15. KIÄ SU, PINI, SIIÄ’ PETTE

*

KIÄ SU, PINI, SIIÄ’ PETTE,
kiä su, koira, siiä’ kuts´e,
pini mii’ perrehe
rakk mii’ rahvahe?
Kas taa mõni mii’ väü,
mii’ tsõõri tsõdsõmiis´?
Pää täl ku pähnämõts,
ots iih ku oinatürä,
jala’ all ku ahoroobi’,
kõvõra’ ku kistavarrõ’.
Silmä’ ku seto kausikõsõ’,
nõna ku naistõ nõglatuus´,
hamba’ ku rihäpidime’,
suu ku soe sitamulk,
kõtt ku kõvvõr´ levämõhk.

Tekst: ERA II 56, 99/100 (1) < Põlva khk, Koiola v, Himmaste k – Herbert Tampere < Liisa Siirak, umb 60 a (1932).

Postitatud Põlva