Lambamäng Puhja/Rannu x Karjustõ mäng. Kari. Karjus. Susi. Peni (kõik lastõst). TII, TII, AIDA, teritä, teritä saivast, tinatsista teebelista, raudsista roovikista, et ei saa varas varastada, ei ka kanda karjalatsa. Tuku tunni-tanni, pane Mari makale, Liisu ketrab siidi, Ann ajabContinue Reading
Teretamata möödaminejale Rannu MINE MÖÖDA, MÜRGI TÜKKI, käi kavest, kange rauda, kui sa ei tihka teretada, ei ka anda jumal appi. Viis (EÜS III 2710, (41) < Rannu), teksti kirjutas üles A. Tattar (H II 30, 540 < Rannu khk,Continue Reading
Mardilaul Rannu LASKE SISSE MARDIKESI, marti, marti, mardi küitsed külmetavad, marti, marti, varbad valu ajavad, marti, marti! Ammu Märti oodeti, marti, marti, täna märti tänna saanu, marti, marti. Märti tulnud kaugeelta, marti, marti, ümbert ilma, ümbert maa, marti, marti, ümberdContinue Reading
Rannu Sea hoiatus Karjaskäik OH SIAKE, OH SIAPEAKE, ära mine võõra villä pääle! Võõras tuleb, võllas säl’län, teine võõras, teivas säl’län, lööb sia(le) silma pääle, sia silmä kolmu pääle. Laulnud Eduard Kärp (65 a) (ERA II 186 443 (21a) jaContinue Reading
Kolm hälli. Orjaks kasvatatud Rannu ÕUELE KOLMED VÄRAVAD, kiike, jääle, väljale kolmed orassed, kiike, jääle, tapule kolmed umalad, kiike, jääle, emal kolmi tütarlasta, kiike, jääle. Kolm oli hälli neil toassa, kiike, jääle – üks olli sängile sääetud, kiike, jääle, teineContinue Reading
Parmu matus Rannu TERE, TERE, TETRE, kos sa lähat kokre? Ma lää parmu peie. Kes se parmu ära tapp? Siga sõk sõraga, lammas labaluuga, kits kiider-kondiga, hobu umbrauaga. H II 30, 259 (3) < Rannu khk. – A. Tobber (1889)
Laulu võim. Tall taevas Rannu OLES MIND LOODUT LAULIJASSE, laulijasse, laskejasse – mina küll laulas laste vasta, Poolamaale poiste vasta, taade Narva naiste vasta! Ma laulas need mered maasse, meregi põhjad põrmandusse, mere liiva lillakusse, mere ääred eeringesse, mere kaldaadContinue Reading
Laulu võim Rannu KUI MA HAKKAN LAULAMAIE, laulamaie, laskemaie, Viru küll viiul veerimaie, Arju kannel kõõrutama, ei sis ei saa küla magada, küla küll poisid poolta unda, küla naised natukesta. Küla küll astub aia pääle, poisid puuriida pääle, noored naisedContinue Reading
Laulikule raha Rannu ANDKE RAHA LAULIJALE, killing keelepeksiale! Enamb vaeva laulijale, kui on rehe peksiale – rehe peksan, sis unetan, luu laulan, teist tuletan. Mis ma hoolin lauldessagi, tõrgun heale tõstessagi, kõrgista kõneldessagi? Minu oma siin ei ole, minu kaasaContinue Reading
Laulikute sõim Rannu Laimajale. Sõimulaulud NÄE, KOS MINU NÄÄGUTAJA, kae, kos minu koogutaja! Esi ei massa maad ei mulda, sügisesta söödamaada, kevajasta kesvakõrta – alles sa tulid raipe kallalt, alles sul hamba veritse, suu sooliku limaga. Eitsi laulu SINA LAULAS,Continue Reading
Laulikute sõim. Halb laulik Rannu MIS SA LAULAD, LAGIPÄÄ PALJAS, mis sa, sitikas, sirised, pasaratas parised? Sul pole häält hästi laulda, kurku kõrgesta kõnelda – adrakurg sull kurgu ees, raudaäke rinnussagi. Teine laulab vastu: NÄE, KUS MINU NÄÄGUTAJA, kae, kusContinue Reading
