Kasvatus asjata Rannu EMAKENE MEMMEKENE, sidusid siidi mu juuksed, pannid peada palmikusse. Mõtlid saava mõisa meesta, kirja tundija tuleva – nüid tulli tubaku tooja, sai üits sarve nuusutaja. Tulli pajost pikka püksi, ragastigust rätik-jalga. Emakene memmekene, mis said minu hoidemisest?Continue Reading
Kasvatus asjata Kambja/Võnnu EMÄKENE MEMMEKENE, isakene taadikene – oles sa unen teadnu, magatenna mõistatanu, et must sündis süüline, kasvis kahju arvuline. Et võinu mu mereje viijä, kanda mere kaldaassa – meri oles söötnu, meri oles jootnu, meri mu mehele pannu,Continue Reading
Kasvatus asjata Kambja/Võnnu EMAKENE ELLAKENE, kuis’ sa minda kasvatasid, maha pandsid, mängitasid, üles tõstsid, uppatasid! Võinu minda vesi võtta, laine libe liugutada! Võinu mind oija upputada, mere veerde nu vajutada – meri oles minno meelitanu, haug oles mulle hamme andnu,Continue Reading
Kasvatus asjata Otepää EMÄKENE ENNEKENE, mis said minu hoidemaiste, kaidsaid mino kandemaiste? Ikke saad imetamisest, käe küilma kandemaiste, silma märja mähkemäst. Emakene, ennekene, võinu sa mu vette viia, võinu mu oija uputada, ennemb kui mu ilma tõied – nüid saContinue Reading
Memme vaev Sangaste IMEKENE MEMMEKENE, inämb vaiva näit minosta kui muista tüterista – üö isted ülevän, päävä isted pähitsen. Mühü pirda palotid, tõse mühü tõrvasiid, külümütü küündeliid. Muo rahvas une magasi, külärahvas kääni külle. Läpe-es ime maada – ime minnoContinue Reading
Memme vaev Puhja/Rannu OLGU TERVE MEMMEKENE, tõisest terve taadekene, olga terve hoidimasta, oidimasta, opemasta! Oidis mind hobuste jalusta, kaitsis karja tee rajalta, kirju karja keskeelta. Ei saand ma armi palgeesse, täppi täiesse näosse. Oidis sinna ooneesse, kaitsis sinna kammerisse, kusContinue Reading
Memme vaev. Kasvatus asjata Puhja EMAKENE, MEMMEKENE, enam vaeva näid minusta kui ju muista tüterista: sülen hoidsid süvvena, kaelan karja saateena, põllen hoidsid põimeena, rüpen rüga lõigatena. Mis sai memmele minusta, mis sai abiks haudijale? Silmavetta, söämevalu – ikku saiContinue Reading
Memme vaev. Põlatud laps. Kus istun – iken. Laeva tegemine. Imelik maja Puhja ISTE MA ESI ERÄLDE, kääni käsi ma põsili, miilde tul’li memmekõne, miilde memme armukõne. Enämb vaiva näid minusta kui meist muista tütterista – sülen hoisit süvveenna, põllenContinue Reading
1. ERA III 6, 190 (26) < Võnnu x 2. RKM III 5, 19 (1) < Võnnu
TÜTAR TALUST VIIDUD. TÜTRE KAHITSEMINE! VIIDI TÜTARI TALULTA, põlleeide põrmandusta. Tare jäi tühjas tüterista, ait jäi arvasta hammeista, laut jäi lehmista lagedas. – Ikma jäiva esa iiru, nutma velle nuuma härja, hoigama esa hobese. – Ei ole kaera kandijata, heinaContinue Reading
MEIE JA TEIE POISID O’O MULL VÄHIK VÄHIKENE, armas halli särgikene! Nüüd tood kodu kosti pulga, vana ämma vastulise! Emakene, ennekene, las tulla homnen uusi päiva, vana taevas valge ilma, toome nii telle taresse, peele pikka põrmandule, aame siis kangasContinue Reading
