*
Eksinud noorikud koju tuues
SÕIDA’, SÕIDA’, SÕNNIKÕNÕ,
rutta’, rutta’ ruunakõnõ;
kunas saati peio kodo,
saati peio perrehe.
Sääl sull’ pingi’ valmis pantu’,
tooli’ valmis toedu’,
vadsa’ valmis valõdu’.
munapudõr puhutu.
Kodu jõudes:
Kas jo kodo oodõti,
siiä’ tallo taheti?
Tere’, eme, tere’, ese,
tere’, talo, tere’, taar´;
tere’, livva’, tere’, lavva’,
tere’, luidsa’, tere’, luvva’!
Kodus kosteti:
Tehet ruttu tullõhna,
tehet ratsa paetõhna,
tehet tiinehtä vitehnä,
puhõt poelist tuvvõhna.
Mis sai mii’ velele,
mis sai piinüle peiolõ?
Veli kulut´ uvvõ kuvvõ,
hobo kulut´ kolmõ’ ravva’.
Kõik:
Es seo massa’ mii’ vaiva,
es mi hulga hobõstõ vaiva!
Tulõ’, eme, kaemahe!
Kas om nuia nuku all,
tõlva tõsõhna käehnä,
eme kuntõ kolkida’,
tagapoolõ tahoda’.
Eme kostab:
Tuudi tulbas talolõ,
vana lõõtsa lõukahe.
Pand ta palo palama,
tõrvaskannu’ tõrõlõma.
Veenü’ suurt suud pite,
veenü’ lak´a laant pite,
kos ei kuulõ’ kikka hellü,
kuulõ-i kikka kirgmist.
Tekst: E 1180 < Põlva khk, Navi k – J. Melzov (1893).