.
Karas´ kar´alastõ pääle,
tõi puid, tõrõl´ muid,
ai’ ahju, haugeteli,
käve’ kärken tare mööda,
sõr’mi muralden moro pidi.
Alta põrmandu põrut´e,
lahti leie laest palgi,
leie hullu ussõ ala,
nõrgakõsõ nõgõsihe.
Es võta’ üskä hüpütellä’,
es võta’ kaala kargutõlla’.

Tekst E 51517/8 < Räpina khk, Meeksi v – E. Müller < Hels Kunn (1921).

Postitatud Räpinä