Laulu võim Rannu KUI MINA AKKAN LAULAMAIE, laululõnga lõikamaie – mull saab üüssä üteldägi, mõnes päeväs mõteldagi. Küla sis astub aia pääle, poisi puuriida pääle, latse laastu-unikule – ikkes kulleva minuda: kost se laits sii laulu saanu, ulluke sõna osanu?Continue Reading
Ei tohi laulda Rannu KÜLL MA LAULAKS, KUI MIND LASTAKS, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, küll ma kukuks, kui mind kuuldaks, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la! Ma laulas maa meresse, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, mere veere virtsikusse, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, mereContinue Reading
Laulu võim. Küla ütel… Rannu KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE Viru kannelt veeretama, Harju kannelt haugutama – ära siis petan pilli hääle, kata kannelte kõlina! Sõs ei saa küla magada, külä poisi poolta unda, külä tüdruku sugugi. Külä küll ütel: kuku,Continue Reading
Mõistatuslaul Rannu MÕISTA, MÕISTA, MU ÕEKE: kelle seltsi sirgeemba, kelle varju valgeemba, kell sii pale punane, kelles (kes) sii igiilusa.? Mina mõista, miks ma ei mõista: meiste seltsi sireemba, naiste varju valgeemba, poisil see pale punane, tütriku igi-ilusa. Mõista, mõista,Continue Reading
Saar. Kalajõgi Rannu KUULKE, KUULKE ELLAD VELLED, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, oksad täisi oravida, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, ladvad laululindusida, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la. Jõgi jooksis juure alta, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, kalad kullased sehena, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, augilContinue Reading
Rannu LÄHAB SUVI SAAB SÜGISE, vikat viib arulta haina, nuga viib nõmmelta pedaka, kirves raiub kaske jalgu, hall viib õunad õunapuusta, pälk viib pähklid salusta, mees viib tütrid talusta. Nutma jäävad nurme nurgad, igatsema metsa eared., seda eadi söödijada, sedaContinue Reading
Kuldnaine Rannu JAANIKENE, POISIKENE, Jaanike, saani tegija, kuldakõrvi kirjutaja – lubasid naiseta elada, abikaasata kasuda. Elanud ühegi aasta, pääle mõne päivakese! Võtsid teha puusta naista, haavast teha Annekesta, kasest teha Kaiekesta, marjavarsista Marida. Ei sa saanud puusta naista, läksid seppaContinue Reading
Vend veehädas Rannu OLLI MULL KOLMI VENNAKESTA: ühe saatsin karjamaale, tõise saatsin marjamaale, kolmanda kalamerele. Tulli kodu karjamaalta – karja pullike eessa, tulli kodu marjamaalta – marjakorvike käessa, ei tulnud kalamerelta. Laksin venda otsimaie, otsin orud, otsin mäed, otsin orudContinue Reading
Hobune varastatud. Tore sõit. Oleks Rannu MA LÄTSSI ORGO OMMATSILE, Viromaale vellitsile. anti liha soolast süvva, kibetaste ollot juvva. Jõi mina toopi, jõi mina kaitsi, kolmandat jõi poole toopi, sis jäi mina joobonessa. Pannin pää põõsa pääle, jalad Jaani niidoContinue Reading
Venna sõjalugu Rannu x KESSE TÕI SÕA SÕNUMED, kesse kandis vainukeeled? Harak tõi sõa sõnumed, vares kandis vainukeeled: kes siit saab sõtta minema – kas saab isa, vai saab poiga, vai saab kõige viimne venda? – Kõige viimsem, kõige viksemb,Continue Reading
