*
Kui vana tüdruk pulma kaasitama tulõ, sõs kaasitudas vastu.
Kaasitused vanatüdrukule vastu:
KES OM ENNE SEDÄ KUULNU’,
kuas enne sedä nännü’,
att siiä’ aukma tulnu’,
kahupää kaasitama.
Piä’ sa suu, vanapiiga,
olõ’ vakka, vanatütruk,
sul om tsiga sõna’ söönü’,
lammas su laulu lakatanu’.
sul om kohus ärä’ koolda’,
paras aig auda minnä’,
suust tulõ sul surmaaisu,
igäst august alva luhti.
Siiä’ om att aukma tulnu’,
kirrev lita kiukma tulnu’,
andkõ’ atalõ apatust,
kirevälle litalõ limpsatust.
att om siiä’ aukma tulnu’,
kahupää kaasitama.
Tekst: ERA II 143, 43/4 (3) < Urvaste khk ja v < Karula – Anna Jeret < Lotta Tamm, 60 a (1936).