1. H II 30, 539 <Rannu khk, Valguta v, Ranna k – August Tattar (1889) 2. H II 30, 540 < Rannu khk, Valguta v, Ranna k – August Tattar (1889) 3. EÜS VII 2720 (43) < Rannu 4. EÜSContinue Reading
/ – – – / Pulma pruugiks oli ka veel kaasitamine. Kui paariläinud meeldisid mõlema poole sugulasile, siis olid kaasitamise laulud kiidulaulud nende tegudest ja omadustest. Ei meeldinud aga üks pool teise poole sugulasile, siis toodi ta vead kõik etteContinue Reading
21. RKM III 5, 163 (32) < Rannu (17.VII 1946) 22. RKM III 5, 163 (34) < Rannu Puust luigel kiikudes. (5. VIII 1946) 23. RKM III 5, 163 (35) < Rannu 24. RKM III 5, 163 (36) < RannuContinue Reading
11. RKM III 5, 161 (21) < Rannu Vaadeldes pildiraamatut (8.VII 1946) 12. RKM III 5, 161 (22) < Rannu Mängides oma puust kanaga, kellel üks ratas alt murdunud. (9. VII 1946) 13. RKM III 5, 162 (23) < RannuContinue Reading
1.RKM III 5, 160 (9) < Rannu 2. RKM III 5, 160 (10) < Rannu 3. RKM III 5, 160 (11) < Rannu Lakka minemisel. Ema saadab poisi lakka korvi tooma. Redelit mööda üles minnes laulab poiss. 4. RKM IIIContinue Reading
Hällilaul Rõngu ÄIU-ÄIU, ÄIU-ÄIU, äiu-äiu, latseke, kussu-kussu, kulda lindu! Tsuu-tsuu, suuremaks, kasva, latse, karjuseks, memme karja oidijaks, esa kesa kündijaks, mõisa rehe peksijaks, esa-ema toidijaks! Laulnud P. Kurg (EÜS III 37 (28) ja EÜS III, 68 (28) < Rõngu khk,Continue Reading
Hällilaulud Sangaste, Otepää, Rõngu Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada. Latse hällütaja laul. KIIGU, KIIGU, KITSEPOIGA, memm läits mõtsa marju tooma, kirivisse kipiga, vastese vaksega (1), kadajedse kanniga, pihulidse (2) piibuga (1) läniku sarnane anum, kudContinue Reading
Hällilaulud Otepää, Kambja, Sangaste, Võnnu Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada. TSUU, LATSE, SUUREMBAS, kasva, latse, karjuses, memme lehma hoidijas, taadi härja kaitsejas. KIIKA, KIIKA, KERKU POOLE, jala musta mulla poole, pää like liiva poole (1),Continue Reading
Hällilaulud Puhja, Otepää, Kambja Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada. ÄIU, ÄIU, LAPSUKENE – memm läks metsa marjule; toob pika peotäie, kadakase kannu täie. Uibuse hunnikutäie, lõhmusese liua täie. E 72212 (5) < Puhja khk, KavildaContinue Reading
Hällilaul Sangaste RKM II 225, 601 (10) < Sangaste khk, Pelsi k, Nudra t – H. Tampere < Marie Nuder, 67, 1967
Hällilaul Sangaste EÜS VI 207 (71) < Sangaste khk – A. Kiiss, 1909
Hällilaul Sangaste RKM II 225, 619 (9) < Sangaste khk, Lauküla, Koljaku t – H. Tampere < Ella Luugus, 65, 1967
Hällilaul Sangaste RKM II 225, 616 (3)< Sangaste khk, Tagula k, Ruusa t – H. Tampere < Asta Karimõis, 64, 1967
Hällilaul Rõngu See om latse magale panemise laul. Ema võtab latse sülle, paneb tõise jala tõise pääle, lapse suu oma suu manu, tõine käsi om labse pää juures, tõine all jalgate man; liigutab enast ühes latsega pengi pääl istutes, tõistContinue Reading
Hällilaul Rannu RKM II 252, 178 (3) < Rannu
Hällilaul Rannu ERA III 7, 101 (40) < Rannu khk