Kolm kätkit. Salme laul Rannu ÕUELE KOLMED VÄRAVAD, kiike, jääle, väljale kolmed orassed, kiike, jääle, tapule kolmed umalad, kiike, jääle, emal kolmi tütarlasta, kiike, jääle Kolm oli hälli neil toassa, kiike, jääle, üks olli sängile sääetud, kiike, jääle, teine pantudContinue Reading
Sundija sulane. Pillipuhuja. Oleks see mees minul! Kalajõgi Rannu OLIN MINA ORJAS, KÄISIN KARJAS, olin mina Hollandi sulane. Pidi mind piitsku peksetama, raudarooska rapsitama – sain mina vaene mees valama! Valsin vaheaida mööda, Kiidäl (?) küla kopelt mööda. Sain minaContinue Reading
Rannu Mitu orja? MITU ORJA ILMA PÄÄL? Kümme orja ilma pääl. Ma olin ilmas üksi orja, teupoiss oli teine orja, korraline kolmas orja, neitsik mõisas neljas orja, viinamees oli viies orja, kingissep oli kuues orja, sepakene seitsmes orja, karjamees oliContinue Reading
Orjusest ostja Rannu Teumehe laul OH MA VEIKE VENNIKE, Lakna Liisu lapsuke! (Iga üks mind imetanud.) Läksin tellertes teule, pilli puhudes põllule, pisut piima lähkerissa – seegi kirju kitsepiima, ammu seisnud apupiima. Käisin teul kui tihane, kandsin kotti kui kanake.Continue Reading
Ori lahkub Rannu Sulane läheb ära ÄRA PEAN MINA MINEMA, ära pean kallis kaduma, ära häista rahvaista. Tulgu paigale paremad, asemele ausamaid, siia kohta kuulsambid. Siia ärgu tulgu tuima, sia ärgu saagu santi – siia tulgu toome rikkas, saagu SaksamaContinue Reading
Orjade tee Rannu LÄÄME SEDA TEEDA MÖÖDA, seda teeda tippilista, tippilista, täppilista, maada marjavarsilista, kust on enne orjad läinud, orjad läinud, orjad käinud, vahel käinud vaised lapsed, suvel hulkunud sulased. Kui tules tulista lunda, sattas rauasta raheta – ikka peabContinue Reading
Hollandi sulane Rannu OLLIN ORJAS, KÄISIN KARJAS – Mes mul palgas paisati? Vanad viisud, vanad rätid, vana kakenu kasukas – neid es võta mina vasta. Tuudi lehmä liikus sarvi tuudi härga pärdlispääda – neid es võta mina vasta. Tuudi lammasContinue Reading
Orja palk Rannu Laisast perenaesest PERENAENE PALJU LAISKA, magap taren tanuta, ilma vööta voodeena, ei tema massa orja oma, orja oma, vaese vaiva, palgalisel parast jagu. Kui tema ära koolenessa, palju vaiva jälle näesse – kõnnip taiva veerta mööda, küünarpuuContinue Reading
Palve sakstele Rannu/Võnnu TERE SAKSA, NOORE SAKSA, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la, tulge välja trepi pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la, saiske saali veere pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la, kaege vaese valla pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la, kuidas valda vaivatakse, ai-rus-sa, ai-rus-sa,Continue Reading
Sakste sajatus Rannu/Võnnu SAASSI MA SEDÄ NÄGEMA, et nee saksa santenesse, sinisärgil sitta loova, punapüksil puid ragova! Oles mulle meelivalda, meelivalda, keelivalda: ma panes ärrä ärjadesta, kiltre adra kiilu sisse, opmanni obusesta. Viis: EÜS VII 2719 (38) < Rannu, tekst:Continue Reading
Orja palk Rannu/Võnnu PEREMEES, PEREMEHEKENE, perenaine, naisukene, maksa ära orja oma, orja oma, vaese vaeva, lese naise leiva saaki! Kui sa ei maksa maagi pääli, küll tasud taiva-anna, maksad Maarija eena: külimitud kaendla-alla, vakad varvaste vahella. Viis: Ann Tampere (61Continue Reading
