*
ÜLGE’ TI MEILE ULLÕLÕ,
kes varõs teile vaak´,
kuldakägo teile kuuk´,
et mi mõtsah mesipuu,
mii’ saarõh saarõpuu.
Viige’, viige’, mis ti viiti’,
meile jääs viil mitu saarta,
mitu saarta saarõpuida,
kua taadõ kuusõmõtsa,
maja kõrva kõomõtsa,
säält võit rako’ rattapuid,
kõrraliidsi kõdariid.
Tekst: E 967 < Põlva khk, Navi k – J. Melzov (1892).