Hollandi sulane. Peks mõisas Rannu ILLIK OLLIN, HELLAD VENNAD, ollin Hollandi sulane liiverlandi lammeriku. Holland tegi uue kuue, Liiverlant laia kasuka. Säält sain sundija sulaseks. Sundijal olid suured ruunad, suured ruunad, laiad laigud, laiad laigud, kõrged kõrvid. – Need tahtsidContinue Reading
Rannu Talgu tänulaul OLGA TERVE MEIE HÄRRA üva ande andemasta, paremad tõotamasta – täis oli suuni, täis oli pääni, täis olli onnista õluta, täis olli kaunist kallakesta, mõne päivasta mõduda. Viis: Ell Kurno (80 a, pärit K-Jaanist) < Rannu khk,Continue Reading
Palve sakstele Rannu TERE, HÄRTSU HÄRRAKENE, kuldakrooni prouakene! Istu sia tooli pääle, astu aknaraami pääle, vahi välla akenesta, kae välla kammerista – kae kuis valda vaevatasse, teo poegi piinatasse! Kuri loodu kubijas, rüüvel valla valitsejas, se aab valla vardasse, teopojadContinue Reading
Kubjas põrgu Rannu Teo laul KUBJAS, KUBJAS, KURADINAHKA, kilter, kirju kitsenahka! Kubjas põrgu kutsuti ja kilter perrä kirjuteti. Kubjas, kilter, aidamees, need on põrgus kõige ees. Viis: Eduard Kärp (65 a) (ERA II 186, 429 (2) < Rannu khk jaContinue Reading
Kubjas peksab Rannu KÜNNI KÜLÄ KESÄKESTA, ärja ähkseva eenna – esi munneni mudaga, kellini kesa viiga. Vaadassi varjust ma tagasi: tu´lli kupjas Koigi puult, kilter Krummu kõrtsi puult. Kupjas vahtse kummukeli, kilter otse küüräkeli – abas sii alu maasta, võtseContinue Reading
Must naine Rannu Õitse poisi laul VIIBUSIN-VIIBIN, MA VAENE, viibisin vilet ajama, pajopilli puhkumaie, kui neid neidisid jaeti. Muile anti mukki käki, kena kätte kääneti; mulle musta ja rumala, aavakandu ja aleda, tõrvaskandu ja tõbine. Viisin sis musta vesile, pessinContinue Reading
Must naine Rannu 1. 2. Kahitsuse laul VIIBUSI, VIIBUSI MA (mina) VAENE, viibusi viina võttemaie, pajupilli puhkumaie. Seeni nii näijo jaeti (1): muile mukki (2) anneti, mulle musta ja rumala, tõrvaskandu ja tõmuja. Lätsi näijut mõskemaie, mõskemaie, peskemaie, sai siiContinue Reading
Tõbine naine Rannu Teomehe nutulaul VARA MINA VÕTSIN NAISE NOORE, toona mullu tõisepoole. Oli tema virka ja vileda, oli tema lahke ja ladusa, oli tema tubli ja tugeva. Jäi tema põlvista põdema, labaluist jäi laiskelema, seere marjust jäi magama. MinaContinue Reading
Rannu Halb naine JAANIKENE, HELLA VELLE, mõtlit saavat saksa naista, tulevat kirja tundija. Tõotit tuvva nurmenukku, nurmenukku, välja välgu. – Tõied tükki tötsakud, saied savi matsakud, tulli üits tubakunukk, saie sarve koputaja. Uinusin mina magama, viibisin vilet ajama, muile antiContinue Reading
Kaasa kaugel. Joodik mees Rannu/Puhja MES MINA HOOLI HUISTENNA, ehk ka pelga priistatenna – ega oma siin ei ole, ega kaasa siin ei kasva. Minu oma Ottepääna, minu kaasa kaugel maala, joodab järvela obusta, kivi veeren kimmelkuta, paju veeren paadikesta.Continue Reading
Hea ja kuri mees Rannu Hea ja halb mees KUI MINA KAASA VÕTANESI, kallimada kosinesi, ma viiss pilliga makale, kandeliga kamberide; panes pilli pä’itsede, kandle kaasa jalutside. Neiu mõistse, kostse vasta: “Oh sina petis peiukene, kavalamp minu kaasakene! Sa viissContinue Reading
Oma küla kiitus. Kaubalaevad Rannu x KELLE MÕISA KUI SE LIINA, kelle aia kui alevi? Rannu mõisa kui se liina, Rannu aia kui alevi. Sisse joosva siidilaeva, välla joosva väitselaiva. Tulge sisse, ostke siidi, tulge välla, ostke väitsi – sehenContinue Reading
Mere kündmine. Lina Rannu MAGASI MINA, MAGASI, magasi mari mäella, sinilillede seäna, kullerkupu põesaenna. Nägi unda maataenna, nägi merda künnetavat, künnetavat, külvetavat. Mes sinna merde külvetie? lina merde külvetie – lina kasvis kui sii linti, kugar otsas kui sii kulda,Continue Reading
Isa- ja mehekodus Rannu/Puhja x OLLI MA ESÄ KODUNA, olli ma emä koduna, taadi tettü tarena, viirse velle põrmandulla – ei mu’s täi esä lüvva, ei mu’s täi emä lüvva. Esä mu hõigas ellikussa, emä hella tütärissa. Olli kui upinContinue Reading
Isa- ja mehekodus Rannu/Puhja Ilus neiu isakodu OL’LI MA EMÄ KODUNA, viirsi vellide siäna – käisi kui upin üle ussa’a, tamme latva üle tare! Panni pirdu (1) purdeesse, õlekõrsi kõnnikusse – pird es painu purdeessa, õle kõrsi kõnnikunna! Saije joContinue Reading
Endine elu. Ema õpetus Rannu/Puhja Ilus neiu isakodu KUI MA OL’LI MEMME KOTUN, käisi ümbre nii kui kägu, liisi ümbre nii kui lindu – jala ol’li all kui jaanililli, esi ol’li pääl kui päivä lilli. Saije ma mehe koduje –Continue Reading
Endine elu. Isa ja mehe kodu Rannu OH SEDA ENNISTA ELUDA, kallist kasupõlvekesta, kui me kasvime koduse, istsime isa toassa. Olin kui uba ilusa, käisin kui käbi kenaste, uaõisi uhkeeste, ernevarsi valgeeste, linaseeme sirgeeste. Olin kodu, maksin kulla, venna õuesContinue Reading
Endine elu isakodus Rannu OH SEDA ENNISTA ELUDA, kaunist kasu-põlvekesta, kus mina ellin esäkodu kasvin viie velle kodu. Es näe nälga, es kuul´ kurja, sääl minu jala tiid es tiiä, tiid es tiiä, maad es maitsa; sääl sei sedä kalada,Continue Reading
Õlu Rannu Taar õlleks. Taevas tantsima MEIE TAAR APNEMA, airussa, airussa, airussa, valerallalla, küla naised kaklema, airussa, airussa, airussa, valerallalla, mehe mütsita mürama, airussa, airussa, airussa, valerallalla, naised tanuta tantsima, airussa, airussa, airussa, valerallalla, poisid poole puusakeli, airussa, airussa,Continue Reading
Õlu Rannu ÕISU MEES TEGI ÕLUTA, airussa, airussa, airussa, valerallalla, Pärnu miis pani pärmi sisse, airussa, airussa, airussa, valerallalla, Viru miis viha umalad, airussa, airussa, airussa, valerallalla, Järva miis jahud jämedad airussa, airussa, airussa, valerallalla. Tulli sis õlu tugevaContinue Reading
Rannu Kui ollin noor KUI MA ALLES NOORMEES OLLI, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, üpassin üle obuse, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, sain ma üle sadula, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la. – Nüid ei saa üle oriku, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, kevadiseContinue Reading
Korratu talu Rannu SIIN ON KÜLA KÜKITEDU, linaluista loppitu, viie vitsaraa pääle, kate õlekõrre pääle. Perenaine naisukene, makkab tanuta taressa, ilma vööta voodiessa, ahi ikkep assakida, kibu nutab nuustakida, pada vetta palleena, luska varre vaaratedu, kulbi varre kromatedu! Viis: EduardContinue Reading
Vanapoiste pilge. Öösel üksi Rannu VANAD POISID, VALID POISID, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, minge müürile magama, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, pöörge suud saina poole, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, abe alli ahju poole, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la! Lugekide lutikida, ai-rus-sa,Continue Reading
Hoiatus pika naise eest Rannu ÄRA SINA VÕTA PIKKA NAISTA – pikk ei paendu pingi peale, ära sina võta laiska naista – laisal laiad sukasääred, ära sina võta tuima naista – tuimal juuksed tutsakus. Võta naine tillukene, sea sõra suurune,Continue Reading
Oleks mullu tulnud Puhja/Rannu Miks ei tulnud MARIKENE, MARJAKENE, mes sa mullu mul ei tulnud, tunamullu mul ei saanud, kui käisid käsud järele, sõitsid sõrmusse vedajad, viied-kuued viinulised? – Ma oles ammu aida teinud, aida teind animunesta, katusse kanamunesta, rästaContinue Reading
Petis peiu Rannu/Puhja 1. 2. NEIUKENE, NOOREKENE, kõndis ta läbi külade, päälta küla päide roogu, helme kaalan helisiva, raha kaalan rabisiva, linti rinnan libisiva, rätt oli pähan räime kirja, tõine kaalan kaarde kirja, undrik ümbre ümalista, pallapool ümbre paluka lehist.Continue Reading
Kolm õuna Rannu MUL OLLI ÜTSI UIBUKESTA, uibun kolmi ossakesta, ossan kolmi õunakesta. Üts olli õuna hõpekirja, tõise olli õuna vaskikirja, kolmas olli õuna kuldakirja. Mis olli õuna hõpekirja, selle mina pistin emä peiju, mis olli õuna vaskikirja, selle minaContinue Reading
Oma poiste kiitus Rannu Tartu mehe suurustamine VIRULASI VIISI-KUUSI, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, harjulasi kaitsi-kolmi, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, pane üte paela pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, üte keidse pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, seo üte sidemega, ai-rus-sa, ai-rus-sa,Continue Reading
Kasvatus asjata Rannu EMAKENE MEMMEKENE, sidusid siidi mu juuksed, pannid peada palmikusse. Mõtlid saava mõisa meesta, kirja tundija tuleva – nüid tulli tubaku tooja, sai üits sarve nuusutaja. Tulli pajost pikka püksi, ragastigust rätik-jalga. Emakene memmekene, mis said minu hoidemisest?Continue Reading
Memme vaev Puhja/Rannu OLGU TERVE MEMMEKENE, tõisest terve taadekene, olga terve hoidimasta, oidimasta, opemasta! Oidis mind hobuste jalusta, kaitsis karja tee rajalta, kirju karja keskeelta. Ei saand ma armi palgeesse, täppi täiesse näosse. Oidis sinna ooneesse, kaitsis sinna kammerisse, kusContinue Reading
MEIE JA TEIE POISID O’O MULL VÄHIK VÄHIKENE, armas halli särgikene! Nüüd tood kodu kosti pulga, vana ämma vastulise! Emakene, ennekene, las tulla homnen uusi päiva, vana taevas valge ilma, toome nii telle taresse, peele pikka põrmandule, aame siis kangasContinue Reading
1. H II 30, 539 <Rannu khk, Valguta v, Ranna k – August Tattar (1889) 2. H II 30, 540 < Rannu khk, Valguta v, Ranna k – August Tattar (1889) 3. EÜS VII 2720 (43) < Rannu 4. EÜSContinue Reading